(1) Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Salme valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik täitmiseks vastavalt jäätmeseaduse § 71 lg 2 p 1 kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt Salme valla haldusterritooriumil.2(2)Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Salme vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine.3(3)Jäätmehooldust Salme vallas korraldab ja kontrollib Salme Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele.4(4)Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.5(5)Käesoleva eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu:11) välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed;22) reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed;33) radioaktiivsed jäätmed;44) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;55) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;66) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed.
(1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:11) jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;22) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;33) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele;44) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp;55) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, mis vastavalt jäätmeseaduse § 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne);66) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;77) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud taimsed jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;88) taaskasutatavad jäätmed käesoleva eeskirja mõistes on määrdumata paber, papp ja kartong, klaas ja plastiktaara, metallpurgid jm. metallijäätmed, puhas kile jm. plastikjäätmed puit ja ka teised jäätmeliigid, mida jäätmevaldajal on segajäätmetest eraldi kogutuna võimalik üle anda korraldatud olmejäätmete veosüsteemi või liigiti kogutuna teisese toorme kasutajale/kokkuostjale;99) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav äraveetav pinnas;1010) suurjäätmete all mõistetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvaid koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse (näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud;1111) reovee puhastite sete on heitvee puhastusseadmete jääkmuda;1212) vanametall on kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed;1313) kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja /või suurjäätmete ja /või elektroonikaromude kogumist kindlaks määratud ajal ja kohtades.1414) korraldatud jäätmete vedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või- kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;1515) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;1616) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (jäätmeseaduse § 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum);1717) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud;1818) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;1919) jäätmehooldusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti;2020) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;2121) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;2222) jäätmekogumisvahendid on kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;2323) jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel;2424) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;2525) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus;2626) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);2727) bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks;2828) jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse;2929) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted;3030) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupu;3131) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist;Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;3232) jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje;3333) kompostor on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;3434) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;3535) vanaõli on mistahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;3636) ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet;3737) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;3838) pakendijäätmed on vastavalt pakendiseaduse §-le 4 mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;3939) taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamise korraldamine;4040) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;4141) keskkonnahäiring käesoleva eeskirja tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.2(2)Eeskirjas kasutatakse viitamisel järgmisi lühendeid:11) JS – jäätmeseadus;22) PS – pakendiseadus;33) VS – veeseadus;44) RS – ravimiseadus.
(1) Piirkonna jäätmehooldust ja arendamist korraldab kohalik omavalitsuse organ vastavalt oma pädevusele.2(2)Vallavolikogude ülesanded on järgmised:11) kinnitada jäätmekava valla arengukava osana;22) kehtestada jäätmehoolduseeskiri;33) määrata jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud;44) kehtestada oma määrusega järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted: jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär;3(3)Vallavalitsuste ülesanded on järgmised:11) nõuda asutustelt ja ettevõtetelt lepingut jäätmekäitlejaga jäätmete veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;22) korraldada jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamist ja kaasajastamist;33) teostada jäätmehoolduse järelvalvet haldusterritooriumil vastavalt keskkonnajärelvalve seaduse sätetele;44) esitada arvamus asutuste ja ettevõtete jäätmelubade taotluste kohta;55) piirkonnas tekkivate olmejäätmete käitlemise korraldamine;66) edendada jäätmete liigiti kogumist;77) määrata taaskasutatavate jäätmete ja pakendijäätmete kogumispunktide asukohad;88) määrata kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiskohad;99) korraldada jäätmete taaskasutamine;1010) pidada jäätmevaldajate registrit;1111) nõustada valla elanikke ja levitada jäätmeteavet.4(4)Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.
(1) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.2(2)Kõik Salme valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale.3(3)Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires:11) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutada jäätmeid;22) valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.4(4)Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavolikogu määratud kogumispunktidesse (lisa 5). Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda olmejäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.5(5)Jäätmed tuleb pakkida jäätmekottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid.6(6)Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Risu ja oksad võib vähesel määral vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid häirimata oma kinnistu (krundi) piires põletada.7(7)Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud:11) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;22) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele;33) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.8(8)Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimaluse piirides vähendada kodumajapidamises jäätmete tekkimist ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele ja pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele.9(9)Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.10(10)Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusele (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.11(11)Käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada selliselt, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist.12(12)Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartali jooksul. Mahutid peavad olema terved ja puhtad ning metallmahutid värvitud. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.13(13)Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.14(14)Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga.15(15)Territooriumil, kus peetakse üle kümne loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku ja virtsahoidla. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa (VS § 262 lg 1 ja 2).
