(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Padise vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo, ohtlike jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete, ehitus- ja lammutusprahi käitlemise korra valla haldusterritooriumil. (3) Eeskiri on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad valla haldusterritooriumil. (4) Eeskirja kohaldatakse kooskõlas valla heakorra eeskirjaga ja teiste valla õigusaktidega.
(1) Jäätmehooldust vallas korraldab ja kontrollib Padise Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele juhindudes „Jäätmeseadusest“ ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. (2) Vallavalitsus korraldab jäätmehoolduse arendamist, jäätmekäitlust, sealhulgas korraldatud jäätmevedu ja menetleb jäätmelubade taotlusi. (3) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmekäitlusealast teavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas jäätmete liigiti kogumist; 3) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja korraldatud jäätmeveoga liitumist; 4) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle; 5) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänavakaubanduses; 6) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise; 7) määrab valla haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete konteinerite asukohad ja paigaldamise tingimused ning 8) kontrollib valla territooriumi reostamist ja reostatud alade korrastamist.
Mõisted Eeskirjas formuleerimata terminite ja mõistete korral lähtutakse „Jäätmeseaduses“, „Pakendiseaduses“, „Riigihangete seaduses“ ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ja kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. (3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti võimaldamaks nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. (4) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutitesse paigutamata, ei ole lubatud. (5) Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi taaskasutatavaid jäätmeid. (6) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumismahuti tuleb nähtavalt ja arusaadavalt märgistada kogutava jäätmeliigi nimetusega. Juhul, kui segaolmejäätmete mahuti paikneb teiste liigiti kogutavate jäätmete mahutite juures, tuleb ka segaolmejäätmete mahutile märkida jäätmeliigi nimetus. (7) Liigiti kogumisest ülejäänud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed ja muud jäätmeliigid tuleb kõrvaldada läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavasse ja nõuetele vastavasse käitluskohta. Jäätmete taaskasutamisel ei pea läheduse põhimõtet arvestama. (8) Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. (9) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib jäätmevaldaja registreerimistõendit või jäätmeluba omamata põletada ainult enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides tohib oma kinnistul ajavahemikul 01.oktoober kuni 01.mai põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. Muude jäätmete põletamine on keelatud. (10) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutuks tegemist. (11) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega "Jäätmeseaduse" § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sealjuures kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. (12) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ja ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi valdaja. (13) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatule või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) koguma liigiti oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke, seal töötavaid ja viibivaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest. Liigiti kogutavad jäätmed ei tohi olla saastunud muude jäätmetega, mis takistavad taaskasutustoimingute korraldamist või teevad need majanduslikult ülemäära kulukaks; 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus lepinguga; 4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel; 5) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. (3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) 80 kuni 800 liitriseid plastist või metallist kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 2) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m3 suuruseid metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. (4) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (5) Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmeveo korral tuleb üksikelamute juures kasutada vähemalt 80 liitrist kogumismahutit, 5 või enama korteriga elamu, asutuse ja ettevõtte juures vähemalt 600 liitrist kogumismahutit, kui kinnistu omaniku ja antud veopiirkonnas ainuõigust omava vedaja vahel pole kokku lepitud teisiti. (6) Jäätmete kokkukande punktis, mis teenindab hajaasustuspiirkonnas rohkem kui 20 peret kasutatakse metallist 2,5 m3 kuni 4,5 m3 suurust ühismahutit, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. (7) Kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitluslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. (8) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (9) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (10) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja kirjalikul loal. (11) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta kõva kattega alusele (betoon, asfalt, kiviparkett jms), mis on samal tasandil neid tühjendava jäätmeveokiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (ratastega väikemahuti käsitsi teisaldamise maksimaalne vahemaa on 10 m, kui jäätmekäitluslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti). Talvisel ajal ei tohi ilmastikuolud (lumi, jää, liigvesi) takistada käsitsi teisaldatavate väikemahutite tühjendamist. