Redaktsioonide võrdlus

Halliste valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse: 1) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) vallavalitsuse moodustamise kord, volitused ja pädevus, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse komisjonide moodustamine, vallasekretäri ülesanded; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord; 7) muud valla tegevust reguleerivad sätted.

(1) Halliste valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus-ja võimuorganite kaudu, kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

(1) Halliste vald kui avalik-õiguslik juriidiline kohaliku omavalitsuse üksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Halliste vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Halliste Vallavalitsus (edaspidi valitsus) ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (3) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. (4) Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

(1) Halliste valla omavalitsuse esinduskoguks on Halliste Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Halliste valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Halliste valla omavalitsuse täitevorganiks on Halliste Vallavalitsus (edaspidi valitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.

(1) Valla ametiasutuse asukoht ja aadress on Leerimaja, Kulla küla, Halliste vald 69509 Viljandimaa. (2) Valla ametiasutuse asukoha muutmise otsustab volikogu. Otsustamise aluseks on kirjalikult vormistatud asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve.

(1) Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada valla territooriumil: 1) sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 2) koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist juhul, kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ettenähtud teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest; 3) neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ja mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (2) Vald täidab neid riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ja mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. Selliste kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(1) Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (2) Volikogul, vallavalitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega ametkondlikke välislepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. (3) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja teha nendega koostööd. (4) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema poolt määratud esindus. (5) Sõlmitavad ametkondlikud välislepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest, neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks või võetakse muid varalisi kohustusi.

Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel.

(1) Valla piiri muutmine toimub peale elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades ning lähtudes kehtivast seadusandlusest. (2) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses sätestatud korras. (3) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alustel ja korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. (4) Valla haldusterritooriumil asuvad 2 alevikku ja 23 küla.

Valla administratiivkeskuse asukoht on Halliste alevikus.

Halliste valla elanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Halliste vald.

(1) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

(1) Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ning registreerimisele vastavalt seadusele. (2) Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu määrusega. (3) Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust.

(1) Halliste vald avaldab tunnustust Halliste valla aukodanikuks nimetamisega. (2) Halliste valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu vastavalt tema poolt kehtestatud korrale.

Volikogu ja vallavalitsuse poolt väljaantud õigusaktid kehtivad üksnes Halliste valla haldusterritooriumil.

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määruseid. (2) Volikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid, vallavalitsus annab üksikaktidena korraldusi. (3) Määruse eelnõule ja määrusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisusega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Õigusakti preambulas peab kindlasti olema viide seadusele ja valla vastavale üldaktile (selle olemasolul), milledest nähtuvad õigusakti väljaandmise seaduslikud alused (volitusnorm). (5) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või teda asendav isik, kes vastutab dokumendis sisalduvate andmete õigsuse eest. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või teda asendav isik ja vallasekretär või tema asendaja. (8) Õigusaktide ärakirjad või koopiad saadab vallakantselei täitjatele ja asjaosalistele kas paberkandjal tavapostiga, digitaalselt allkirjastatuna, tähitud kirjaga või väljastab kohapeal allkirja vastu. (9) Õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja saatmist menetlusosalisele korraldab vallakantselei.

(1) Kõik volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (2) Määruse algteksti ning selle alusel kõiki muudatusi sisaldav terviktekst esitatakse vallasekretäri või valla sekretär-asjaajaja poolt Riigi Teatajasse avaldamiseks hiljemalt kolmandal päeval akti allakirjutamisest. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest adressaadile. Teatavakstegemisel rakendatakse käesoleva põhimääruse § 17 2. lõiget sätestatule. (5) Volikogus vastuvõetud määrused ja otsused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul volikogu istungi toimumisest arvates: 1) vallakantseleis; 2) Halliste valla veebilehel. (6) Vallavalitsuses vastuvõetud määrused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates vallakantseleis ja valla veebilehel. (7) Avalikustamisele ei kuulu otsused, korraldused, mille sisu avaldamine on seadusega keelatud ja mõeldud üksnes ametialaseks kasutamiseks. Sellisel juhul tehakse otsusele või korraldusele vastav märge, kus on märgitud teabe valdaja, juurdepääsupiirangu aeg (algus, lõpp) ja viide seadusele, mille alusel juurdepääsupiirang on kehtestatud. (8) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (9) Volikogu istungi protokollid avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul istungi toimumisest valla veebilehel.

