(1) Juhtumikorralduse teenusele suunatakse isik (edaspidi klient), kellel isiklikult või tema perekonnal esineb sotsiaalses mõttes olulisi toimetulekut takistavaid tegureid. (2) Toimetulekut takistavad tegurid fikseeritakse psühho-sotsiaalse diagnoosiga, mille esmase hindamise viib läbi Kuressaare Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) sotsiaal- tervishoiu osakonna ametnik. (3) Juhtumikorraldusliku protsessi läbiviimiseks iga kliendi suhtes, s.o. iga juhtumi menetlemiseks, sõlmitakse kolmepoolne koostöölepe, kus leppe osapooled on Kuressaare Linnavalitsus kui teenusele suunaja ühelt poolt, SA Kuressaare Hoolekanne (edaspidi juhtumikorraldaja) kui juhtumikorralduse teenuse osutaja teiselt poolt ning kolmas osapool on juhtumikorralduse teenusele suunatud klient.
(1) Teabekogumise (instrumenteerimise) käigus saadud andmed edastab linnavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik juhtumikorraldajale kokkuleppeliselt kas suulisel või kirjalikul teel. (2) Linnavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik tagab juhtumikorraldajale juhtumi lahendamiseks vajaliku informatsiooni ja juurdepääsu asjakohastele andmebaasidele. (3) Juhtumikorraldusliku protsessi jooksul linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna ametnikule laekunud igasugune klienti puutuv asjakohane informatsioon edastatakse juhtumikorraldajale koheselt. (4) Kliendi jooksva hindamise ja juhtumikorralduslike tegevuste plaani ehk juhtumiplaani koostab juhtumikorraldaja.
(1) Juhtumikorraldaja moodustab iga kliendi juhtumikorraldusliku protsessiga seoses olevatest spetsialistidest koosneva koostöövõrgustiku (edaspidi võrgustik). (2) Võrgustiku koosoleku ajad, sisemise töökorralduse, liikmed ja eksperdid määrab juhtumikorraldaja. (3) Linnavalitsuse osakonna ametnik, kes kliendi juhtumikorraldajale suunas, on automaatselt võrgustiku liige. (4) Võrgustiku liikmetel on õigusteha ettepanekuid juhtumiplaani täiendamiseks ja muutmiseks. Juhul kui ettepanekud on põhjendatud ja aitab senikoostatud plaanist tõhusamalt juhtumit lahendada, muudab juhtumikorraldaja vastavalt juhtumiplaani. (5) Kliendil on õigus viibida võrgustiku koosolekutel, kus arutatakse tema juhtumit. (6) Võrgustiku koosolekud protokollitakse. Protokollid peavad olema kättesaadavad kõigile liikmetele.
(1) Juhtumikorraldaja tagab, koostöös kliendiga, kliendi toimetulekuraskuste leevendamise ja toimetuleku parandamise, kasutades selleks juhtumikorralduslikku meetodit. (2) Juhtumikorraldaja on kohustatud edastama koheselt linnavalitsuse sotsiaalosakonnale informatsiooni, kui ohus võivad olla kliendi või tema perekonnaliikmete elu või turvalisus. (3) Ohuks turvalisusele peetakse käesoleva korra mõistes juhtumi arengut takistavate psüühiliste või füüsiliste vägivallategurite ootamatut ilmnemist, mille tõttu juhtumi edasine lahendamine kokkulepitud vormis ei ole võimalik. (4) Kõik juhtumikorralduse teenusele suunatud perevägivalla juhtumid lahendatakse eranditult käesoleva korra paragrahvis 3 kirjeldatud koostöövõrgustiku vormis.
(1) Juhtumikorraldajal on õigusteha ettepanek juhtumi lõpetamiseks ja saata juhtum uuesti linnavalitsuse sotsiaalosakonda seisukoha võtmiseks järgmistel asjaoludel: 1) kui klient või tema perekonnaliikmed ohustavad juhtumikorraldaja julgeolekut; 2) kui juhtumi käigus selgub esmasele hindamisele vastuolulisi fakte, mis näitab juhtumit teises valguses kui see, millisena ta juhtumikorralduse teenusele suunatud sai; 3) kui juhtumikorralduse teenusele suunatud klient keeldub juhtumikorraldajaga koostööst, esitab tahtlikult valeandmeid või eirab muul moel kokkulepitud tegevusi. (2) Juhtumi lõpetamise otsus võetakse vastu võrgustiku koosolekul. Võrgustiku otsuse alusel lõpetatakse Koostöölepe juhtumi lahendamiseks.
Määrus jõustub 03.05.2007 a.