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu aastaringselt. (12) Jäätmete kogumismahutid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või katusealusesse (edaspidi jäätmemaja). Sissepääs jäätmemajja peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemajas peab olema piisav ventilatsioon ja valgustus. Kui jäätmemaja on lukustatav, tuleb kindlustada jäätmekäitlusettevõttele vaba sissepääs jäätmete kogumise päeval vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Jäätmemaja korrashoiu ja puhtuse eest vastutab kinnistu omanik (valdaja). (13) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. (14) Juurdesõidutee mahutitele peab olema piisava kandevõimega ja tasasane. Mahutite (15) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, puhkealad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Avaliku ürituse korraldaja kooskõlastab vallvalitsusega üritusel tekkivate jäätmete käitluse. (16) Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40o C kuuma tuhka ja muid kuumi aineid ning esemeid; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja püdelaid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) paberit ja kartongi; 10) pakendeid; 11) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid; 12) probleemtoodete jäätmeid, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 13) põlevjäätmed (immutamata puit, plast); 14) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 15) metallijäätmeid; 16) suurjäätmeid. (17) Paragrahvis 16 nimetatud jäätmeliigid peab kinnistu omanik või haldaja paigutama liigiti kogutavate jäätmete konteinerisse või viima selleks ettenähtud kohta, milleks on ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, jäätmete liigiti kogumispunkt või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (18) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega kokku segada. (19) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid tagastada uue seadme ostmisel müügikohta, üle anda vastavale tootjavastutusorganisatsioonile, vastavat luba (ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omavale ettevõttele või valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi vedajale, kes omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. (20) Vanad autorehvid tagastada uute vastu rehviettevõttesse, anda rehvikogumispunkti, (21) Romusõidukid ja kasutatud osad anda üle lähimasse litsentseeritud autolammutus ettevõttele või muule vastavat luba (ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omavale ettevõttele. (22) Vanametall antakse üle jäätmeseaduse nõuetele vastavale metallijäätmete kogujale. (23) Vanapaberit ja pappi tuleb koguda eraldi mahutitesse kui kinnistul asub 10 või enama korteriga elamu või kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas. (24) Biolagunevad jäätmed tuleb koguda eraldi või kompostida. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata mittelagunevaid kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögijäätmed võib kompostida oma kinnistul kinnistes kahjurite eest suletud kompostimisnõudes või -kastides. Hajaasustusalal võib aia- ja haljastusjäätmeid kompostida ka lahtiselt aunas, mis paikneb vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei ole teisiti kokku leppinud.Lahtise kompostiauna paiknemine kinnistul peab vastama veekaitse nõuetele. Korterelamutes tekkinud biolagunevad jäätmed tuleb eraldi koguda ja vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. (25) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse (näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms.), võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. Jäätmevaldaja korraldab ise nende äraveo hiljemalt 5 päeva jooksul. Ajutine kogumismahutiväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. Suurjäätmete kogumiskohtadest, mis asuvad (tekivad) jäätmevaldajast maksimaalselt 15 km kaugusel, teavitab vallavalitsus jäätmevaldajaid koheselt valla infolehes ja veebilehel. (26) Liigiti kogutavate jäätmete kogumispunktide kohta saab täiendavat informatsiooni valla infolehest ja valla veebilehelt.
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete (olmejäätmete) veo. Korraldatud jäätmeveo piirkonnas kogub olmejäätmed ja veab jäätmekäitluskohta korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid nende edasivedamiseks kokku ei koguta ja valla territooriumil ei ole selleks eraldi kogumiskohti. (2) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud kandma oma tekitatud jäätmete käitlemise kulud ja tellima segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui: 1) üks kord 4 nädala jooksul korruselamute piirkonnas (Padise ja Harju-Risti külade keskuses); 2) üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalal (Padise valla kõik külad). (3) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada koheselt. (4) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele vältides nende ületäitumist. (5) Kui jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja. (6) Jäätmed tuleb vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda lähimasse nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta järgides jäätmete vedamisel kõiki jäätmekäitlust puudutavates õigusaktides ja käesolevas eeskirjas kehtestatud nõudeid. Jäätmevaldaja peab säilitama jäätmete üleandmise kohta jäätmekäitleja poolt väljaantud kviitungi (arve) ühe aasta jooksul. (7) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on 1) vedama jäätmed nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta; 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) mitte kahjustama oma tegevuse käigus jäätmete kogumismahuteid; 4) vedama jäätmeid jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud veokitega ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transpordil; 5) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. (8) Elamute juurest on kogumismahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu keelatud ajavahemikus kell 23.00 - 7.00.