(1) Volikogu õigusakti, mis kuulub täitmisele valla ametiisiku või komisjoni poolt ning vajab järelkontrolli, märgitakse täitja või kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (2) Kui volikogu õigusaktis puudub viide täitjale või kontrollijale täidab või kontrollib seda revisjonikomisjon. (3) Volikogu õigusakti lõplikku järelevalvet teostab volikogu esimees. (4) Revisjonikomisjon esitab volikogu istungil informatsiooni vähemalt üks kord aastas volikogu õigusaktide täitmise kohta. (5) Vallavalitsuse õigusaktile, mis kuulub täitmisele või vajab järelkontrolli, märgitakse täitja või kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg.

(1) Volikogu on esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ja teistest valla õigusaktidest arvestades Halliste valla ja selle elanike, eelõige valla kui terviku huvidega. (5) Volikogu lahendab seadusega ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (6) Volikogu tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või nende äraolekul vanim volikogu liige. (7) Volikogu istungite läbiviimisel tuleb järgida käesolevas põhimääruses sätestatud töökorda.

(1) Volikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei. (2) Volikogule laekunud märgukirjadele, teabenõuetele ja avaldustele vastamise korraldab volikogu esimees. (3) Volikogusse saabunud märgukirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul, teabenõudele hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Vastamisel tuleb järgida vallas kehtestatud asjaajamisnõudeid.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustamise õiguse võib volikogu edasi delegeerida vallavalitsusele, kui otsustamine ei ole antud seadusega volikogu ainupädevusse. Volikogu või valitsus, võib eelpoolnimetatud üksikküsimustes otsustamise õiguse edasi delegeerida valla või ametiasutuse juhile, kui see on volikogu volitusnormis ette nähtud. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ning hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Volikogu liikmetele makstakse tasu ja hüvitist volikogu esimehe poolt kinnitatud esildiste alusel.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha kirjalikke ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 5) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi ning kommenteerida hääletatavaid muudatusettepanekuid; 7) esitada arupärimisi; 8) kasutada valitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 9) kuuluda komisjonide koosseisu.

(1) Volikogu liige peab kinni pidama tegevus- ja toimingupiirangutest ning avaldama oma huvid huvide deklaratsioonis õigeaegselt. (2) Volikogu liikmel on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ta on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) on teadlik korruptsiooniohust. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata üldakti (sealhulgas valla eelarve) vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. (4) Volikogu liikmel on keelatud korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine ning ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine. (5) Käesoleva paragrahv lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avaldusel enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja lahkuma istungisaalist. Vastav avaldus võib olla suuline ja vastav märge fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Uue päevakorrapunkti juurde asumisel kutsutakse volikogu liige tagasi istungisaali oma tööd jätkama. (6) Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, peatumise, asendusliikme määramise ja volituste taastumise alused ja menetluskord on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.

(1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) korraldab volikogu komisjonide tööd; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) korraldab ja kontrollib koos revisjonikomisjoniga volikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 7) vajadusel osaleb vallavalitsuse istungitel; 8) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra; 9) otsustab vallasekretäri ettepanekul volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 10) tugineb valla esindamisel volikogu määrustele ja otsustele. Küsimuses, kus volikogu seisukoht puudub, on tal õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, esitades materjalid volikogule seisukohavõtuks; 11) suhtes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust; 12) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 13) esindab valda koos vallavanemaga ametlikel vastuvõttudel, visiitidel, ametlikel üritustel, suhtlemisel välismaalastega ning asutuste ja ettevõtete juhtidega; 14) annab käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks 15) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. (3) Volikogu esimehe äraolekul, enesetaanduse korral või volituste peatumisel asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul, enesetaanduse korral või volituste peatumisel asendab neid volikogu vanim liige. (4) Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (5) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.

