(1) Määrusega reguleeritakse tee seisundinõuded (edaspidi seisundinõuded), mis kehtivad Are valla omandis olevatel teedel (edaspidi teedel) ja erateedel, mille kohta on sõlmitud tee avaliku kasutuse leping (edaspidi lepingulistel teedel). (2) Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda liiklusseaduse alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites.
(1) Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. (2) Tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Teed, mille kohta on sõlmitud tee avaliku kasutuse leping, nende seisundi nõuded tagab Are vald. Erateed, mille kohta tee avaliku kasutuse leping puudub, tagab seisundi nõuded maaomanik. (3) Ohutuks liiklemiseks vaba ruumi kindlustab tee omanik teeseaduse § 19 lõike 2 alusel kehtestatud tee projekteerimise normide ja nõuete kohaselt.
(1) Teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, sulgeb Are Vallavalitsus tee vastava korraldusega. (2) Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgitakse Eest standardeid EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“, EV ST 614-92 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Kooskõlastatult vallavalitsusega võib katseliselt kasutada ka teisi liikluskorraldusvahendeid.
Üldised seisundinõuded: 1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud; 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; 5) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 6) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 7) defektsed tähispostid peavad olema asendatud; 8) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta.
Are Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldab vallateedel ja lepingulistel teedel järelvalvet tee seisundi kehtestatud seisundinõuetele vastavuse üle.
Kattega tee on tee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne), kiviparkett või munakivisillutis.
Peale- ja mahasõitude seisund peab vastama teele kehtestatud seisundinõuetele teemaa ulatuses.
(1) Teekate: 1) praod laiusega kuni 2 cm ja teekatte murenemine sügavusega kuni 2,5 cm võivad teel esineda 15. november kuni 15. juuni; 2) augud läbimõõduga alla 20 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5 cm, võivad teel esineda 15. november kuni 15. juuni; 3) augud läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm võivad teel esineda 15. november kuni 1. juuni; 4) roopa lubatud suurim sügavus on 4 cm. (2) Teepeenar:Kindlustatud teepeenra seisund peab vastama katte seisundile, tugipeenar ei tohi takistada vee äravoolu ja ei või olla kõrgem või madalam sõidutee katte või kindlustatud peenra servast rohkem kui 5 cm. (3) Külgnähtavus: Külgnähtavus külgkraavi välisservast, selle puudumisel mulde alumisest servast, peab olema vähemalt 1 m. (4) Tehnovõrkude kaevud ja kaped (maakraani kaaned):kaas ei või olla kõrgemal ega madalamal teekatte pinnast kuni 2 cm.
Kruusatee on tee, tänav, parkla jne, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast, killustiksõelmetest.
(1) Pealispind: 1) põikprofiili kalle on üle 1%; 2) roopad ja ebatasasused sügavusega alla 10 cm. (2) Külgnähtavus: 1) külgnähtavus külgkraavi välisservast, selle puudumisel mulde alumisest servast, peab olema kohalikul maanteel ja tänaval, kus lubatud piirkiirus on üle 50 km tunnis ja puudub valgustus: vähemalt 0,5 m; 2) külgnähtavus maanteeristmikel ja tänavaristmikel, kus lubatud piirkiirus on üle 50 km/tunnis ja puudub valgustus ristmikule lähemal kui 5 meetrit peab olema tagatud 2 m võrra laiem külgnähtavus.
(1) Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, tuisk jne) korral. (2) Ajaperioodi talihoolduse teostamiseks ei määratleta. Talihooldust teostatakse vastavalt talihoolde tööde teostamise vajadusele.
Mõisted: 1) rasked ilmaolud – lumesadu üle 10 cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni; 2) hooldustsükli aeg – ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase. Hooldustsükli aega arvestatakse maanteel alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamisest, tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest; 3) lumesus – teel paikneva lume iseloomustus – kohev lumi, sulalumi (märg lumi), lörts või soola ja lume segu, mis on määratletud lume paksuse ja paigutusega; 4) lumetõrje – lume eemaldamine teelt; 5) talihooldus – libedustõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine.