(1) Korraldatud jäätmeveo üldnõuded on kehtestatud jäätmeseaduses. (2) Padise valla territoorium moodustab ühe (1) jäätmeveopiirkonna. (3) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis korraldab hankija jäätmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ja sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. (4) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 1) prügi (segaolmejäätmed) – 20 03 01; 2) paber ja papp – 20 01 01; 3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) - 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed) sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed. (5) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 3) ohtlikud jäätmed; 4) ehitus-lammutusjäätmed; 5) suurjäätmed; 6) pakendijäätmed. (6) Korraldatud jäätmeveol tuleb konteinereid tühjendada mitte harvemini, kui on sätestatud käesoleva eeskirja paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1 ja 2, s.o 1) üks kord 4 nädala jooksul korruselamute piirkonnas (Padise ja Harju-Risti külade keskuses); 2) üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalal (Padise valla kõik külad). (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Padise valla haldusterritooriumi piires. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja, millel eluruum asub, omanik. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri omanikku. Padise külas Padise 1-8 ja Harju-Risti külas Harju-Risti 1-8 korruselamute eluruumi omanike poolt tekitatud jäätmete valdajaks on osaühing Padise Soojus. Jäätmetekitajate (eluruumide omanike) ja jäätmevaldaja (OÜ Padise Soojus) kohustuste jaotus reguleeritakse nende omavahelise lepinguga. (8) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte. (9) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut, tuleb jäätmevaldajat teavitada jäätmete veograafikust. Ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad annavad jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks volituse oma esindajale. Ühise mahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas lõikes esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla suhtes. (10) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. (11) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks taotluse. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest otsustab vallavalitsus korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Jäätmevaldaja peab esitama vallavalitsusele iga aasta 20. jaanuariks kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita eelnimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 21. jaanuarist. Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. (12) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid, mis teenindavad mitut lähestikku asuvat kinnistut. Ühist mahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Ühise mahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühise avalduse. Ühise mahuti kasutamine on lubatud vallavalitsuse loal. Luba ei ole vaja, kui ühist mahutit soovivad kasutada korteriomanikud elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud. (13) Suvekodude omanikud on lubatud vabastada korraldatud olmejäätmete veost omaniku taotluse alusel ajavahemikul 01.oktoober kuni 01.mai. (14) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja nõuetele.
(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvis 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmeliikidega. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusega nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kehtestatud nõuetele. (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid , elavhõbedalambid, kraadiklaasid) tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid võib ära anda ka vallavalitsuse poolt korraldatud kaks korda aastas toimuva ohtlike jäätmete kogumisringi raames. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumisringi toimumise aegadest ja kohtadest teavitab vallavalitsus elanikke vähemalt kaks nädalat ette teatega valla infolehes ja valla veebilehel. Keelatud on ladustada ohtlikke jäätmeid kogumispunkti kõrvale. (7) Kaubandusettevõtja, kes müüb akusid ja patareisid, peab müügikohas tasuta vastu võtma jäätmeteks muutunud akud ja patareid, mis on analoogsed müügilolevatega. Müügikoht peab olema varustatud vastava teabega. (8) Ettevõtjad peavad ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (9) Ettevõtjad peavad pidama arvestust tekkivate ohtlike jäätmete ja nende üleandmise kohta jäätmekäitlejatele. (10) Sadamaoperaator on kohustatud sadamas peatuvatelt veesõidukitelt tekkivad ohtlikud jäätmed (pilsiveed jm) tasuta vastu võtma ja üle andma need vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (11) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikke jäätmeid on lubatud keskkonnahoidlikult hoiustada tekke kohas kuni 1 aasta nende üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(1) Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba (toormest kuni valmiskaubani) hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted. (2) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (s.h. postimüügiga tegelev pakendiettevõtja). (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate organisatsioon (taaskasutusorganisatsioon). (4) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja ei tohi sisaldada pakendatud toote ega muid jäätmeid. Pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (5) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (6) Pakendid (plast, klaas ja metall) kogutakse pakendi taaskasutuse organisatsioonide poolt paigutatud kogumiskonteineritesse. Kartong ja papp pannakse pärast kokkuvoltimist selleks ettenähtud konteinerisse. (7) Pakendite ja pakendijäätmete kogumiskonteinerite asukohad määrab või kooskõlastab vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga sõlmitavas lepingus. (8) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed müügikohas või mitte kaugemal kui 100 m müügikohast, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (9) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires.