(1) Volikogu valib volikogu esimehe ja aseesimehe oma liikmete hulgast volikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Kandidaate võivad esitada kõik volikogu liikmed, on lubatud ka iseenda kandidaadi esitamine. (3) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimistel annavad kandidaadid nõusoleku kandideerida. (4) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt esitamise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (5) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide nimekirja on õigus esineda volikogu ees 15 minutilise sõnavõtuga. (6) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kaks küsimust. (7) Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni. (8) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Halliste valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). Volikogu esimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi valimiskomisjon. (9) Valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid. (10) Volikogu esimehe valimist volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist korraldab valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (11) Muudel juhtumitel viib läbi volikogu esimehe valimised volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon, mille tulemused kinnitatakse volikogu otsusega. (12) Volikogu esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (13) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (14) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (15) Käesolevas paragrahvis reguleerimata küsimuses hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise osas kohaldatakse käesoleva määruse isikuvalimiste sätteid.

(1) Volikogu töövorm on volikogu istung ja volikogu komisjonide töövormiks komisjoni koosolek. (2) Volikogu istungid on reeglina avalikud. (3) Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Istungist video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.

Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning volikogu ja tema tööorganite töö tagab vallakantselei (edaspidi kantselei).

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. (3) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallasekretärile hiljemalt 5 päeva enne volikogu istungi algust. Kui eelnõu esitatakse paberkandjal, siis tuleb eelnõu esitada ka elektrooniliselt. Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkus ja põhjendatus; 2) milliste õigusaktidega on eelnõus käsitletud küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tunnistada kehtetuks või muuta seoses esitatava eelnõuga; 4) õigusakti vastuvõtmisel tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) eelnõu esitaja nimi ja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi, nimekiri volikogu istungile kutsutavatest ning isikud, kellele õigusakt pärast vastuvõtmist saata. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jmt), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (6) Määruse eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võib esitaja anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, millesse on sisse viidud muudatusettepanekud. (7) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes esitab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu isttungil võib arutatava eelnõu kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. (8) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusakti ja haldusdokumendi vorminõuetele. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme(te) poolt esitatud eelnõu. (10) Vallasekretär esitab vajadusel kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks ja redaktsiooniliseks muutmiseks komisjonile. (11) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. (12) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid: 1) valla eelarve vastuvõtmine; 2) valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) valla arengukava vastuvõtmine. (13) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja. (14) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti.

(1) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, juulis korralist istungit ei toimu. Erakorraline istung kutsutakse kokku käesolevas määruses sätestatud korras. (2) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende puudumisel vanim volikogu liige. (3) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (4) Volikogu esimese istungi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (5) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (6) Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogu istungil arutusele tulevaid küsimusi. (7) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid, st kas saadetakse koos kutsega eelnõud, või tehakse teatavaks koht, kus saab nendega tutvuda või eelnõude saatmine elektrooniliselt. Kutse võib saata elektronposti teel ja kutse saamise ajaks loetakse vallakantselei arvuti elektronposti saatmise programmis fikseeritud kutse saatmise aeg. Volikogu liikme soovil saadetakse talle istungi kutse ja materjalid paberkandjal. (8) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) revisjonikomisjon ja teised volikogu komisjonid; 5) valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu esimehe või aseesimehe kaudu. (9) Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda vallavanem, vallavalitsus, volikogu esimees, aseesimees, revisjonikomisjon või vähemalt neljandik volikogu koosseisust. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. Ettepanek peab sisaldama arutusele tulevaid küsimusi. Erakorralise istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla põhimääruses sätestatud korda, kuid mitte hiljem kui üks kuu.

