(1) Elva linna ehitusmäärus (edaspidi ehitusmäärus) kehtestab Elva linna või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglid, ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutiste ehitiste ehitamise korra ning ülesannete jaotuse planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel Elva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Elva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) vahel. (2) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi lahendavad linnavolikogu ja linnavalitsus vastavalt seadustele ja käesolevale ehitusmäärusele. (3) Ehitusmääruses sätestatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusmäärusest tulenevaid erisusi. (4) Linnavalitsus võib linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, linnalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab linnavalitsus. (5) Linnavalitsus avaldab õigusaktides sätestatud juhtudel planeerimis- ja ehitusalaseid teateid ajalehes Tartu Postimees ja Elva Postipoiss (edaspidi vastav ajaleht) ning Elva linna veebilehel (edaspidi veebileht).
Linnavolikogu pädevus Linnavolikogu pädevuses on:1) seadusega linnavolikogu pädevusse antud planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimuste otsustamine;2) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine; 3) linnaga piirnevate kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 4) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanekuga nõustumine või keeldumine või vastavale planeeringule kooskõlastuse andmine; 5) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajal; 6) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine; 7) kinnisasja omandamine planeerimisseaduses sätestatud kohustuse korral; 8) geodeetilise alusplaani koosseisu ja vormistamise nõuete määruse kehtestamine.
Linnavalitsuse pädevus Linnavalitsuse pädevuses on: 1) seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimuste otsustamine, mis ei ole linnavolikogu pädevuses; 2) planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse otsustamine ja korraldamine; 3) detailplaneeringu eskiisi ja planeeringu koostamise ning vormistamise nõuete määruse kehtestamine.
(1) Planeeringud vormistatakse vastavalt seaduses ja õigusaktides sätestatud nõuetele. (2) Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on linnavalitsuses registreeritud geoteetiline alusplaan.
(1) Planeeringu algatamise ettepanek esitatakse linnavalitsusele. (2) Detailplaneeringu algatamise ettepanekuks esitab taotleja vormikohase taotluse. 1) taotleja nimi; 2) taotleja kontaktandmed; 3) planeeritava ala asukoht ja olemasoleva olukorra kirjeldus; 4) planeeringu eesmärk; 5) krundi kasutamise taotletav sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve; 6) planeeringu põhjendus, kui detailplaneeringuga taotletakse üldplaneeringu muutmist; 7) lahendusskeem planeeringuga kavandatavast. (3) Lisatud lahendusskeem peab visuaalselt kirjeldama kavandatavaid ehitusmahte.Skeemil näidatakse orienteeruv hoonestusala ja kavandatava hoonestuse kõrgus ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid. Lahendusskeemi võib esitada krundiplaanil või linna aluskaardil. (4) Kui taotlus ja lahendusskeem ei ole esitatud vormikohaselt, määrab linnavalitsus taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitusega, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata. (5) Detailplaneeringu eskiisi koostamine on kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) detailplaneeringuga kavandatakse linna üldplaneeringu muutmist; 2) detailplaneeringut kavandatakse muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale; 3) Adetailplaneeringut kavandatakse linnaehituslikult olulisele piirkonnale; 4) muudel juhtudel otsustab linnavalitsus eskiisi koostamise vajalikkuse taotluse ja lahendusskeemi põhjal. (6) Linnavalitsus teavitab taotlejat kirjalikult eskiisi koostamise vajadusest. (7) Eskiisi koostab või koostamise tellib detailplaneeringu algatamise taotleja oma kulul. Eskiisi koostamisel tuleb lähtuda detailplaneeringu eskiisi koostamise nõuetest. (8) Linnavalitsus kontrollib detailplaneeringu algatamise ettepaneku otstarbekust ja vastavaust linna üldplaneeringule, arengukavale ja ehitusmäärusele. (9) Kui detailplaneeringu algatamise ettepanek on vastuolus linna üldplaneeringuga, maa-ala kohta kehtiva detailplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, teavitab linnavalitsus vastuoludest kirjalikult taotluse esitajat ning annab taotluse esitajale mõistliku tähtaja taotluse muutmiseks.
Detailplaneeringu algatamisest keeldumine Detailplaneeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda kui: 1) kavandatav on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering, mille elluviimisest loobumine ei ole põhjendatud; 3) kavandatav on vastuolus linna üldplaneeringuga; 4) kavandatava elluviimine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi; 5) kavandatav ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi; 6) kavandatava elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju; 7) kavandatav on vastuolus õigusaktidega või avalike huvide ja väärtusega.