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajal tekkivad jäätmed, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud „ Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed“ tuleb koguda liigiti, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (2) Liigiti tuleb koguda: 1) teravad- torkivad jäätmed; 2) bioloogilised jäätmed; 3) nakkusohtlikud jäätmed; 4) laboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa (elavhõbe, kemikaale sisaldavad); 7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 8) taaskasutavad jäätmed; 9) loomsed kõrvalsaadused – loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma; 10) loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted – tooted, mis on saadud loomsete kõrvalsaaduste ühe või mitme töötlemise või töötlusetapi tulemusena. (3) Ettevõtjad tagavad nende kontrolli all olevates ettevõtetes loomsete kõrvalsaaduste (4) Loomsete kõrvalsaaduste valdaja korraldab tema valduses olevate loomsete kõrvalsaaduste (surnud loomad) käitlemise volitatud veterinaararsti poolt esitatud nõuete kohaselt viisil, mis välistab haigustekitajate ja ohtlike ainete leviku. Loomsete kõrvalsaaduste matmine on keelatud, erandkorras lemmikloomad oma kinnistul volitatud veterinaararsti nõusolekul. (5) Keelatud on järgmised loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutusviisid: 1) teatavat liiki maismaaloomade, välja arvatud karusloomade söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest; 2) põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomade söötmine toidujäätmetega või söödamaterjaliga, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest; 3) põllumajandusloomade söötmine (kas karjatamise või haljassööda etteniitmise teel) haljassöödaga, mis on kasvanud pinnal, mida on väetatud muude orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega kui sõnnik, välja arvatud juhul, kui karjatamine või haljassööda etteniitmine toimub pärast 21 päeva pikkuse ooteaja lõppu, millega tagatakse inimeste ja loomade terviseriskide ohjamine, ning 4) tehistingimustes peetavate kalade söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liiki tehistingimustes peetavate kalade kehadest või kehaosadest. (6) Hukkunud, surnud või hukatud loomad tuleb loomaomaniku poolt käitlemiseks üle anda tunnustatud loomsete kõrvalsaaduste käitlusettevõttele (AS Vireen, mis asub aadressil Ebavere küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa 46209). Enne käitlemisele saatmist peab looma omanik pöörduma volitatud veterinaararsti poole, kes annab looma käitlemisele saatmiseks vormikohase veterinaartõendi.
(1) Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning ehitise püstitamisel tekkinud kaevis, kui selles sisalduvad saasteained ületavad õigusaktidega kehtestatud piirkontsentratsioone. (2) Ehitus-lammutustöid tohib teostada ainult vallavalitsuse poolt väljaantud ehitusloa olemasolul. Ehitusloa väljastamise aluseks on ehitusprojekt. Ehitusprojektis peab olema näidatud: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt jäätmeloendis toodud jäätmekoodidele; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine suunamine ja nende käitluskohad. (3) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. (4) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled; 8) ohtlikud ehitusjäätmed (asbest, immutatud puit, värvi ja lahusti jäätmed jm). (5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes osutab vastavat teenust. (6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 12 m3 , tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitavatele dokumentidele lisada tõend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (7) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (8) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine toimub prügilas. Ehituse tavajäätmete taaskasutamiseks peab olema kinnistu omaniku ja vallavalitsuse nõusolek ning jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. (9) Mahukad ehitusjäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, metall- ja puitalad jne.), mida oma kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse kuni nende jäätmekäitluskohta transportimiseni kinnistule selleks eraldatud maa-alale. (10) Sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, ei ole lubatud. Nende jäätmete taaskasutamine on lubatud ainult jäätmekäitleja registreerimistõendi või jäätmeloa olemasolul ja kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ning ehitusloa alusel kooskõlastatult territooriumi haldaja ja vallavalitsusega. (11) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse märgistatud konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad ja valvatavad. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omav jäätmekäitleja vastava projekti alusel kooskõlastatult vallavalitsusega.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ja võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitleja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha kinnistu omanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
(1) Järelvalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Padise vallas teostab vallavalitsus „Keskkonnajärelevalve“ seaduses sätestatud korras. (2) Käesolevas eeskirjas sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseadusest ja pakendiseadusest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul. (4) Kui reostuse tekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik omal kulul. (5) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seadustes sätestatud korras.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 01. augustil 2011.