Maidla Huvikooli põhimäärus sätestab huvikooli ametliku täieliku nime ja asukoha, huvikooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, huvikooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, huvikooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, huvikooli finantseerimise alused, riikliku järelevalve mõiste, alused huvikooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra.
(1) Maidla Huvikool (edaspidi huvikool) on Maidla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatava ametiasutusena tegutsev huvikool. (2) Huvikool on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (3) Huvikool asub aadressil Mõisa 1, Maidla küla, Maidla vald, 42319, Ida-Virumaa. (4) Huvikooli tegutsemiskohaks on asukoha aadressil asuvad Maidla Kooli hooned ja territoorium, lasteaia hoone ja territoorium, vajadusel Maidla Rahvamaja ja Noortekeskuse ruumid või koolipidaja poolt koolile kasutamiseks antud muud ruumid ja territoorium.
(1) Kooli teeninduspiirkonnaks on Maidla valla haldusterritoorium. (2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õppureid kooli vabade kohtade olemasolul ning tingimusel, et lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus või lapse seaduslik esindaja on nõus katma õpilaskoha maksumuse Maidla vallaga sõlmitud lepingu (kokkuleppe) alusel.
Huvikoolil on oma nimega pitsat ja sümboolika. Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab huvikooli direktor käskkirjaga.
Kooli õppekeel on eesti keel.
(1) Huvikooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kehtestatud korras. (2) Huvikooli tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks kehtestab direktor dokumentide loetelu.
Huvikooli tegevuse eesmärkideks on: 1) anda huviharidust lähtuvalt riiklikust huvihariduse raamõppekavast; 2) luua võimalused huviala omandamiseks ja isiksuse mitmekülgse arenguks.
(1) Huvikooli ülesanded on: 1) noorte loomevõime avastamine ja huvihariduslike oskuste kavakindel arendamine; 2) täiendavate võimaluste loomine Maidla kooli õpilastele läbi enesetäiendamise huvihariduse valdkonnas; 3) kohaliku kultuurielu edendamine; 4) professionaalseks edasiõppeks tarviliku ettevalmistuse andmine; 5) koostöö arendamine Maidla valla asutuste ja kolmanda sektori vahel; 6) koostöö arendamine õppetegevuse korraldamisel lastevanemate ja vallavalitsusega; 7) huvikooli ja valla huvitegevuse edendamiseks koostöö korraldamine teiste eriala ühingute, liitude ja asutustega nii vallas, kui ka väljaspool valda; 8) huvitegevusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppetöö korraldamine. (2) Huvikool võib oma põhitegevuse kõrval, seda kahjustamata ning kooskõlastatult vallavalitsusega anda noortele ja täiskasvanutele õppekavavälist vabahariduslikku huviharidust, korraldada seminare ja kursusi, arendada kontserditegevust ning korraldada võistlusi, tegeleda õppematerjali kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, rentida muusika- ja spordiinstrumente ning muid oma tegevuseks vajalike abivahendeid ja ruume ning osutada tasulisi teenuseid vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale.
(1) Põhihariduse andmine huvikoolis toimub õppeastmetes. (2) Kooli õppeastmed kinnitab huvikooli direktori ettepanekul vallavalitsus. (3) Kooli struktuuriüksusteks olevate õppeastmete ülesandeks on anda õpilasele huvihariduslike teadmisi vastavalt riikliku huvihariduse raamõppekavaga kehtestatud tasemenõuetele alljärgnevatel huvialadel: 1) sport 2) tehnika 3) loodus 4) üldkultuur 5) muusika ja kunst 6) muud ringid
(1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, üldkesk- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal. (2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekavad. (3) Õpe toimub õpperühmades ja individuaalselt. Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab huvikooli direktori ettepanekul vallavalitsus. (4) . Huvikooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õppetunnid, treeningud, esinemised, näitused, võistlused, matkad, laagrid jne. (5) Õppimine huvikoolis on tasuline. Õppetasu suuruse ja soodustuste andmise korra kehtestab vallavolikogu
(1) Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab huvikooli direktori ettepanekul vallavalitsus. (2) Huvikool loetakse lõpetatuks pärast asjakohase huviala õppekava täitmist. (3) Huvikooli lõpetamist tõendab huvikooli lõputunnistus, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
(1) Iga huvikoolis õpetatava huviala kohta koostab huvikool riiklikust raamõppekavast lähtuva huviala õppekava. (2) Õppekavaga sätestatakse: 1) huviala õppe eesmärk ja kestus; 2) huviala õppeainete loendid; 3) huviala ainekavad. (3) Õppekavad on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatava tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamisele.
(1) Õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (2) Enne kinnitamist peavad õppekavade eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu.
(1) Huvikooli kõikide huvialade õppekavad kinnitab huvikooli direktor ning korraldab nende registreerimise Eesti Hariduse Infosüsteemis. (2) Ettepanekuid huvikooli huvialade õppekavade muutmiseks, uute kehtestamiseks või olemasolevate kehtetuks tunnistamiseks võivad teha vallavalitsus, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu. (3) Tehtud ettepanekud kinnitab huvikooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse. (4) Huvikooli õppekavasid võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.
(1) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. (2) Õppeperiood kestab vähemalt 175 kalendripäeva. (3) Sügis-, jõulu-, kevad-, ja suvevaheajad langevad kokku üldhariduskoolide koolivaheaegadega, mille määrab HTM määrusega. (4) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab huvikooli direktor.
