(1) Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. (2) Eeskiri sätestab Saare valla, vee-ettevõtja ning kliendi õigused ja kohustused ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise nõuded ja korra Saare valla territooriumil.
Eeskirja tähenduses on: 1) arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 3) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 4) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, mis võib olla reostunud (reovesi) või mitte reostunud (näit. reoveepuhastist jõkke lastav vesi), samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 5) kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 6) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on kokkuleppel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajaga ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 7) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 8) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 9) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja omanik või valdaja; 10) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 11) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; 12) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 13) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 14) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 15) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 16) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 17) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ning puhta heitvee kanaliseerimiseks; 18) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 19) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 20) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu kehtestatud nõuetele vastava veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist; 21) vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 22) vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm; 23) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 24) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 25) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; 26) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; 27) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 28) ühisvoolne kalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks; 29) liitumispunkt - on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. (2) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Saare Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12-aastase perioodi kohta. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. (6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Jõgevamaa Keskkonnateenistuse ja Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakonnaga. (7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine veevärgist ning kinnistute reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. (8) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama kehtestatud nõuetele. (9) Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. (10) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. (11) Ühisveevärgist vee võtmine (v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks) ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast, kui kokku ei lepita teisiti. (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev maa-alal väljaspool kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse korral on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett. (5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. (6) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu jagamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. (7) Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. (8) Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel sellest eelnevalt informeerida vee-ettevõtjat. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümber ehitamiseks väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja paragrahv 10 lõike 17 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. (9) Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. (10) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt Saare Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde.
(1) Vallavolikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt piiritletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastavalt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumislepingu alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liitumisleping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.
(1) Liitumistaotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja see peab sisaldama: 1) isikuandmeid; 2) andmeid kinnisasja omandi ja suuruse kohta; 3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 4) andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist; 5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta; 6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta; 7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta; 8) lisatud kinnistu plaani mõõtkavas 1:5000, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate ehitiste eeldatav paiknemine.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumise taotluse läbi 30 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). (2) Liitumistingimustes näidatakse: 1) liitumispunktid; 2) lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused, heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 3) tehnilised erinõuded; 4) liitumistingimuste kehtivusaeg; 5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul on õigustaotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses: 1) kui liituda soovija veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises); 2) kui liituda soovija tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) kui liituda soovija heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.
(1) Liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamist ja enne ehitamise algust. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega. (2) Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub Saare Vallavolikogu 30. oktoobri 2003. a määrusega nr 13 kinnitatud “Saare valla ehitusmäärus” kohaselt. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. (4) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata ulatuses, millega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja on kandnud antud liitumisega seotud kulusid. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada: 1) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 2) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 3) muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel. (6) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamist. (7) Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel. (8) Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt. (9) Liitumistaotluse esitamine on vajalik ka kliendil, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
(1) Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. (2) Liitumistasu võtmise aluseks ühisveevärgiga ja/või ühiskanalisatsiooniga kaetud alal on kinnistu tarbeks ehitatavate ühendustorude ja liitumispunktide ning kinnistu liitumislepinguliitumistingimuste kohaseks teenustega kindlustamiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja ümberehitamisega seotud kulud. (3) Liitumistasu ei saa teistkordselt võtta, kui kinnistu veevõrgu või kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtte arendustegevuse tõttu. (4) Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumise kogukuludest. Liitumistasu võib võtta vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutuste ulatuses. (5) Liitumistasu määrade ja suuruse arvutamisel arvestatakse kõigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja rajatiste projekteerimise ning ehitamise ja ümberehitamisega seotud kuludega ja need kuuluvad vastavate ehitiste ehitamise maksumuse hulka. Liitumistasule lisatakse käibemaks. (6) Liitumistasu arvutatakse iga teenuseliigiga (veevarustus, reovee kanalisatsioon) liitumise kohta eraldi ja summeeritakse. (7) Liitumistasu määrad ja suurused arvutab ning kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja. (8) Liituja maksab liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus. (9) Liitumislepingu järgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale viivist. Viivise suurus lepitakse kokku liitumislepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,05% päevas.
(1) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenuslepingu alusel. (2) Teenusleping peab sisaldama: 1) võetava vee mõõtmise ja ärajuhitava reovee arvestamise korda; 2) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademeveo reostusnäitajate piirväärtusi arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist; 3) reoainesisalduse kontrollimise korda; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korda; 5) omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe-, ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda; 6) vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise ning taastamise korda; 7) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmise ning reovee ärajuhtimise piiramise, peatamise ja taastamise korda; 8) ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu piirväärtust sõltuvalt hoonestuse valdavast kõrgusest; 9) ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirväärtust. (3) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja. (4) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. (5) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. (6) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. (7) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. (8) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping juhul: 1) kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 2) kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. (9) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. (10) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kuilepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. (11) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. (12) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate omavalitsuste vahelise lepinguga. (13) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72. Lepingu üheks pooleks on vastutav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuspingud ehitiste omanike või valdajatega. (14) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitme kinnistu või kinnistute grupi nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. (15) Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele. (16) Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta. (17) Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. (18) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. (19) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. (20) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele. (21) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde alustamisel ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde korral klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. (22) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurust arvestab vee-ettevõtja veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel.