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.2(2)Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või prügikonteiner (spetsiaalselt selleks valmistatud) mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või prügikonteineritega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigustekkinud jäätmed.3(3)Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.4(4)Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutitesse paigaldamata, ei ole lubatud. Mahukad jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, tuleb ajutiselt ladustada oma krundile ja kevadel toimuva suuremahuliste jäätmete kogumise ajal anda üle jäätmeid koguvale ettevõttele. Mahukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid jne. Mahukate jäätmetena ei käsitleta muuhulgas autovrakke, autoosi, s.h autorehve, ehitus-lammutusjäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h külmikud, pesumasinad ja telerid.5(5)Avaliku ranna (sihtotstarbega üldmaa) haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga puhkeperioodi eelselt ja järgselt) rannaala koristuse ja paigaldab piisava arvu jäätmekonteinereid.6(6)Rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest. Rannas on keelatud klaaspakendis jookide müümine.7(7)Ranna haldaja paigaldab ranna parklasse jäätmekonteinerid sorteerimata olmejäätmete ja pakendijäätmete jaoks. Konteinerit tühjendatakse vastavalt vajadusele, sorteerimata olmejäätmete konteinerit puhkeperioodil mitte harvem kui üks kord kuus.8(8)Kalmistule paigaldab kalmistu haldaja piisaval arvul jäätmekonteinereid. Konteinerite asukohad tähistatakse kalmistu väravas paikneval kalmistu skeemil. Haldaja peab tagama konteinerite regulaarse tühjendamise.9(9)Jäätmetekitaja peab maksimaalselt vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist nende tihendamise ja kokkupressimise teel, jälgides, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 25 kg 0,1 m3 kohta kui jäätmevedajaga pole kokkulepitud teisiti.10(10)Olmejäätmete kogumiskonteineritesse ei tohi koguda:11) ohtlikke jäätmeid;22) üle 40 C kuuma tuhka;33) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;44) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;55) käimlajäätmeid;66) kogumiskaevude setteid;77) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;88) radioaktiivseid jäätmeid;99) erikäitlust vajavaid jäätmeid;1010) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;1111) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;1212) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;1313) ehitus- ja lammutusjäätmeid.11(11)Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on:11) ohtlike jäätmete vastuvõtukohad;22) spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid;33) muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (keskkonnajaam, jäätmejaam)12(12)Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumiskonteineritesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 C).13(13)Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumiskonteinerisse.14(14)Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks konteinereid.15(15)Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse konteinerisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete konteiner katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. Jäätmekonteineri sisekoti paigaldab jäätmekäitleja kohe pärast konteineri tühjendamist.16(16)Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.17(17)Jäätmemahuti (konteiner) tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa kuni 10 m). Juurdesõidutee jäätmemahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee jäätmemahutini ja selle ümbruse.18(18)Klaaspakendid ja plastikpudelid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite ja plastikpudelite kogumise mahutitesse või viia vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud.19(19)Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.20(20)Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta.21(21)Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. Suuremate pakkekartongi koguste (üle 100 kg) puhul tuleb jäätmevaldajal tellida kohapealne üleandmine jäätmekogujale.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.2(2)Vallavalitsus korraldab kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele.3(3)Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.4(4)Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.5(5)Ohtlike jäätmete kogumispunktides võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.6(6)Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) vallavalitsuse poolt määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse.7(7)Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus kodumajapidamistele ohtlike jäätmete kogumisringi, mille peatuspunktidest teavitatakse elanikkonda kohaliku ajakirjanduse vahendusel.8(8)Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele.9(9)Ohtlike jäätmete kogumine:11) ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi;22) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised;33) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist vastavat litsentsi omavale käitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;44) ohtlike jäätmete kogumist korraldav käitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta;55) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.10(10)Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.11(11)Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.12(12)Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.13(13)Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.14(14)Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.15(15)Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.16(16)Ohtlikud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Kaarma vallas Kudjape külas Kudjape prügilas ohtlike jäätmete vastuvõtu punktis.17(17)Kasutuskõlbmatud ravimid saab üle anda apteeki, veterinaarravimid veterinaarapteeki.18(18)Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkavad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele.19(19)Ohtlike jäätmete valdaja on kohustatud andma asukohajärgse omavalituse määratud järelvalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
(1) Pakendite ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.2(2)Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad.3(3)Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist.4(4)Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele.5(5)Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid ning muu kontoripaber.6(6)Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi.7(7)Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.8(8)Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne).9(9)Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.10(10)Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse.11(11)Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.12(12)Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass).13(13)Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.
