(1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri sätestab üldnõuded jäätmekäitluse, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse korra Emmaste valla territooriumil. (2) Jäätmehooldust Emmaste valla territooriumil korraldab Emmaste Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele, käesolevale jäätmehoolduseeskirjale ja Hiiumaa valdade ühisele jäätmekavale. (3) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud. (4) Käesolev jäätmehoolduseeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Emmaste valla territooriumil asuvate kinnistute omanikele, kinnistute lepingulistele kasutajatele, kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavatele asutustele, kes on käesoleva eeskirja kohaselt jäätmevaldajad ja jäätmetekitajad. (5) Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket ja suurendada jäätmete taaskasutamist.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse paragrahv 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluvad vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber, papp. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvis 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Haljastusjäätmed on puude ja põõsaste oksad, lehed või muud taimsed jäätmed. Suurjäätmed on suuregabariidilised (kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad) jäätmed nagu mööbliesemed, kodutehnika, jalgrattad, sanitaartehnilised seadmed, televiisorid jne. Pakendijäätmed on mistahes pakend või pakendimaterjal jäätmeseaduse paragrahv 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid. Ehitusjäätmed on ehitamise tulemusel tekkivad jäätmed. Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Vedelad jäätmed on kanalisatsiooni, kuivkäimlate, püüdurite, kogumismahutitest ja -kaevudest kogutud jäätmed, mis kuuluvad eritöötlusele reoveepuhastis. Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilisest metallis või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Põllumajandusjäätmed on põllumajandusliku tootmise käigustekkivad jäätmed nagu sõnnik, virts, allapanu, söödajäätmed, loomakorjused. Taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist nagu patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Pandipakend on pakend, millele on kehtestatud tagatisraha. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras või tema poolt määratud ettevõtjate poolt. Jäätmevedaja on ettevõte või isik, kes omab vastavaks tegevuseks jäätmeluba. Jäätmete kõrvaldamine on tegevus, millega jäätmed viiakse keskkonda või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Jäätmete taaskasutamine on tegevus, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete tegemisel, töö tegemisel või energia saamisel või seda ettevalmistav tegevus. Jäätmete kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende bioloogiliseks lagundamiseks mullaviljakuse parendamiseks. Jäätmekogumisvahendid on spetsiaalsed konteinerid, mahutid, kotid, kuhu kogutakse jäätmed. Jäätmekava on valla arengukava osa, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist. Territooriumi valdaja on kinnistu omanik või lepinguline kasutaja (füüsiline või juriidiline isik, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav asutus). Kinnistu on maa koos sellel asuvate ehitiste ja rajatistega või hoonestamata kinnistu. Teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt). Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel. Ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud.Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed. Patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke. Erikäitlust vajavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed. Erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena. Mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid.
(1) Kõigil jäätmevaldajail Emmaste valla territooriumil peavad olema olmejäätmete kogumiseks individuaalsed jäätmekogumisvahendid või ühise jäätmekogumisvahendi kasutamise kokkulepe. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki sobivaid võimalusi ja võtteid, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka; 2) jälgima, et kogutud jäätmed ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele, ei määriks jäätmekogumisvahendeid, ega risustaks keskkonda; 3) tagama või korraldama jäätmete kogumise; 4) tagama, et taaskasutatavad jäätmed kogutakse liigiti. Tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse olmejäätmetest eraldi; 5) omama piisavas koguses ja suuruses jäätmekogumisvahendeid või nende kasutamisõigust; 6) järgima Emmaste Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud kogumisvahenditesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. (3) Tootja on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi jäätmete tekke vähendamiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 2) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältima vajadust kõrvaldada jäätmed ohtlike jäätmetena; 3) edendama teisese toorme kasutamist toodetes; 4) korraldama oma jäätmete käitlemist; 5) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 6) andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu kohta; 7) koostama Emmaste Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmehooldust.
