(1) Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Võru linnas. (2) Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigusaktidega. (3) Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) abonenttasu - püsitasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest; 2) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 3) drenaaživesi - drenaažitorustiku kaudu ärajuhitav looduslikku päritolu vesi, mis ei ole reovesi; 4) heitvesi - kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademe- või drenaaživesi; 5) klient - kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks; 6) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõiguse alusel kasutatav maa või ehitise kui vallasasja juurde kuuluv maa; 7) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 8) teenusleping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta; 9) kinnistu veevärk - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks; 10) ohtpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist; 11) kontroll- ehk vaatluskaev - avatava luugiga kaev kanalisatsioonitorustikul; 12) liitumine - kinnistu vee ja –kanalisatsioonitorustiku ühendamine ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikuga; 13) liitumispunkt - liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga; 14) liitumistasu - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 15) paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta; 16) peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi; 17) purgimiskoht - tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; 18) purgimine - tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 19) projekt - tehniline kooskõlastatud tööprojekt kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga; 20) reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees; 21) restkaev - restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni; 22) reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi; 23) reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita; 24) reoveemõõdusõlm – reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 25) sademevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav looduslikku päritolu vesi; 26) sulgur - kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust; 27) vee-ettevõtja - ettevõtja, kes osutab veekasutuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 28) veemõõdusõlm - vee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 29) veevõtupost - üldkasutatav, avalik veevõtukoht ühisveevärgi torustikul; 30) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsiooni reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasaarvatud; 31) ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks; 32) ühisveevärk ja - kanalisatsioon - vee ettevõtja omanduses olev või valdusse antud ehitiste ja seadmete kompleks vee võtmiseks loodusest, puhastamiseks ja tarbijale toimetamiseks ning reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks; 33) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond.
(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kliendi kokkuleppel. (2) Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient. (3) Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud. (4) Olemasoleva hoonestusega kruntimata aladel viiakse ala kruntimisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krunditud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõte vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. (5) Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõttega. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, väljastab vee-ettevõte tehnilised tingimused koos teostustähtajaga.
(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama Eesti Vabariigis kehtestatud kvaliteedinõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja. (2) Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 2 baari. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, tuleb rõhu tõstmine lahendada kliendil oma rõhutõsteseadmega ja omal kulul.
(1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning vajadusel kahjutule kustutamiseks. (2) Ühisveevärgi veevõtupostide hooldust korraldab vee-ettevõtja, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. (3) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused, need tehakse teatavaks vee-ettevõtja veebilehe vahendusel. (4) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine toimub linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. (5) Ühiskanalisatsiooni võib reovett ja/või fekaale purgida ainult vee-ettevõtjaga selleks sõlmitud lepingu alusel ja ainult vee-ettevõtja poolt lepingus määratud purgimiskohtades.
(1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub linnavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale. (2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule. (3) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise tingimused linnavalitsuse ja vallavalitsuse vahelise lepinguga. (4) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimine ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest vee võtmine ning vastavate kulutuste eest tasumine reguleeritakse linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. (5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi teenusleping) alusel. (6) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid linnavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtjal. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile. (7) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või –kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. (8) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab linnavalitsus linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Kliendile müüdava vee kogust mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus. (2) Veevõtupostist võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtte poolt kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesti. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. (4) Paigaldada võib ainult arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus. (5) Veearvestit vahetada on õigus ainult vee-ettevõtjal. (6) Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm. (7) Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele. (8) Kanalisatsiooniteenuse kliendi puhul ei korralda taatlemist vee-ettevõtja, vaid klient ise. (9) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuust kuni uue arvesti paigaldamiseni. (10) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. (11) Kui kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtte poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarbimise kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.
(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega. (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule. (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3) sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui 50 m. (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldamiseks üleantav arvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele. (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul, kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt. (7) Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku; 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana; 5) et arvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt. (8) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. (9) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
(1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: Veekulu liik Veekulu m³ kuus inimese kohta * Veevarustuse ja kanalisatsioonita korterites veevõtuga oma kaevust 1,0 * Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0 * Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub dušš või vann 2,6 * Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, milles on vann 4,0 * Tsentraalküttega korteris, milles on dušš ja saun 5,8 * Tsentraalküttega korteris või eramus, milles on vann ja dušš või saun 7,6 * Ärihooned ja muud hooned 0,3 * Veevõtupost 100 m³ koht kuus (2) Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, üürnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.