(1) Korduskasutuspakendit käitlevad pakendiettevõtjad peavad rakendama asjakohaseid meetmeid, et korduskasutuspakend ei muutuks jäätmeks enne kavandatud kasutuskordade läbimist.2(2)Pakendi tagatisrahal toimivasse pakendite kogumissüsteemi peavad olema hõlmatud kõik (PS § 21 lg 10 alusel) vastavates pakendites kaupu müüvad müügikohad valdade haldusterritooriumil.3(3)Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi (PS § 20 lg 1).4(4)Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile (PS § 20 lg 2).5(5)Postimüügikauba üleandja peab tarbijalt viimase soovil vastu võtma üleantud kauba pakendi või pakendijäätmed (PS § 20 lg 3).6(6)Pakendiettevõtjad ja teised pakendijäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud tarbijaid ja lõppkasutajaid teavitama pakendite ja pakendijäätmete, sh. ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamise ja kogumise võimalustest valdade haldusterritooriumil (PS § 20 lg 6).7(7)Pakendijäätmete jäätmehoolduse kulud kannavad pakendiettevõtjad, välja arvatud isikud, kes müüvad pakendatud kaupa.8(8)Pakendiettevõtjad peavad pakendiseaduse § 24 ettenähtud arvestust pakendi ja pakendijäätmete kohta ning teavitavad üks kord aastas vallavalitsusi nende kohta käivate andmete osas, s.h. pakendijäätmete taaskasutamise määrast piirkonnas.
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud probleemtoodete jäätmed liigiti lahus koguma muudest jäätmetest ja need üle andma vastavasse kogumissüsteemi.2(2)Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.3(3)Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist.4(4)Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja.5(5)Endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Kaarma vallas Kudjape külas Kudjape prügilas ohtlike jäätmete vastuvõtu punktis (välja arvatud romusõidukid ja vanarehvid).6(6)Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri ja elektroonikaseadme turustaja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turule lastava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu.7(7)Romusõidukite, kasutatud osade või vanarehvide kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide omanikule oleks sõidukist, kasutatud osadest või vanarehvidest loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt selle omaniku elukohajärgse maakonna piires või 50 km raadiuses.
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.2(2)Käesolevaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest.3(3)Kui ehitamise käigustekib jäätmeid ülalnimetatud mahus, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud:11) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;22) pinnasetööde mahtude bilanss;33) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;44) jäätmete edasine suunamine.4(4)Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (lisa 3).5(5)Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.6(6)Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.7(7)Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:11) puit;22) kiletamata paber ja papp;33) metall (eraldi must- ja värviline metall);44) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);55) raudbetoon- ja betoondetailid;66) tõrva mittesisaldav asfalt;77) kiled.8(8)Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.9(9)Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.10(10)Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.11(11)Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.12(12)Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte.2(2)Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.3(3)Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid.4(4)Jäätmete veoettevõte on kohustatud:11) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;22) ära vedama kogumisvahenditesse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile;33) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;44) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid;55) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;5(5)Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud:11) tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.22) organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo mitte hiljem kui 5 ööpäeva jooksul peale jäätmete paigutamist õue;33) juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta;44) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud;55) jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid;66) tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed.6(6)Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt kahe meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita (kirjalikult) kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist.7(7)Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites.8(8)Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevude tühjendamine toimub vastavalt omaniku ja jäätmekäitlusettevõtte vahelisele lepingule.9(9)Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.10(10)Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. Põletada on keelatud autokumme, plastmassesemeid, õlisid ja teisi taolisi ohtlikke jäätmeid, v.a. vastavat tähistust omavaid plastmassesemeid.11(11)Vahemikus 1. septembrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides (ei tohi jätta tuld järelvalveta) ning naabreid mitte häirides lubatud oma kinnistul põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud.12(12)Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprahiga kinnistul) on keelatud.13(13)Surnud loomade ja/või loomsete jäänuste puhul tuleb need anda Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-ile. Üksiku väikelooma võib matta oma territooriumil vähemalt 1 m sügavusele.
(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.2(2)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas on:11) tiheasustusega alal eramutes – vähemalt 1 kord kuus;22) tiheasustusega alal korterelamutes – vähemalt 2 korda kuus;33) hajaasustusega alal elamutes – vähemalt 1 kord kvartalis;44) hajaasustusega alal kokkukandepunktides – vähemalt 1 kord kvartalis;55) ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel – vähemalt 1 kord kuus.3(3)Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest.4(4)Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.5(5)Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui:11) konteineri mass ületab § 5 lg lõikes 11 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok.22) konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil.
(1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 6.00.2(2)Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.3(3)Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides.