(1) Jäätmekogumisvahenditena võib kasutada: 1) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeveoautode tõstemehhanismidega või käsitsi; 2) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletud kotihoidjasse; 3) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 4) eriotstarbelist ja korralikult sulgetavat taarat ohtlike jäätmete veoks. (2) Jäätmekogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletavad, et vältida sademete, niiskuse ning lindude ja loomade sattumist neisse. (3) Jäätmekogumisvahendid peavad asetsema kõval ja tasasel alusel ja olema ligipääsetavad jäätmeveoautole. Jäätmekogumisvahendite asetus ei tohi häirida liiklust. (4) Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kogumisvahendid varustada vastava teabega. (5) Jäätmevaldaja vastutab, et olmejäätmete kogumisvahenditesse ei pandaks: 1) .ohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 3) ehitusjäätmed; 4) suurjäätmeid; 5) probleemtooteid; 6) kuuma tuhka temperatuuriga üle +40oC; 7) nakkusttekitavaid jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) lõhkematerjale sisaldavaid jäätmeid; 11) haljastusjäätmeid; 12) autorehve; (6) Jäätmekogumisvahendites olevate jäätmete põletamine on keelatud. (7) Jäätmevaldaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. (8) Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada kinnistu valdajaga. (9) Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema hermeetilised ja ehitatud vastavalt nõuetele. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. (10) Taaskasutatavad jäätmed paigutab jäätmevaldaja jäätmekäitlusettevõtte poolt paigaldatud ja markeeritud kogumiskohtadesse, mille asukohad on fikseeritud käesoleva eeskirja lisas 3. (11) Klaastaara konteineritesse kogutavatel pudelitel ja purkidel tuleb eelnevalt eemaldada korgid ja kaaned. (12) Ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle jäätmevedajale või -käitlejale. (13) Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle jäätmevedajale või -käitlejale. (14) Metallijäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale käitlejale. (Lisa 6) (15) Kasutatud rehvid, välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 mm tuleb anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmevedajale või -käitlejale. (Lisa 6) (16) Ohtlikud jäätmed on jäätmetekitaja kohustatud koguma ja viima selleks Emmaste vallas määratud kogumispunktidesse. (Lisa 4) (17) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni kogumispunkti või jäätmekäitlus ettevõttele. (18) Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. (19) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele teavet ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (20) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul kui on ühiskogumisvahendi kasutusleping. (21) Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad) paigaldab jäätmekogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalikel üritustel paigaldab jäätmekogumisvahendid ürituse korraldaja, kes vastutab ka jäätmete äraveo eest. (22) Territooriumil, kus peetakse suuremal arvul põllumajandusloomi, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla.
(1) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on elamu või korterelamu, peab paberit ja kartongi koguma eraldi, viies nimetatud jäätmed selleks valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunkti. (2) Juhul kui elamus või korterelamus on projektijärgne ahiküte või tahkekütusega katel võib kiletamata paberit ja kartongi põletada küttekoldes. (3) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongikogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule (Lisa 6). Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel. (4) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel viies nimetatud jäätmed selleks valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunkti või põletades need küttekoldes.
(1) Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. (2) Pakendid ja pakendijäätmed (jäätmenimistu kood 01) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunktidesse (Lisa 3). Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele. (3) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (4) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise.
(1) Biolagunevad aia- või haljastujäätmed ning koduses majapidamises tekkinud toidujäätmed tuleb jäätmevaldajal kompostida oma territooriumil või anda üle kompostimiseks Hiiumaa jäätmejaama. (2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (3) Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites. (4) Väikeelamutes on soovitatav biolagunevad aia ja haljastusjäätmed ja toidujäätmed kompostida oma territooriumil. Väljaspool oma territooriumi, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel. (5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. (6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (7) Kogumiskaevude ja reoveepuhastite setteid ja reovett võib vedada Keskkonnaametis registreeritud ettevõtja reovee vastuvõtu (purgimis-) sõlme. Reoveesetteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.
(1) Suurjäätmed on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad jäätmenimistu koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed. (2) Suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. (3) Lähim suurjäätmete üleandmiskoht paikneb Hiiumaa jäätmejaamas, Käina vallas Ristivälja külas.