(1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitsetalituse kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. (2) Peatorus tagatava veerõhu määrab vee-ettevõtja piirkonniti vallavolikogu kehtestatud planeeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmisseadmetega ja oma kulul. (3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga. (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra- ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja paragrahv 10 lõikele 17. (5) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks õigust omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. (6) Klient peab hoidma nii sisendustoru kui ka kinnistut läbiva magistraaltoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. (7) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja paragrahv 10 lõikele 17, käesoleva paragrahvi lõike 8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta.
(1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel; 2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks; 3) sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel. (2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu põhjast 50 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul. (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja paragrahv 10 lõigetes 18 ja 19 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. (4) Heitvett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. (5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 16.oktoobri 2003. a määrusele nr 75 “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta” või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 8) biopuhastust pärssivaid aineid (kanged alused või happed, lahustid, naftasaadused vms); 9) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. (7) Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40EC ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5. (8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. (9) Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. (10) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. (11) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 kuni 10 nõuete mittejärgimisest tekkinud kahju korvab selle tekitanud klient.
(1) Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. (2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul: 1) koostab vee-ettevõtja sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohe sulgemisele; 2) isikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja paragrahv 14 lõigetes 3, 4 ja 8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. (3) Omavolilise ühenduse kestust arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta. (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjal hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse tegelikult täidetud või tühjendatud mahutist, vastavate andmete puudumisel selle mahuti 15-kordsest mahust.
(1) Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja pandud plommid, välja arvatud eeskirja paragrahv 17 lõikes 9 toodud juhud; 3) on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 4) vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur; 6) on avatud vee-ettevõtja suletud peakraan või ühenduskraan; 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 8) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni; 9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. (2) Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja sellekohase akti ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. (4) Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale; 2) kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 3) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja paragrahv 15 lõike 5 punktis 2 toodud arvestuskorrale; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja paragrahv 13 lõikele 4. (5) Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestust arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. (7) Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja paragrahv 10 lõikele 17, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. (8) Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtude korral, mida ei reguleeri käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4, määrab hüvitise vallavolikogu volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. (9) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja paragrahv 12 lõikes 5 ja paragrahv 17 lõikes 9 toodud juhtusid tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja paragrahv 17 lõikes 9 toodud juhtudel kannab klient.
(1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinnasattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. (2) Keelatud ühendused on ka: 1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 4) ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. Enne käesoleva eeskirja kehtestamist rajatud ühenduste kasutamises lepivad vee-ettevõtja ja klient eraldi kokku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätetest lähtudes. (3) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja paragrahv 10 lõikele 17. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 1) punktis 3 toodud juhul vastavalt eeskirja paragrahv 14 lõike 4 punktis 1 toodud arvestuskorrale; 2) punktis 4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestust määratakse eeskirja paragrahv 13 lõike 3 kohaselt. (7) Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistuomanik.
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. (2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele. (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. (6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada oma kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja kehtestatud nõuetega. (2) Klient on kohustatud: 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks majandustegevuse registri registreeringut omavaid ettevõtjaid; 2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 4) tagama vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. (3) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja paragrahv 10 lõikele 17, kui: 1) rikutakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1 kuni 3 nõudeid; 2) klient ei ole taganud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu. (4) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad kaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud, samuti hoolitsema peakraani luugi säilivuse ning nähtavuse eest ja nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. (5) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. (6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. (7) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur; 2) vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite- ja -ülekandesüsteem; 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 4) kanalisatsioonitorustiku sulgur. (8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. (9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt plomme ära võtta: 1) pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga tuletõrjesüsteemi katsetamiseks; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. (10) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuseskinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigusteha selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus kontrollmõõtmist jälgida. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. (11) Vee-ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.
(1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. (3) Veemõõtesõlm peab asuma hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +40 C. (4) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kliendi kulul, kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 100 m; 4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut teise kinnistu kaudu. (5) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Vee-ettevõtja paigaldab sõlme oma veearvesti, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. (6) Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigusteenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. (7) Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatut, samuti eeskirjakohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja. (8) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. (9) Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustatuse; 3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku; 4) veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana. (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude kliendi poolt vee-ettevõtjale tasumist. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta. (11) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 9 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja paragrahv 10 lõikele 17. (12) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest ja kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja paragrahv 14 lõikes 3 toodud hüvitise nõuet. (13) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. (14) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite- ja ülekande- süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.