(1) Haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks, detailplaneeringu rahastamiseks ja/või planeeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks sõlmitakse huvitataud isikuga enne detailplaneeringu algatamist. (2) Detailplaneeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks sõlmitud leping peab sisaldama poolte kohustusi, detailplaneeringu menetlemises olulist tähtsust omavaid tähtaegu, vastutust jm tingimusi. (3) Avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamise leping peab sisaldama vähemalt: 1) avalikult kasutatava tee, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ja üldkasutatava haljastuse ehitama kohustatud isikut, ehitamise tähtaegu ja rahastamist; 2) vastutus lepingu rikkumise korral; 3) muud tingimused.
(1) Planeeringud ja nendega seotud materjalid on kättesaadavad linnavalitsuses tööaja jooksul. (2) Täiendavad avaliku väljapaneku kohad määratakse avaliku väljapaneku otsuses. Üldplaneering ja sellega seotud materjalid pannakse avalikult välja lisaks lõikes 1 sätestatule Linnaraamatukogus ja Matkakeskuses.
Seisukoha võtmine avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta Planeeringute avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas võtab seisukoha linnavalitsus. Planeeringute, mille kehtestamise otsustab linnavolikogu, annab avaliku väljapaneku ajal esitatud planeeringute ettepanekutele ja vastuväidetele arvamuse enne seisukoha võtmist linnavolikogu vastav komisjon.
(1) Planeeringute koostamise üle peab arvestust ja planeeringutega seotud materjalide säilitamist korraldab linnavalitsus. (2) Igaühel on õigus kehtestatud planeeringuga linnavalitsuse arhiivis tutvuda. (3) Kehtestatud planeeringutega saab tutvuda linnavalitsuse vastuvõtuaegadel ja/või veebilehel.
(1) Ehitis peab sobima ümbritsevasse keskkonda, arvestama linnas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustava ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruse eripärale ja kujunduslikule stiilile. (2) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas. (3) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (4) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt neli meetrit, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (5) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. (6) Ühele krundile võib üldjuhul ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. Elamumaa sihtotstarbega krundile võib ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet. (7) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades. (8) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema linnavalitsusest kirjaliku kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks; 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks; 3) krundi tänavapoolse piirde ehitamiseks või muutmiseks. (9) Kruntidevahelised piirded (kinnistute piiril) rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel. Piirde kõrgus ei tohi olla maapinnast kõrgem kui kaks meetrit. Kui piirde ehitusalune pindala on üle 20 m², tuleb linnavalitsusele esitada kirjaliku nõusoleku taotlus.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv üldplaneering; 2) kehtiv detailplaneering; 3) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 4) ehitusmäärus; 5) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused; 6) muud seadusest tulenevad alused sh muinsuskaitse eritingimused.
(1) Projekteerimistingimused määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. (2) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoone suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus (hoone kõrguseks arvestatakse vahemikku, mis jääb hoone 0-tsüklist ehk vundamendist katuseharjani. Kõrguse sisse peavad mahtuma kõik hoone osad, mis on suurema läbimõõduga kuni 0,5 meetrit. Näiteks ventilatsioonikorstnad, korstnad jne); 5) tehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised piirnäitajad; 7) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 8) muud vajalikud nõuded. (3) Projekteerimistingimused avalikustatakse linna veebilehel viie tööpäeva jooksul vastuvõtmisest ja nendega on võimalik tutvuda linnavalitsuses vastuvõtu aegadel.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Elva linnas geodeetiliste ja kartograafiliste tööde korra nõuetele vastavalt ning registreeritud linnavalitsuses. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena, projekti hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutuste ja isikutega: 1) kohaliku päästeametiga; 2) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 3) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 4) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 5) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga. (4) Ehitusloa taotlusele lisatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Ajutisele ehitisele ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa menetlemine ja väljastamine toimub analoogselt ehitistele kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloa väljastamise korraga. (3) Ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratakse: 1) ehitise kasutamise tähtaeg; 2) ehitise likvideerimise viis ja tähtpäev. (4) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab linnavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(1) Elva Linnavolikogu 9. veebruari 2004. a otsus nr 3 «Elva linna ehitusmääruse kehtestamine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013. a.