Määrusega kehtestatakse Pala valla omandis olevate eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord.
(1) Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja mida kasutatakse alaliseks elamiseks. (2) Sotsiaaleluruum on sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt või eraldi ning mille Pala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) on tunnistanud sotsiaaleluruumiks. (3) Tööandja eluruum on võõrandamisele mittekuuluv eluruum, kuhu võib majutada valla valitsuse või valla valitsuse hallatava asutusega teenistus- või töösuhtes oleva isiku ning mille vallavolikogu on tunnistanud tööandja eluruumiks.
Eluruumi üürile andmise või mitte andmise otsustab Pala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(1) Vabade eluruumide olemasolul võib anda eluruumi üürile selleks soovi avaldanud isikutele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Pala vald. (2) Sotsiaaleluruumi võib üürile anda sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule: 1) kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Pala vald; 2) kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Pala vald, kuid kes tegelikult viibib või elab alaliselt Pala valla haldusterritooriumil ning kellele vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele tuleb anda vältimatut sotsiaalabi. (3) Eluruumi võib vajadusel kasutada varjupaigana, kus abivajav isik saab ajutist öömaja, abi ja tuge ning kaitset.
(1) Vaba eluruumi võivad taotleda isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Pala vald. (2) Sotsiaaleluruumi kasutamist võivad taotleda: 1) seadusejärgsete hooldajateta eakas või eakate perekond, kes vajab kõrvalabi; 2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga; 3) puudega isik, kellel on raskusi toimetulekuga; 4) regulaarseid sotsiaalteenuseid, s. h laste hoolekannet vajav vähekindlustatud lastega perekond; 5) isik, kes tulenevalt oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast ei ole võimeline leidma enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi; 6) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 7) asenduskodu teenuselt tagasipöördunud isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist oli Pala vald; 8) kinnipidamiskohast vabanenu, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas rahvastikuregistri järgi Pala vallas; 9) erandjuhul isik, kelle kohta vallavalitsuse sotsiaal töötaja on teinud vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku. (3) Tööandja eluruumi võib taotleda valla valitsuse või valla valitsuse hallatava asutusega töö- või teenistussuhtes olev isik, kes on vajalik valla jaoks olulise avaliku teenuse osutamiseks ning ei oma eluruumi Pala vallas või Pala valda ümbritsevate kohalike omavalitsuste territooriumil.
(1) Eluruum antakse üürile kuni kolmeks aastaks kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist. (2) Sotsiaaleluruumi kasutamise õiguse lõppemisel lõpevad üürnikuga koos elavate isikute õigused üüripinna kasutamiseks, kui keegi neist ei kuulu käesoleva määruse § 5 lõikes 2 toodud isikute ringi.
(1) Eluruumi üürimiseks esitab taotleja või taotleja esindaja vallavalitsusele vabas vormis kirjaliku põhjendatud avalduse. (2) Avalduses märgitakse: 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed); 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta; 3) sotsiaal eluruumi puhul selle taotlemise põhjus. (3) Asjaolude selgitamiseks on vallavalitsusel õigus vajadusel taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid. (4) Tööandja eluruumi üürile andmiseks peab valla ametiasutuse hallatav asutus, kes soovib käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud isikut tööandja eluruumi majutada, esitama vallavalitsusele põhjendatud taotluse, näidates ära: 1) ametikoha vajaduse; 2) isiku kvalifikatsiooni tõendavad asjaolud; 3) tööandja eluruumi kasutamise perioodi pikkuse.
Vallavalitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata kui: 1) taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid; 2) taotlus ei ole põhjendatud; 3) taotleja majanduslik ja sotsiaalne olukord on paranenud enne otsuse tegemist; 4) puudub vaba eluruum.
(1) Isikuga, kellele vallavalitsus korralduse alusel eluruumi eraldas, sõlmitakse nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping. (2) Üürileping tuleb sõlmida hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigustunnistada vastav korraldus kehtetuks.
(1) Üürilepingu tähtaja möödumisel ja eluruumi üürimise vajaduse säilimisel, võib üürniku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikule eraldatud eluruumi üürilepingut pikendada. Eluruumi üürilepingut pikendatakse juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. (2) Üürilepingut võib pikendada kuni üheks aastaks. Üürilepingut võib pikendada korduvalt. (3) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks peab üürnik või tema esindaja esitama avalduse vallavalitsusele v ähemalt kaks kuud enne eluruumi üürilepingu lõppemist. (4) Üürile antud eluruumi üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus senise eluruumi sobilikkusest üürniku le ja tema perekonnale ning lepingujärgsete kohustuse täitmisest. (5) Juhul, kui üürnik ei ole täitnud kõiki lepingujärgseid kohustusi, kuid isikul säilib määruses sätestatud alustel õigus ja vajadus eluruumile ning ta ei ole ise võimeline eluruumi endale või oma perekonnale tagama ja kui eluruumi mitteeraldamine ohustab oluliselt isiku või tema perekonna toimetulekut, elu või tervist, võib vallavalitsus anda taotlejale üürile senisest vähem heakorrastatud ja väiksemaid kulutusi nõudva eluruumi.
(1) Üürnik võib eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist. (2) Vallavalitsus võib eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui eluruumi üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad pidevalt üürilepingu tingimusi (nt viivitatakse üüri tasumisega, ei suudeta pidada üldkasutatavates ruumides elementaarset korda jm) või teiste üürnike rahu. (3) Üürilepingu lõpetamise vormistab vallavalitsus korraldusega. (4) Üürnik annab üürilepingu lõpetamise korral üürileantud ruumi(d) üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
(1) Eluruumi üüri määra määrab vallavalitsus korraldusega. (2) Üürilepingus märgitud üüri võib vallavalitsus muuta üks kord aastas vallavolikogu poolt kehtestatud üüri piirmäära ulatuses, teatades sellest üürnikule ette üks kuu. (3) Eluruumi üüri ja kommunaalkulud tasub eluruumi üürnik.
(1) Üürnikul on õigus vallavalitsuse nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes vallavalitsuse nõusolekul. (2) Üürnikul puudub õigus anda eluruum allkasutusse kolmandatele isikutele. (3) Üürnik on kohustatud tagama eluruumis puhtuse ja vajadusel jooksva remondi teostamise. Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. (4) Üürnik võib eluruumile teha parendusi või muudatusi ainult vallavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusolekus märgitakse, millised parendused ja millises ulatuses parendustega seotud kulud üürnikule hüvitatakse.
Kontrolli eluruumide üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise ja sihipärase kasutamise üle teostab vallavalitsus.
Määrus jõustub 01. juunil 2012 ja seda rakendatakse uute sõlmitavate eluruumi üürilepingute osas.