(1) Volikogu tööd korraldab, istungi avab ning juhatab volikogu esimees. Tema äraolekul juhib istungit aseesimees, esimehe ja aseesimehe äraolekul vanim kohalviibiv volikogu liige. (2) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (3) Volikogu liige registreerib oma osalemise istungist andes allkirja kvoorumlehele. (4) Volikogu esimees avab istungi, mis hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Enne päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed ja vallavalitsus täiendada istungi päevakorda informatsiooniliste teemadega. (6) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, kinnitatud päevakorra muutmiseks vajalik poolthäälte enamus. (7) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste päevakorrast väljahääletamist otsustatakse poolthäälteenamusega. (8) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (9) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (10) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorra käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; 2) kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; 3) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt, ilma omapoolsete kommentaarideta; 4) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunkti kohta, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 6) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks õigus veel kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 8) volikogu liikmel on õigus enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 9) istungi juhatajal on õigus katkestada ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 10) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega; 11) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamise soovist antakse istungi juhatajale märku käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras. 12) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega; 13) muudatusettepanekud eelnõude kohta esitatakse kirjalikult; 14) enne õigusakti hääletusele panemist teavitab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne muudatusettepanekute läbihääletamist; 15) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid; 16) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. 17) kõik volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (11) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (12) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise õigus on arupärijal. (13) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks. (14) Volikogu võib vajadusel otsustada istung katkestada ja volikogu poolt määratud ajal sama istungit jätkata. Vastav otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega ja sellekohane kanne tehakse istungi protokolli. (15) Enne volikogu istungi lõppu lepitakse kokku järgmise istungi toimumise ajas. (16) Fono- ja videosalvestisi võib teha volikogu istungi juhataja ettepanekul või nõusolekul, millest informeeritakse volikogu liikmeid. Protesti korral otsustatakse küsimus salvestamise kohta hääletamise teel. Volikogu istungite salvestisi säilitatakse 3 kuud vallakantseleis.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed ja nad ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (2) Volikogu otsused tehakse kas poolthäälte enamusega (poolt hääletab rohkem kui vastu) või häälteenamusega (poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku rohkem kui vastu). (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel juhindudes käesoleva määruse paragrahvist 32. (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. lõikes äratoodud küsimuste otsustamine. (5) Vallavolikogu koosseisu häälteenamus on vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 45 lõike 5 kohaselt sama seaduse paragrahv 22 1. lõike punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse paragrahvis 7 toodud juhtudel. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (7) Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja või esindajate valimise küsimuse otsustamisel kohaldatakse Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 22 lõiget 41.

(1) Isikuvalimisel hääletamise korraldamiseks (v.a. volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjoni volitused hakkavad kehtima valituks osutumise hetkest ning lõpevad antud volikogu istungi lõppemisega. (2) Volikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 25 ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (3) Kandidaadi isikuvalimiseks võib üles seada iga volikogu liige, lubatud on iseenda kandidatuuri üles seadmine. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale ja võetakse kandidaadilt kirjalik nõusolek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Volikogu liikmetel on õigus kandidaatidele esitada küsimusi ning kandidaatidel on õigus saada enda ja oma tegevuse tutvustamiseks sõna. (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelile. Hääletussedelile kantakse kandidaadid ülesseadmise järjestuses, sedelile pannakse valla pitsati jäljend. (6) Volikogu liige märgistab hääletamisel hääletussedelil selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab. Märgistamine peab olema üheselt arusaadav. Pärast märgistamist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (7) Hääletamise alguse ja lõpu kuulutab välja komisjoni esimees. (8) Häältelugemise komisjon: 1) valmistab ette hääletussedelid ja väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsati jäljendiga märgistatud hääletussedelid; 2) peab tagama volikogu liikmetele hääletusruumis tingimused, mis tagavad nende tahte salajase avaldamise; 3) enne hääletamisele asumist selgitab komisjoni esimees volikogu liikmetele hääletamise korda; 4) enne hääletamisele asumist näitab komisjoni esimees volikogu liikmetele valimiskasti, et nad saaksid veenduda selles, et kast on tühi. Seejärel sulgeb komisjon hääletuskasti ja pitseerib selle; 5) kui hääletussedel rikutakse enne valimiskasti laskmist, siis on volikogu liikmel õigus rikutud hääletussedeli tagastamisel saada uus; 6) vahetult peale hääletamist avab häältelugemiskomisjon kasti ja loeb koheselt avalikult hääled; 7) kehtetuks loetakse hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või tehtud märge ei ole üheselt arusaadav; 8) erapooletuks loetakse hääletussedel, millel ei ole märgistatud hääletaja eelistust; 9) hääletamise tulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. (9) Kui isikuvalimise tulemusel jagunevad kandidaadile antud poolt- ja vastuhääled võrdselt või kui kaks kandidaati saavad võrdselt poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises voorus ei osutu keegi valituks, korraldatakse uus hääletusvoor järgmisel volikogu istungil. (10) Hääletustulemuste kohta koostatakse hääletuskomisjoni poolt protokoll, millele kirjutavad alla kõik hääletuskomisjoni liikmed. Hääletuskomisjoni liikmel on õigus kanda protokoll oma eriarvamus hääletuskomisjoni töö kohta. Hääletuskomisjoni protokolli loeb ette hääletuskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (11) Kui isik osutub valituks, siis komisjoni protokoll kinnitatakse volikogu otsusega poolthäälte enamusega. (12) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta vahetult pärast hääletustulemuste kindlasktegemist. Protesti rahuldamise või mitterahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (13) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsused kantakse istungi protokolli.