(1) Raskete ilmaoludega piirkonna kehtestab Are Vallavalitsus vastava korraldusega talihooldust teostava isiku ettepanekul. (2) Raskete ilmaolude piirkonnas pikeneb hooldustsükli aega vallavalitsuse poolt määratud aja võrra.
(1) Lumesus: 1) kohev lumi alla 12 cm; 2) sulalumi või lörtsi segu alla 6 cm; 3) lumevallide vahe kohalikul maanteel mõõdetuna teepinnalt 4 m või kitsamal teel vähemalt sõiduraja laius. (2) Tasasus:Roopad või ebatasasused peavad olema kinnisõidetud lumes alla 10 cm.
(1) Normaalse ilmastiku korral tuleb lumetõrjet teostada alates 12 cm paksusest lumekihist. (2) Kõik üldkasutatavad teed, tänavad, parklad jne peavad olema hooldatud maksimaalselt 36 tunni jooksul. (3) Eritingimuste korral (tugev lumesadu, tuisk): 1) hooldatakse esmajärjekorras sõidetavad teed, kus sõidavad koolibussid ja tuletõrje veevõtukohtade juurde viivad teed; 2) järgmisena hooldatakse juurdepääsud Are Põhikooli, Suigu Lasteaed-Algkooli, Suigu Seltsimaja ja Are Vallakeskuse parklasse; 3) järgmisena hooldatakse lumest kõik ülejäänud üldkasutatavad teed ja tänavad; 4) eluasemeteni viivaid teid hakatakse hooldama, kui punktides 1 ja 2 toodud teed on sõidetavad.
Sild on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle veetakistuse (jõe, järve, oja, kraavi jms) ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem.
Silla vastavuse seisundinõuetele määrab silla üksikute konstruktsioonielementide seisund. Konstruktsioonielemendid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) sõidutee katte laius peab olema võrdne silla pealesõitude katte laiusega. Juhul kui ei ole võrdne, peab tee kitsenemine olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega. Katte tasasus ei tohi erineda pealesõitude katte tasasusest ja kate peab olema märgistatud vastavalt maantee märgistusele; 2) piirde puudumisel peab silla algus olema tähistatud püstmärgistega, piirde algus tähispostidega või ohtlikust kohast teavitava liiklusmärgiga; 3) käsipuude asetus peab olema paralleelne silla äärega, selle kõrgus tee pinnast ja tihedus peab kogu ulatuses olema ühtlane, postide kinnistus silla pealisehitise külge peab olema tugev, detailid ei tohi olla deformeerunud, värvkate peab olema terve ning metalldetailid ei või olla roostes, käsipuudel peab olema tagatud temperatuuripaisumise võimalus; 4) silla tugiosad (laagid) ei tohi olla deformeerunud ja värvkate peab olema terve; 5) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav; 6) kandvate puitelementide pind peab olema puhas ja ilmastikumõjude eest kaitstud, neil ei tohi olla silla kandevõimet vähendavaid pehkimisnähte; 7) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbivajumisi ega omavahelisi nihkumisi; 8) mulde koonused peavad olema kindla geomeetrilise kujuga, puhtad rohust, võsast ja puudest, uhtumisi ei tohi esineda, koonuste kindlustus peab olema terviklik, betoonist või kivipuistest kindlustuse tugi ei tohi olla vajunud; 9) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud; 10) truubid peavad olema vähemalt 75% läbimõõdust puhtad, truubi kohal ei tohi olla auke ega läbivajumisi, mis viitavad konstruktsiooni lagunemisele; 11) sild peab olema puhastatud lumest.
Silla seisundit kontrollitakse:üks kord kolme aasta jooksul üldülevaatusel, mille teostamise aja ja korra ning dokumenteerimise vormid kehtestab Are Vallavalitsus.
Määrus jõustub 7. mail 2012.