(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab:11) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;22) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;33) tuleohu vältimise;44) võimaliku lekke vältimise.2(2)Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:11) kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;22) käsitsi teisaldatavaid ratastel, põhiliselt 80, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;33) kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500, 3500 ja 4500 liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;44) kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alusel nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest; jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust.3(3)Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.4(4)Pakendikonteinerisse võib paigutada ainult puhtad klaas-, plast-, ja metallpakendid.5(5)Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik.6(6)Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:11) must, hall, roheline – olmejäätmed;22) pruun – biolagunevad jäätmed;33) sinine – paber ja papp;44) kollane – pakendijäätmed;55) punane – ohtlikud jäätmed.7(7)Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.8(8)Jäätmekottidesse võib jäätmeid paigutada kaaluga mitte üle 10 kg.
(1) Kuni 370 liitriseid väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel.2(2)Ratasteta konteinerid paigutatakse tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.3(3)Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel.4(4)Ligipääsuteed kõikidele mahutitele, sh käsitsi teisaldatavatele mahutitele, peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad.5(5)Tühjenduskohal peab vaba kõrgus olema vähemalt 8 meetrit. Tühjenduskoht ei tohi olla libe ning kalle ei tohi ületada 1:10.
(1) Korraldatud jäätmeveoga korraldatakse jäätmeveo piirkonna kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu.2(2)Korraldatud jäätmeveoga ei korraldata segaolmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete kogumist ja vedu.3(3)Jäätmete tekkimise kohas tuleb olmejäätmetest eraldi koguda järgmised jäätmed ja korraldada nende üleandmine kindlaksmääratud kogumiskohta või käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine:11) 20 01 01 paber ja papp;22) 20 01 08 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;33) 20 03 01 segunenud olmejäätmed;44) 20 03 07 suurjäätmed.
(1) Korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumil jäätmehoolduskeskuse korraldatud konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõtte poolt.2(2)Korraldatud jäätmeveopiirkonnaks on kogu Salme valla haldusterritoorium. Jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik (jäätmeseadus § 71 punkt 2, lõige 3) lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoones‧tusest ning teede- ja tänavate võrgu seisukorrast ning eripärast on toodud määruse lisas nr 1. Konkreetsed veograafikud kooskõlastab jäätmevaldaja vallavalitsusega või veopiirkonnas ainuõiguse saanud veoettevõttega lepingu vormis.3(3)Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.4(4)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.5(5)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi.6(6)Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.7(7)Veopiirkonnas asuv jäätmevaldaja võib esitada vallavalitsusele kirjaliku taotluse erandkorras tähtajaliseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks (määruse lisa nr 2). Taotluses märgitakse:11) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed;22) põhjused, millele tuginedes jäätmevaldaja taotleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist;33) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitte liitunuks;44) andmed selle kohta, kuidas jäätmevaldaja käitleb sel perioodil keskkonnaohutult enda poolt tekitatud jäätmeid.8(8)Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. veebruariks vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta ning peab arvestust, andes sellest nõudmise korral vallavalitsusele aru ja esitades vastavad dokumendid.
(1) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta või piirkonda ehitatud jäätmejaama.2(2)Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Eesti Autoregistrikeskuse või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.3(3)Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja) ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas:11) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;22) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;33) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;44) metallijäätmete maksumus.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale.5(5)Metallijäätmete koguja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumenti vähemalt viis aastat, tagades isikuandmete kaitse.
(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja kompostor peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.2(2)Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.3(3)Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine.4(4)Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.5(5)Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.6(6)Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.7(7)Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi) käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.8(8)Reoveepuhasti jääkmuda tuleb kompostida selleks rajatud kompostimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta.9(9)Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba.10(10)Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.11(11)Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. Valla kompostimisväljakul on lubatud kasutada anaeroobset kompostimistehnoloogiat, kui tehnoloogia vastab keskkonnanõuetele.12(12)Korterelamutes tuleb koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest.13(13)Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta.14(14)Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.15(15)Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.2(2)Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.3(3)Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tiheasustusalal on selline tegevus keelatud. Välikaminas ja grillil võib oksi ja risu põletada aastaringselt. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.4(4)Kõik jäätmete põletamisega seotud erijuhud tuleb kooskõlastada Saaremaa Päästeteenistusega.
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise kord on kohustuslik kõikidele Salme vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud "inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena" (jäätmekood 18).2(2)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.3(3)Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine toimub vastavalt tervishoiu- ja veteri‧naarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korrale (lisa 4).
(1) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti, omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja toidujäätmed.2(2)Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.3(3)Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada Kudjape prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas (lisa 5).
(1) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse § 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse § 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.2(2)Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.3(3)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
(1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.2(2)Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.3(3)Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 2 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.
(1) Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna ja tervisekaitseorganid ja vallavalitsus.2(2)Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas ja füüsiliste ning juriidiliste isikute jäätmehoolduslepingute olemasolu.
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).2(2)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.3(3)Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.4(4)Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.5(5)Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Salme vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.