Käesoleva määruse eesmärk on tagada Kohtla valla eelarveliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.
(1) Hankekord (edaspidi kord) reguleerib Kohtla valla (edaspidi vald) eelarvelistest vahenditest rahastatavate riigihangete planeerimist ja korraldamist ning hankelepingute sõlmimist. (2) Korras sätestatud tingimused kehtivad: 1) riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele; 2) lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäära ületavatele riigihangetele (edaspidi lihthange); 3) alla lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele; 4) riigihangete seaduses sätestatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisele.
(1) Korra § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigihanke piirmäära ületavate riigihangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on: 1) asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral 40 000 eurot ja üle selle; 2) ehitustööde tellimise korral 250 000 eurot ja üle selle; 3) ideelahenduse tellimise korral 40 000 eurot ja üle selle. (2) Korra § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud lihthangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on: 1) asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral vähemalt 10 000 eurot, kuid vähem kui 40 000 eurot; 2) ehitustööde tellimise korral vähemalt 30 000 eurot, kuid vähem kui 250 000 eurot; 3) ideelahenduste tellimise korral vähemalt 10 000 eurot, kuid vähem kui 40 000 eurot. (3) Korra § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud riigihangete eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on: 1) asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise ning teenuste tellimise korral vähemalt 1 000 eurot, kuid vähem kui 10 000 eurot; 2) ehitustööde tellimise korral vähemalt 1 000 eurot, kuid vähem kui 30 000 eurot; 3) ideelahenduste tellimise korral vähemalt 1 000 eurot, kuid vähem kui 10 000 eurot.
(1) Riigihanke korraldamise algatamise otsustab vallavalitsus kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 1 000 eurot. (2) Kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ei ületa asjade ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise korral 1 000 eurot ja ehitustööde tellimise korral 1 000 eurot, otsustab hanke korraldamise vajaduse ja tingimused struktuuriüksuse juht, ametnik või hallatava asutuse juht, kelle haldusalas hange korraldatakse. (3) Korra § 2 lõike 2 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud riigihanked viiakse läbi käesolevas korras kehtestatud tingimustel. (4) Kui hankelepinguga kavatsetakse võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi, mida ei ole jooksva aasta eelarve kuludest ette nähtud või kui hankemenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle eelarveaasta, on sellise riigihanke korraldamiseks vajalik volikogu nõusolek. (5) Vallavalitsuse korralduses riigihanke korraldamise otsustamisel määratakse: 1) riigihanke nimetus; 2) Hankekomisjoni koosseis; 3) kasutatav hankemenetluse liik; 4) hanke eest vastutav isik; 5) pakkumise hindamise kriteeriumid; 6) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hankedokumendid; 7) Pakkumuse tagatise nõutavus, liik, summa ja esitamise kord; 8) Vajadusel muu täpsustav informatsioon. (6) Vallavalitsus võib volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud toiminguid. Volituste ulatus määratakse kindlaks vallavalitsuse korraldusega.
(1) Riigihanget ei või jaotada osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.
(1) Riigihangete, mille korraldamise otsustab vallavalitsus, korraldamise eest vastutab vallavalitsuse poolt määratud isik. (2) Hangete, mille korraldamise otsustab struktuuriüksuse juht, ametnik või hallatava asutuse juht, kelle haldusalas hange korraldatakse, korraldamise eest vastutab otsustaja.
(1) Hankeplaani koostamiseks esitavad hallatavate asutuste juhid, struktuuriüksuste juhid ja ametnikud hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks vallavalitsusele info kalendriaastal planeeritavate hangete kohta. (2) Hangete planeerimise eesmärgil kinnitab vallavalitsus oma korraldusega hiljemalt iga aasta 1. veebruariks või hiljemalt teisel nädalal peale eelarve vastu võtmist hankeplaani. (3) Hankeplaanis kajastatakse hanked, mida käsitletakse käesoleva korra § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2. (4) Hankeplaanis kajastatakse vähemalt hanke eseme (objekti) nimetus, hankemenetluse liik, hanke korraldamise eeldatav ajavahemik, hankelepingu eeldatav maksumus, hankelepingu eeldatav täitmise tähtaeg ja hanke korraldamise eest vastutava ametniku, allasutuse või struktuuriüksuse nimi.