(1) Kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga. (2) Vee-ettevõtja poolt lekke avastamise korral kinnistutorustikes võib käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja paragrahv 14 lõigetes 2 ja 3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja paragrahv 12 lõigete 8 ja 9 kohaselt. (3) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. (4) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja paragrahv 14 lõikes 3 sätestatut sama paragrahvi lõike 5 kohase kestusega. (5) Kui eeskirja paragrahv 18 lõike 13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel. (6) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. (7) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. (8) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. (9) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja paragrahv 17 lõikes 9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. (10) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: Veekulu liik Veekulu (m3 kuus inimese kohta) Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub dušš või vann 2,6 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, milles on vann 4 Tsentraal- või lokaalküttega korteris, milles on dušš 5,8 Tsentraal- või lokaalküttega korteris, milles on vann ja dušš 7,6 Ärihooned ja muud hooned 0,3 (11) Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi lõike 10 kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, üürnikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus. (12) Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kohe teatanud veemõõdusõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest, või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu käesoleva paragrahvi lõike 10 järgi ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on valeandmetega hõlmatud aeg.
(1) Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja paragrahv 21 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel. (2) Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele. (3) Heitvee mõõtesõlme ehitab klient oma kulul. (4) Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta koostatakse akt. (5) Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb sarnaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja paragrahvi 18 lõikes 9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja paragrahv 10 lõikele 18. (6) Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja paragrahv 14 lõike 4 kohast hüvitise nõuet. (7) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja paragrahv 21 lõike 1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale. (8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud veekogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. (2) Kui ärajuhitava heitvee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda heitvee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi heitvee arvesti. (3) Kui klient, kelle heitvett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast (oma puurkaevust), peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed heitvee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada heitvee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve heitvee ärajuhtimise teenuse hinna alusel. (4) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud veekogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (5) Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja paragrahv 19 lõikes 4 sätestatud korras. (6) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja paragrahv 14 lõikes 4 sätestatut sama paragrahvi lõike 5 kohase kestusega. (7) Ühekordse heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus jms), arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. (8) Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse.
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. (2) Kui kliendi heitvesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirkontsentratsiooni, võetakse ülemäärase reostumusega heitvee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirkontsentratsioonide ületamise korral määratakse ülereostuse eest hinnalisa Saastetasu seaduses toodud määrade alusel.
(1) Hinna reguleerimise korra ja suuruse kinnitab vallavolikogu oma määrusega. (2) Määrus avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne uue hinna kehtima hakkamist. (3) Pärast hinna muutmise määruse vastuvõtmist avaldab vallavalitsus hinna muutmise teate ajalehes “Saare Valla Teataja.”
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostumuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud heitveeproovide alusel. Tootmisega seotud heitveest võetakse regulaarseid ja pistelisi proove. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt. (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. (4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reostumuse määrab Eesti standardiorganisatsiooni poolt tunnustatud laboratoorium. (5) Proov võetakse kliendi või tema esindaja juuresolekul. (6) Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja heitvee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava heitvee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
(1) Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee-(heitvee-) arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. (2) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. (3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15 % tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. (4) Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. (5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. (6) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalikhoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub eeskirja paragrahv 10 lõike 17 kohaselt.
(1) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine: 1) loodusõnnetuse korral; 2) energiavarustuse katkestamise korral; 3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; 4) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist; 5) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni, puhastite bioloogilist puhastusvõimet ning teisi kliente; 6) kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused; 7) kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus; 8) kui klient ei täida muid eeskirjas sätestatud nõudeid. (2) Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee müügi ja heitvee vastuvõtmise.
(1) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee müük või heitvee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. (2) Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtumist üks tööpäev ette. Juhul, kui vee müük ja heitvee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veega varustamise ja heitvete ärajuhtimise muul viisil. (3) Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee müük või kanalisatsiooniteenuse osutamine, kui klient: 1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata; 2) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid; 3) ei täida vee-ettevõtja poolt eeskirja alusel tehtud ettekirjutusi; 4) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni heitvee laskmise tingimustest; 5) rikub vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise tüüptingimusi. (4) Vee müüki ja kanalisatsiooniteenuse osutamist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega seotud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale.
(1) Enne eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ning selle kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. (2) Enne eeskirja jõustumist vallavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega.
Tunnistada kehtetuks Saare Vallavaolikogu 30.10.2003. a määrus nr 9 “Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”Tunnistada kehtetuks Saare Vallavolikogu 30.10.2003. a määrus nr 10 “Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri"
Määrus jõustub 15. märtsil 2007. a.