(1) Tulekustutusvee võtmist linna ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. (2) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. (3) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.
(1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil: 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping; 2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid; 3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm; 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud; 5) omavoliliselt on eemaldatud vee- või reoveearvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 7) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul; 8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrjehüdrantidest; 9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. (2) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepinguta ning tehnilise järelevalveta. (3) Omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti. (4) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ilmnemisel arvutab vee- ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise algusaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast. (5) Omavolilise sademevee ärajuhtimisel ühiskanalisatsiooni tasub klient iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) lähtudes äravoolust 25m3 kalendrikuus. (6) Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks 1 kuu.
(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. (2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reovett, sademevett või drenaaživett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusid vms); 4) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 7) radioaktiivseid aineid; 8) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C. (4) Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid, tänavapuhastusjäätmeid jms. (5) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal. (6) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. (7) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga. (8) Avariijuhtudest mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni on klient kohustatud viivitamatult teatama juhtumist vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks. (9) Ohtlike reoainete reostusnäitajate piirväärtusteks on keskkonnaministri poolt ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatud piirväärtused. (10) Sademetevee ärajuhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on reostusnäitajate piirväärtusteks naftasaaduste sisalduse piirväärtus (5 mg/l kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatise)). Sademevee reostumise vältimiseks või vähendamiseks peab sademevee kogumisalasid regulaarselt kuivalt puhastama. (11) Alates 31. detsembrist 2009. a. rakenduvad sademevee ärajuhtimisele täiendavad reostusnäitajate piirväärtused – heljuvainete sisalduse piirväärtus (40 mg/l kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised) ja ohtlike reoainete sisalduse piirväärtused vastavalt käesoleva lõike punktis 2 toodule. (12) Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid. (13) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee- ettevõtjaga. (14) Kui kliendi reovesi ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2, 9 või 10 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga. (15) Kui kliendi reovee reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist. (16) Üle 10-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha sademevee puhastamine muda-õlipüüduris. (17) Restkaevud, mille kaudu juhitakse sademevett ühiskanalisatsiooni, peavad olema varustatud settepesadega. (18) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks. (19) Paisutustaseme piirväärtuseks loetakse kanalisatsiooni liitumispunktile lähima tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind. (20) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.
(1) Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse reoveearvesti abil. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise ning reoveearvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. (3) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtte poolt esitatud tingimustele. (4) Reovee mõõdusõlme kontrollib ja plommib vee-ettevõtja. Vee-ettevõte koostab akti arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
Klient tasub vee-ettevõtjale sademevee ärajuhtimisel ühiskanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) lähtudes äravoolust 25 m3 kalendrikuus.
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele. (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. (4) Proovide võtmist korraldab vee-ettevõtja kliendi või tema esindaja juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri poolt kehtestatud korras ja omama vastavat tunnistust. Vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium. (5) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostumuse määramist. (6) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
(1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee- (reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuskliendilepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. (2) Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,15% tasumata summalt päevas. (3) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev. (4) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks. (5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja reovee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras. (6) Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja vastavalt käesoleva eeskirja § 11 lõikele 4 maksenõude vee tarbimise või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
(1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui klient: 1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest; 2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove; 3) ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi; 4) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist; 5) ei ole täitnud eeskirja § 5 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud teostustähtajast. (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine: 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul; 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või –kanalisatsiooni ohustava reostuse korral; 3) lekke ilmnemisel sisendustorust. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestamise põhjusest teavitatud tuleb klienti katkestamise põhjustest esimesel võimalusel kirjalikult teavitada. (4) Veeandmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu. (5) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohasel kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamisel sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud. (7) Erakorraliste asjaolude puhul on linnavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes linnavalitsuse poolt antud korraldustest. (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 10 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. (3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama oma veebilehel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõtja poolt registreeritud avariiteadet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult vähemalt viis päeva enne tööde algust. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud. (6) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. (2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. (4) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping. (5) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping. (6) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue kliendilepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks. (7) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud; 2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3) ehitiste lammutamisel; 4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast; 5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat; 6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. (8) Teenuslepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, väljaarvatud punktis 5 toodud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. (9) Kliendil on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest. (10) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.
Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.
Määrus jõustub 01.01.2009.