(1) Vallavalitsus moodustab vallavalitsuse poolt korraldavate riigihangete läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise hankekomisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni suuruse ja koosseisu kinnitamisel määrab vallavalitsus komisjoni esimehe. Kui riigihange on seotud hallatava asutusega või struktuuriüksusega, kes ise ei ole hankija, peab komisjoni koosseisu kuuluma selle asutuse või struktuuriüksuse esindaja. (2) Komisjoni koosseisu määratakse vähemalt üks asendusliige. (3) Komisjoni töösse võib kaasata hääleõiguseta sõltumatuid eksperte. (4) Komisjoni ülesandeks on koostöös riigihanke eest vastutava isikuga: 1) hanke läbiviimiseks vajalike eelotsustuste ja toimingute teostamine; 2) hanketeate ja hankedokumentide ettevalmistamine ja kinnitamine; 3) pakkumuste avamine; 4) pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine; 5) pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine või mitte kvalifitseerimine; 6) pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine; 7) seaduses ette nähtud juhtudel läbirääkimiste pidamine pakkujatega; 8) pakkumuste hindamine; 9) eduka pakkuja välja selgitamine ning vallavalitsusele kinnitamiseks esitamine. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. (6) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema põhjendatud puudumisel juhatab koosolekut komisjoni vanim liige. (7) Komisjoni töö eest vastutab komisjoni esimees. (8) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Igal hääleõiguslikul komisjoni liikmel on üks hääl. (9) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa rohkem kui pool komisjoni hääleõiguslikest liikmetest. (10) Komisjoni liikmel on õigus lisada komisjoni otsusele oma kirjalik (eri)arvamus. (11) Komisjoni tööst menetleva riigihanke osas ei või osa võtta isik, kellel esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Kirjeldatud juhtumi esinemisel peab komisjoni liige viivitamatult komisjoni sellest kirjalikult teavitama ja hoiduma menetletava riigihanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendusliige. (12) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja .
(1) Riigihanke algatajaks korra tähenduses on struktuuriüksuse juhi, ametnik või hallatava asutuse juht. (2) Riigihanke algataja valmistab ette kõik hanke korraldamise otsustamiseks vajalikud dokumendid, kogub vajalikud andmed ja teostab muud vajalikud eeltoimingud. (3) Riigihanke algataja esitab nõuetekohaselt vormistatud eelnõu või taotluse koos riigihanke tehnilise kirjeldusega (riigihanke lähteülesanne) riigihanke korraldamise otsustajale (vallavalitsusele). (4) Riigihanke algataja vastutab lõike 3 kohaselt esitatud andmete õigsuse eest.
(1) Hanketeate ja hankedokumendid avalikustab riigihanke eest vastutav isik. (2) Hanketeade avaldatakse nõude esinemisel riigihangete registris ja valla veebilehel. (3) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus, kes määrab hankelepingu täitmise eest vastutava isiku.
(1) Lihthanke ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul tuleb järgida raha säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtteid ning saavutada hanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi olemasolu korral erinevate pakkumuste (vähemalt kolme pakkumuse küsimine) võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. (2) Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud põhivara maksumust ületavate asjade ostmisel ning samaväärse maksumusega teenuste tellimisel tuleb võimaluse olemasolul küsida vähemalt kolm pakkumust. (3) Lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel tuleb järgida: 1) korra § 11 lõiget 1, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla 40 000 euro; 2) korra § 4 lõiget 1, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 40 000 eurot ja üle selle. (4) Hankelepingud ilma käibemaksuta maksumusega alla 1 000 euro võib sõlmida suuliselt, sellisel juhul toimub ostetud asja või teenuse eest tasumine arve alusel.
Määrus jõustub 19. märtsil 2012. a.