Õpilaste hindamise korra kehtestab kooli õppenõukogu.
Huvikooli direktori ülesandeid täidab Maidla Kooli direktor.
Huvikooli direktor: 1) peab tagama kooli tulemusliku toimimise, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest vastavalt temale seadusega antud pädevusele ja kohustustele; 2) vormistab õppureid ja koolitöötajaid puudutavad ning kooli juhtimisel langetatud otsused käskkirjaga; 3) kutsub kokku nõupidamisi ja koosolekuid; 4) kinnitab koolitöötajate koosseisu, vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud struktuurile 5) tagab õpilaskonna ja töötajaskonna komplekteerimise; 6) täidab muid seaduse ja töölepinguga talle pandud tööülesandeid.
Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine. Suvepuhkuse ajal määratakse asendaja vastavalt vajadusele.
(1) Huvikooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad. (2) Õppenõukogu tööd juhib direktor. (3) Huvikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (4) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse õppenõukogu liikmeid vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse õppenõukogu liikmetele ka koosoleku päevakord. (2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis. (3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest. (5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse.
Huvikooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata huvikooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja vallavalitsusele huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(1) Hoolekogus on kuus liiget. (2) Hoolekogu koosseis valitakse kolmeks aastaks. (3) Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu esindaja, vastavalt õppenõukogu otsusele 1 õppe- ja kasvatustegevusega seotud huvikooli töötajate esindajat (v.a kooli direktor), lastevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt 3 lastevanemate ja õppurite esindajat, (4) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus. (5) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt I veerandi lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees. (6) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku. (7) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.
Hoolekogu: 1) teeb vajadusel vallavalitsusele ettepaneku järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle; 2) kuulab ära huvikooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi; 3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks; 4) teeb ettepanekuid huvikooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks; 5) teeb ettepanekuid huvikooli põhimääruse muutmiseks; 6) teeb ettepanekuid huvikooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaetava osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta; 7) teeb ettepanekuid huvikooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek. (2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees. (3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord. (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku. (5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees. (6) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab olema vormistatud hiljemalt seitsmendaks päevaks koosoleku toimumise päevast arvates. (7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Võrdsete häälte korral on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on huvikooli juhtkonnale täitmiseks. (8) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa huvikooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.
Huvikooli töötajad on pedagoogid ja huvikooli teenindav personal.
(1) Huvikooli töötajate õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse huvikooli töösisekorraeeskirjas, ametijuhendites ja töölepingutega. (2) Huvikooli töötajatel on õigus saada tööalaseid koolitusi vastavalt eelarves selleks ettenähtud vahenditele nende erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks.
(1) Õppuril on õigus: 1) tutvuda enne huvikooli õppima asumist ja õppimise ajal huvikooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga; 2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid; 3) osaleda valitud esindaja kaudu huvikooli hoolekogu tegevuses; 4) kasutada muid seaduse ja huvikooli põhimäärusega kehtestatud õigusi. (2) Õppur on kohustatud: 1) järgima huvikooli kodukorda; 2) hoidma huvikooli kasutuses olevat vara; 3) hoidma huvikooli head mainet; 4) täitma muid seaduses ja huvikooli põhimääruses sätestatud kohustusi. (3) Huvikool tagab õppuri huvikoolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
(1) Huvikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. (2) Huvikooli kasutuses oleva vara moodustavad vallalt või teiste isikutelt ja asutustelt huvikoolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara. (3) Huvikooli valduses olev vara on valla omand.
(1) Huvikoolil on iseseisev eelarve valla eelarve osana ja vallavalitsusega ühine arvelduskonto. (2) Huvikooli finantseeritakse valla eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest. Muudest allikatest saadud vahenditeks on: 1) eraldised riigieelarvest; 2) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või tema hooldajalt võetav õppetasu; 3) laekumised sihtfondidest; 4) lepingute/kokkulepete alusel teistelt kohalikelt omavalitsustelt laekuvad rahalised vahendid; 5) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused; 6) tasulistest teenustest laekuv summa. (3) Huvikoolil on õigus saada tulu õppekavavälisest tegevusest. (4) Huvikool võib võtta vastu kooli pidaja kaudu sihtannetusi sponsoritelt ning taotleda toetusi fondidelt arenguprojektide finantseerimiseks. (5) Huvikooli finantstegevust juhib direktor koostöös hoolekoguga. (6) Huvikooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuse kaudu.
Huvikool esitab oma tegevuse kohta statistilisi andmeid.
Riiklikku järelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel huvikooli asukohajärgne maavanem.
(1) Huvikooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. (2) Ümberkorraldamise ja/või tegevuse lõpetamise korraldab huvikooli hoolekogu ja vallavalitsuse ühiselt moodustatud komisjon. (3) Ümberkorraldamisest ja/või lõpetamisest teatab direktor õppuritele, lastevanematele ja huvikooli töötajatele koheselt pärast volikogu otsusest teadasaamist, kuid mitte hiljem kui vähemalt 4 kuud enne uue õppeaasta algust.
(1) Huvikooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimääruse ja selle muutmise eelnõu töötab välja kooli direktor või vallavalitsus. Eelnõu peab enne kinnitamist tutvustama õppenõukogus ja selle peab heaks kiitma kooli hoolekogu.
Määrus jõustub 01.09.2012.a.