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (2) Istungit protokollib vallasekretär, tema puudumisel määrab protokollija volikogu. (3) Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) osavõtjate nimed; 3) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; 4) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 5) otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Esitatud ettepanekud ja eriarvamused võib esitada ka protokollis viidatud lisadena. (4) Istungi sõnavõtte, kaasettekandeid ei protokollita vaid tehakse nendest lühikokkuvõte. Samuti ei protokollita istungi käigus antud informatsiooni. (5) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel alates seitsmendast tööpäevast arvates istungi toimumise päevast. (6) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Juurdepääsupiirangu kohta tehakse märge, milles näidatakse juurdepääsupiirangu kehtestamise aeg, alus, kestus. (7) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. (3) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. Arupärimine ja selle vastus saadetakse teadmiseks kõigile volikogu liikmetele.

(1) Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamise avaldus on eelduseks umbusalduse avaldamiseks. Umbusalduse algatatamine toimub volikogu istungil. Umbusalduse algatamise avaldus tuleb esitada ja avaldada volikogu istungil ning kanda see protokolli. Umbusalduse algatatamise avaldus esitatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algataja(te) või nende esindaja esineb ettekandega ja annab umbusalduse algatamise avalduse istungi juhatajale üle. (3) Ummbusaldamise avaldamise küsimus lükatakse järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusalduse algatamise avalduse esitamine ei takista päevakorrapunktide arutamist. (5) Umbusaldushääletus on avalik, vajalik on koosseisu poolthäälte enamus. (6) Kui umbusaldamise avaldamine leidis volikogu toetuse, siis umbusaldust avaldatud isiku/valitsuse volituste kehtimine ja asenduskord on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 46. (7) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

(1) Volikogu esimehe või aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. (2) Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab tagasiastumisest koheselt volikogu esimeest või selle asendajat.

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 52 sätestatud alustel. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, siis loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korrale. Sellisel juhul kutsub istungi kokku ja juhatab seda kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi vallavalitsus.