(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. (2) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad elektri ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid. (3) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja Ollima ohtlike jäätmete kogumispunkti või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule. (4) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule. (5) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (6) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (8) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. (9) Elanikelt probleemtoodete ja nende käitlemist peavad korraldama tootjad (ka müüjad ja maaletoojad). Vallavalitsus saab probleemtoodete eraldi kogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes. (10) Ohtlike jäätmete kogumiskohas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta jooksul. (11) Emmaste Vallavalitsus võib koos vastavat jäätmeluba omava ettevõttega korraldada ohtlike jäätmete vastuvõttu jäätme tekkekohas informeerides elanikke sellest ette vähemalt kaks nädalat. (12) Ohtlike jäätmete käitlusteenuse tellimiseks kinnistul teatab jäätmetekitaja või –valdaja käitlemist vajavate jäätmete liigi, koguse ning jäätmete asukoha ohtlike jäätmete käitlemisluba omavale ettevõttele, kelleks on Hiiu maakonnas Hiiu Autotrans OÜ. (13) Ohtlike jäätmete kogumiskohad ja elanikelt tasuta vastuvõetavate ohtlike jäätmete liigid ja piirkogused on välja toodud käesoleva eeskirja lisades nr 4 ja 5.
(1) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3) patoloogilised jäätmed; 4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 8) taaskasutatavad jäätmed. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust, juhiste järgimiseks.
(1) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse. (2) Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt: 1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse; 2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse; 3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis. (3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule, kusjuures erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda ühe nädala jooksul.
(1) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist. (2) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurire˛iimi (jahe või külm). (3) Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.
(1) Ehitusprojektis peab olema näidatud: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine käitlemine. (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja. (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule; 3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol; 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (4) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puidujäätmed; 3) papp ja kartong; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne); 6) plastijäätmed (sh kile); 7) muud segajäätmed. (5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides lähiümbruses paiknevas ja vastavat keskkonnaluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. (6) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule. (3) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule. (4) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamisel väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) tuleb lähtuda õigusaktidest. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja Vallavalitsusega kooskõlastatult.Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks taaskasutaja omandis oleval kinnistul või krundil 50 m3 väiksemas mahus. (5) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta. (6) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maaalale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (7) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. (8) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta (9) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta. (10) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised. (3) Asbesti sisaldavate jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(1) Jäätmevedaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigusi omavale isikule. (2) Jäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. (3) Jäätmete transpordil peab koorem olema kaetud. Vedaja kannab vastutust veo või laadimise käigustoimunud keskkonnareostuse eest. (4) Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. (5) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib jäätmekogumisvahendite ületäitumist, haisu teket või muid keskkonnahäiringuid. (6) Vallavalitsus võib koos jäätmeveoettevõttega korraldada korraldamata jäätmeveoga haaramata jäätmete (suur jäätmed, probleemtooted jm) veo, informeerides sellest elanikkonda vähemalt kaks nädalat ette. (7) Vedelate jäätmete äraveoks tellib jäätmevaldaja jäätmeveoettevõttelt vastava paakauto. (8) Jäätmevedaja on kohustatud: 1) vedama jäätmeid vastavate õigusaktidega sätestatud korras; 2) vedama jäätmeid vastava ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib kogumisvahendite ületäitumise, haisu tekke ja muud keskkonnahäiringud; 3) koguma kokku kogumisvahendite tühjendamisel pudenenud jäätmed; 4) kasutama jäätmete kogumiseks ja veoks vastavalt kohaldatud vahendeid ja tehnikat.
