(1) Eluruum antakse kasutusse isikule või perekonnale, kelle elukohana Eesti Rahvastikuregistris on registreeritud Vormsi vald ja kes oma materiaalse seisundi tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust ja:11 1) kes ebapiisavate füüsiliste võimete või psüühiliste erivajaduste (temale omistatud puude) tõttu ei ole võimeline tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust;22 2) kes on lastekodust tagasi pöördunud, eeldusel, et Vallavalitsus korraldas isiku lastekodusse paigutamise;33 3) paljulapselisele perele (peres kasvab neli ja enam alaealist last) kui pere ei ole võimeline tagama endale eluruumi kasutamise võimalust;44 4) kelle eluruum on tunnistatud avariiliseks temast mitteolenevatel põhjustel;55 5) kes on katastroofi või õnnetuse tagajärjel eluaseme kaotanud;66 6) kes on Vallavalitsuse või valla asutusega töö- või teenistussuhtes töö- või teenistussuhte kestvuse ajaks.
2(2) Eluruum võidakse anda kasutusse isikule või perekonnale, kelle elukohana Eesti Rahvastikuregistris on registreeritud Vormsi vald ja kes oma materiaalse seisundi tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise vajadust, kellele ei laiene lõige 1 punktides 1-6 nimetatud juhud.
(1) Eluruumi kasutusse saamiseks esitatakse Vallavalitsusele kirjalik avaldus. Avaldusele kirjutab alla taotleja või tema esindaja ja kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised perekonnaliikmed. Esinduse puhul on nõutav ka esindusõigust tõendava dokumendi lisamine.
2(2) Avaldusele peavad olema lisatud täiendavad ärakirjad dokumentidest, mis on vajalikud eluruumi taotlemiseks, milleks olenevalt põhjustest võivad olla:11 1) arstliku ekspertiisi komisjoni otsus;22 2) pensionitunnistus;33 3) tõend lastekodust tagasipöördumise kohta;44 4) tõend taotleja või tema pere varandusliku seisu kohta (kinnisvara, hoiused, väärtpaberid jm);55 5) eluruumi vajadust tõendavad muud dokumendid.
3(3) Lisaks eespool toodud andmetele on Vallavalitsusel õigus nõuda avalduse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt või kolmandatelt isikutelt avalduse kohta vajalikke selgitusi ja dokumente tegeliku vajaduse väljaselgitamiseks ning kontrollimaks esitatud andmete õigsust.
(1) Vallavanem korraldab paragrahvis 3 nimetatud avalduste menetlemise 30 päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide saamisest arvates ja teeb omapoolse ettepaneku Vallavalitsusele elamispinna kasutusse andmise/mitteandmise kohta.
2(2) Vallavanem lõpetab avalduse menetlemise ja korraldab taotleja teavitamise, kui:11 1) avalduse esitaja ei kuulu korra §-s 2 nimetatud õigustatud isikute hulka;22 2) vallal puudub vaba eluruum.
(1) Eluruumi kasutusse andmise otsustab Vallavalitsus, määrates kindlaks üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas:11 1) eluruumi asukoha;22 2) üürilepingu tähtaja;33 3) muud olulised andmed.
2(2) Eluruumi kasutusse andmiseks sõlmib vallavanem või Vallavalitsuse poolt volitatud isik taotlejaga üürilepingu.
(3) Vallavalitsusel on õigus anda munitsipaaleluruumi kasutusse otsustuskorras juhul, kui eluruumile puudub käesoleva määruse § 2 sätestatud õigustatud subjekti taotlus. 1) otsustuskorras eluruumi üürile andmisel võib kehtestada kehtivast üürimäärast kõrgema üürimäära. 2) otsustuskorras võib sõlmida üürilepingu kuni üheks aastaks ja lepingus peab olema sätestatud vallavalitsuse õigus kuni 7 päevase etteteatamistähtajaga üürileping lõpetada.
(1) Üürnikul on õigus majutada temale kasutusse antud eluruumi ilma üürileandja nõusolekuta abikaasat või elukaaslast ja oma lapsi.
2(2) Eluruumi allkasutusse andmiseks annab kirjaliku nõusoleku Vallavalitsus.
3(3) Juhul, kui üürnik annab eluruumi allkasutusse või muul viisil teiste isikute või isiku kasutusse ilma üürileandja kirjaliku loata, lõpetatakse üürileping ennetähtaegselt ning üürnik kohustub eluruumi koheselt vabastama.
(1) Eluruumi kasutamisel tasub üürnik üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud.
2(2) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud või kolmandate isikute poolt osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks ja remondiks.
3(3) Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide põrandapindade summa. Üürileandja võib tasu võtta ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide (puukuur, pesuköök, kelder jne) eest.
(1) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks esitab isik vastavasisulise avalduse ja teised nõutavad dokumendid hiljemalt kaks kuud enne kehtiva üürilepingu tähtaja möödumist. Uue taotluse esitamine, menetlemine ja lahendamine toimub korra § 2-5 alusel.
2(2) Üürilepingut ei pikendata kui:11 1) üürnik on võlgnevuses lepingust tulenevate kohustuste osas;22 2) üürnik on oluliselt rikkunud üürilepingu tingimusi;33 3) üürnik ei vasta enam käesoleva korra §-is 2 toodud nõuetele või kui üürnik ei ole teinud kõik võimaliku uue eluaseme leidmiseks;44 4) kui leping on sõlmitud tähtajaga mitte üle ühe aasta koos kohustusega peale tähtaja möödumist korter vabastada.
(1) Eluruumi üürilepingud lõppevad tähtaja möödumisega. Vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtpäeva saadab Vallavalitsus üürnikule sellekohase teate.
2(2) Vallavalitsusel on õigus lõpetada eluruumi üürileping ennetähtaegselt seaduses, üürilepingus ja käesolevas korras sätestatud alustel.