(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast käesoleva määruse paragrahvis 32 sätestatud korras. Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe valimiseks. Kui hääletamine toimub samaaegselt, esitatakse iga komisjoni kandidaadid eraldi, koostatakse eraldi nimekiri ning tehakse eraldi hääletussedelid. (2) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmeid kinnitatakse ja muudetakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu otsusega. (3) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, volikogu õigusaktidest sh käesolevast põhimäärusest ja komisjoni põhimäärusest. (4) Komisjoni tööperiood ei tohi ületada antud valimisperioodi. Komisjon on aruandekohustuslik volikogu ees ja annab oma tegevusest aru vähemalt üks kord aastas. (5) Komisjonid moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus vallaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks, volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule arvamuste ja soovituste andmiseks ja eelnõude väljatöötamiseks. (6) Komisjoni liikmeid võib valida volikogu asendusliikmete, vallaametnike, haldusasutuste töötajate, ettevõtjate ja vallaelanike hulgast. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni sekretäri või protokollija. (7) Volikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) eelarve-, maa- ja majanduskomisjon; 3) hariduse- ja kultuurikomisjon; 4) sotsiaalkomisjoni. (8) Volikogu võib moodustada teisi alatisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. (9) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. (10) Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu: 1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi, tegevuse valdkonna ja tegevusperioodi; 2) valib vallavolikogu liikmete hulgast komisjoni esimehe ja aseesimehe ning nende asendamise korra; 3) kinnitab komisjoni ettepanekul komisjoni koosseisu. (11) Komisjoni ülesanded: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõusid; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakava, vallavolikogu või teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta; 3) algatada arutelusid; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega; 6) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks; 7) töötada välja tegevuskavad; 8) anda arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 9) kontrollida volikogu määruste ja otsuste täitmist; 10) esitada ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 11) esitada ettepanekuid arengukava koostamise ning arengukava projekti kohta. (12) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa peale komisjoni esimehe või tema asendaja vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehel on õigus töösse kaasata ja kutsuda küsimuste arutelu juurde komisjoni mitteliikmeid. Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse volikogus teatavaks vastava küsimuse arutelu juures. (13) Komisjoni koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord saadetakse komisjoni liikmetele komisjoni esimehe poolt vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist. (14) Komisjoni protokollija, tema äraolekul komisjoni liikmete hulgast määratud protokollija, koostab koosoleku protokolli nelja tööpäeva jooksul koosoleku päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Komisjoni liikmetel ja isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (15) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele ja seisukoha võtmiseks volikogu õigusaktide eelnõud, isikute avaldused ja vajadusel muud küsimused, mille lahendamisel ja otsustamisel on vajalik komisjoni arvamus.Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud materjalid läbi vaatama ja oma kirjaliku seisukoha, arvamuse ja ettepaneku andma volikogu poolt antud tähtajaks. (16) Komisjonil ei ole õigus ise vastu võtta õigusakte ning tema ettepanekud, soovitused ja arvamused on soovituslikud volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. (17) Komisjoni materjalid registreeritakse vallakantseleis vastavalt asjaajamiskorrale ja hoitakse vallavalitsuse kantseleis. Komisjoni protokollid ja otsused avalikustatakse (vallakantseleis, valla veebilehel) ja peavad olema kättesaadavd alates viiendast tööpäevast arvestades koosoleku toimumise päevast. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Juurdepääsupiirangu otsustab ja kohaldab komisjoni esimees, määrates juurdepääsupiirangu kestvuse, aluse. (18) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni liikme volitused lõpetatakse volikogu vastava otsusega. (19) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikul korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid. (20) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1) Komisjoni esimehe ülesanded: 1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu ja teeb ettepanekud koosseisu muutmiseks ning väljalangenud komisjoni liikme asendamiseks; 2) vastutab komisjoni põhimääruse õigeaegse väljatöötamise ja muutmise eest; 3) juhib ja korraldab komisjoni tööd sh komisjoni koosolekuid (koosolekute päevakorra koostamine, kutsete saatmine, kolmandate isikute kutsumise koosolekule jmt); 4) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 5) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6) juhatab komisjoni koosolekut ja vastutab komisjoni asjaajamise eest; 7) allkirjastab komisjonide otsused ja protokollid ning vastutab nende sisu õigsuse eest; 8) edastab volikogu esimehe kaudu komisjoni seisukohad oma pädevusse kuuluvates küsimustes; 9) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest, sh komisjoni protokolli väljavõtete ja otsuste saatmine asjaosalistele protokollide ja otsuste tähtaegse andmise eest vallakantseleile jmt; 10) korraldab ja vastutab komisjonide protokollide ja otsuste avalikustamise eest. 11) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul. (2) Komisjoni esimehe äraolekul lähevad tema ülesanded üle aseesimehele või asendajale. (3) Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus.

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni liige võib olla muu isik, kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut. (3) Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valitakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 32 sätestatud korras. (4) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjonide liikmete arv fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

(1) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist. (2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Aruanne avalikustatakse valla veebilehel. (7) Revisjonikomisjoni täpsemad ülesanded ja töökorraldus on määratletud komisjoni põhimääruses, mis kehtestatakse eraldi volikogu määrusena.

(1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvis 41 lõikes 1 punktis 1 nimetatud asutusi käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab jälgima kehtestatud töökorda ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (5) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsuse revisjonikomisjon. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

(1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui volikogu on võtnud need enda pädevusse. (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavalitsuse liikmetena vallavanem ning vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (4) Vallavalitsus juhib Halliste Vallavalitsuse kui ametiasutuse, valla asutuste ja valla äriühingute tegevust ning osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganite töös.