(1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Hiiumaa Omavalitsuste Liidu poolt valitud ettevõtje poolt. Korraldatud jäätmeveopiirkond hõlmab kogu Hiiu maakonda. Määratud jäätmekäitluskoht on Hiiumaa jäätmejaam. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, kalmistutel, haljasaladel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine. (3) Jäätmevaldaja on käesoleva peatüki tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (4) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeloa kehtima hakkamisest. (5) Omavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. (6) Jäätmetekitajal on õigus esitada kohalikule omavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamiseks kinnitatud taotluse vormi alusel (lisa 1), kus märgitakse korraldatud jäätmeveost vabastamise põhjus ja tähtaeg, mille jooksul jäätmetekitaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud. (7) Kohalik omavalitsus vabastab oma korraldusega jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost tema põhjendatud taotluse alusel kuni kolmeks aastaks, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (8) Vabastuse tähtaja määramiseks peab kohalik omavalitsus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. (9) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut kasutatud. (10) Jäätmevaldaja, kes ei esita alanud aasta 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. (11) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmeveolepingud kõigi jäätmetekitajatega, kes seda soovivad. (12) Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmetekitaja vahel ei avalda jäätmetekitaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju. (13) Jäätmeveolepinguga on võimalik täpsustada veosagedust, muutmata jäätmeseaduses antud veosagedusega määratud vedude arvu aasta lõikes. (14) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmetekitaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevas eeskirjas ja jäätmeseaduses sätestatud nõuetest. (15) Juhul, kui jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt kehtestatud sagedusele ja veograafikule, arvestades mahuti suuruseks eramus 80 liitrit, korterelamus 240 liitrit, ettevõtjate, riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste puhul 240 liitrit. (16) Jäätmevaldajal on õigustellida konteineri täiendav tühjendamine lisaks piirkonna veograafikule. (17) Jäätmevedaja teavitab jäätmetekitajat jäätmeveo toimumise aegadest (18) Jäätmevaldaja valib jäätmemahuti või jäätmekoti suuruse vastavalt oma vajadusele, arvestades kehtestatud tühjendamissagedust. Jäätmekotti jäätmete kogumisel kasutatakse eelkõige hajaasustuses, kus kinnistule juurdepääs on takistatud teeolude tõttu. (19) Jäätmekott või konteiner paigutatakse tühjendamise päeval tee äärde nähtavale kohale. Jäätmekoti tervena säilimise eest vastutab jäätmevaldaja. (20) Ühismahutite soovijad esitavad omavalitsusele ühise kirjaliku kokkuleppe (lisa 2), milles näidatakse jäätmekäitluse eest vastutav isik, kes kantakse jäätmevaldajatena registrisse, ning ühismahuti asukoht. (21) Ühismahuti kasutajad peavad olema fikseeritud jäätmekäitluslepingus, ühismahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. (22) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega mahuti tühjendamise 100% teenustasuga. (23) Käesoleva paragrahvi p 22 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise kolme tööpäeva jooksul. (24) Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär koosneb jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskuludest ning jäätmete veokuludest. Piirmäära kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele kehtivad teenustasu piirmäärad on lisas nr 8. (25) Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. (26) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasude tõstmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid, kuid mitte enam kui 10% võrra ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul. (27) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust (sh taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruannet, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes). (28) Taotlus esitatakse Hiiumaa Omavalitsuste Liidule (HOL). Jäätmevedaja esitatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotluse menetlemise tähtaeg on maksimaalselt kuuskümmend päeva. (29) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui HOL avalikustab uued teenustasud väljaandes, milles HOL avaldab oma ametlikke teadaandeid. (30) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada mahutite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (31) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras. (32) Minimaalne segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendussagedus on: 1) ühepereelamud hajaasustuses – 1 kord 12 nädala jooksul; 2) mitme korteriga elamud, 5 ja enam, (Emmaste küla 6 kortermaja, Valgu korterelamu, Jausa korterelamu) – 2 korda 4 nädala jooksul; 3) ettevõtjad ja asutused 1 kord 12 nädala jooksul.Juhul, kui kogumismahutite tühjendamissagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostus, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.
(1) Emmaste Vallavalitsus korraldab koos asjaosaliste organisatsioonidega ja jäätmeveoettevõttega korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist. (2) Pakendijäätmete tasuta tagasi võtmist korraldavad Emmaste valla territooriumil asuvad kauplused sõlmides selleks vastava lepingu pakendi taaskasutusorganisatsiooniga.
(1) Komposteerimisel arvestada, et kompostimiskoht ei tohi asuda: 1) veekaitsevööndis; 2) puur- või salvkaevu kaitsetsoonis; 3) lähemal kui 5 meetrit kinnistu piirist. (2) Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kuivkäimlaid, kogumis- ja settekaeve tühjendatakse tellimuse alusel vastavat luba omavate ettevõtete poolt. (3) Saepuru ja muud puidujäätmed põletatakse küttekolletes või kompostimiseks vastavalt käesolevale eeskirjale, kui need ei ole immutatud ohtlike ainetega. (4) Haljastus- ja puidujäätmeid tohib põletada kinnistu piires kõiki tuleohutuseeskirju järgides ja naabreid liigselt häirimata. Erandjuhud tuleb kooskõlastada Päästeameti ja Emmaste Vallavalitsusega. (5) Ehitusjäätmete ja jääkpinnase, mida võib kasutada teede või ehitise aluse täiteks, kõrvaldamine kooskõlastatakse eelnevalt Keskkonnaametiga ja Emmaste Vallavalitsusega. (6) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Maapind loetakse lumega kaetuks, kui see on rohkem kui 10 cm lumega kaetud rohkem kui 24 tundi. Külmunud maa on maa, mis on külmunud rohkem kui 5 cm sügavuselt kauem kui 24 tundi. (7) Keelatud on põletada ohtlikke jäätmeid (õlid, värvid jms), kummi- ja plasttooteid ja nende jääke või muid jäätmeid, mis tekitavad keskkonnareostust ning on ohtlikud inimese tervisele. (8) Põllumajandusloomade, samuti lemmikloomade korjuste kõrvaldamine ja vedu toimub kooskõlas Veterinaarkorralduse seaduse ja Loomatauditõrje seadusega. (9) Kalatöötlemisjäätmed võib kõrvaldada selleks lubatud kohas. (10) Vanu rehve võib üle anda jäätmevedajale, kes annab need üle kõrvaldamisluba omavale ettevõtjale. Rehvide edasimüüjatel on kohustus üks ühele vanad rehvid oma töökojas vastu võtta, kui klient ostab töökojast uued rehvid.
(1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. Jäätmeloa andja esitab taotluse ühe eksemplari Emmaste Vallavalitsusele kooskõlastamiseks kui see osutub tegevuskohajärgseks Emmaste valla haldusterritooriumil. (2) Kõik jäätmevaldajad on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele. (3) Kõik isikud, kes tegelevad valla territooriumil jäätmeveoga, jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamisega, ohtlike jäätmete kogumise ja veoga (v.a kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine), samuti kõik ohtlike jäätmete tekitajad (v.a kodumajapidamised), on kohustatud säilitama jäätmete kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.
(1) Jäätmehoolduse arendamise aluseks on Hiiumaa valdade ühine jäätmekava. (2) Jäätmekava sisaldab: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid; 6) jäätmeveo arendamist valla haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8) jäätmehoolduse rahastamist. (3) Emmaste Vallavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult ühenduselt jäätmekava koostamist omal kulul ning esitamist, kui see on vajalik valla jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
(1) Järelevalve jäätmeseaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. (2) Registreeritud jäätmekäitleja ja ohtlike jäätmete tekitaja üle teostatakse järelevalvet vastavalt vajadusele. (3) Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamistes. (4) Käesoleva eeskirja rikkujaid võidakse karistada jäätmeseaduses § 120 – 126 sätestatud korras. (5) Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Emmaste Vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon, väärtegude (jäätmeseaduse § 120-126) kohtuväliseks menetlejaks on Keskkonnainspektsioon ja Lääne Politseiprefektuuri Hiiumaa jaoskond. (6) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. (7) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (8) Kui saastaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kinnisasja omanik saastaja kulul. (9) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (10) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Emmaste Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 28.02.2011 määrus nr 21 “Emmaste valla jäätmehoolduseeskiri” §-d 1-12 ja Emmaste Vallavolikogu 31.05.2012 määrus nr 43 “Emmaste valla jäätmehoolduseeskiri.” (2) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.