(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (2) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu uus koosseis oma teisel istungil (vajalik poolthäälte enamus) vallavanema ettepanekul. Liikmete arv ei tohi olla alla nelja. (4) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavanem esitab volikogu esimehe kaudu vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vallavanema ametisse valimise päevast. Volikogu liikmetel on õigus esitada küsimusi vallavalitsuse liikme kandidaatidele vastavalt volikogu töökorrale. Vallavalitsus kinnitatakse nimekirja alusel poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (5) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsuse liikme vahetamise korral kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul oma otsusega ametisse uue liikme ja vabastades endise liikme. (6) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (7) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (8) Vallavalitsuse volitused lõpevad seoses vallavanema valimise järgselt moodustatud uuele vallavalitsusele volituste andmisega, vallavalitsuse või tagasiastumisega. (9) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ning tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

(1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) seoses vallavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja ametisse nimetamisega; 5) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega; 6) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõppemise otsuse teeb vallavolikogu. (3) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning vallavalitsus jääb otsustusvõimeliseks, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu. (4) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks.

(1) Vallavalitsuse pädevus on määratud seadustega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu õigusaktidega. (2) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 5) lahendab küsimusi, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 2 ja käesoleva määruse § 21 lõike 2 alusel on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsusele. 6) täidab muid seadustes ja õigusaktides ette nähtud ülesandeid. (3) Vallavalitsusel on õigus Halliste Vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul muudatusi teha volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja personalikulude eelarve piires. (4) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega Halliste Vallavalitsuse ja valla asutuste poolt osutatavate avalike teenuste hinnad.

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Vallavanema asendamise kord on sätestatud käesoleva põhimääruse paragrahvis 51. (3) Valitsuse töö vorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (5) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (6) Vallavalitsuse istungid protokollitakse ja avalikustatakse. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis, valla veebilehel alates seitsmendast tööpäevast arvates istungi toimumise päevast. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks Juurdepääsupiirangu kohta tehakse märge, milles näidatakse juurdepääsupiirangu kehtestamise aeg, alus, kestus. (7) Vallavalitsuse istungi protokollile, määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja. (8) Vallavalitsuse täpsem töökorraldus sh nõuded protokollile on reguleeritud Halliste valla ja tema hallatavate asutuste asjaajamiskorraga.

(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Alatise komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab vallavalitsus määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni töös sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Ajutine komisjon moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks. Komisjoni koosseisu ja ülesanded kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb pärast komisjonile antud ülesande täitmist. (5) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse 3 tööpäeva jooksul ja selle allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. (6) Komisjonide koosolekute protokollid ja otsused avalikustatakse vallakantseleis.

(1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise, vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning on oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanemal peab olema: 1) vähemalt keskharidus; 2) eesti keele oskus kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas; 3) soovitavalt ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega; 4) suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks avalike huvide elluviimisel; 5) otsustus- ja vastutusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja loovus; intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise oskus ja analüüsivõime. (3) Vallavanema valimine korraldatakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (4) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks seaduses ettenähtud ajavahemikuks. (5) Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Vallavanema kandidaat peab osalema vallavanema valimise istungil ning andma nõusoleku kandideerimiseks. Nõusoleku andnud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekiri sulgub, kui rohkem kandidaate ei ole või otsustab sulgemise volikogu poolthäälte enamusega. (6) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine vallavanema valimisel toimub käesoleva põhimääruse punktis 32 sätestatud korras ja valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälte enamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat poolthäälte enamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam poolthääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu poolthäälte enamust, esitatakse kandidaadid uuesti. Volikogu otsustuse alusel võib uue valimise läbi viia samal volikogu istungil käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(1) Vallavanema ülesanded: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva määrusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) esitab huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva määrusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Teenistus- või töösuhe lõpetatakse temaga vastavalt kehtivale seadusandlusele. (3) Vallavanemal on keelatud selliste ametitoimingute tegemine, mis läheb vastuollu korruptsiooniseaduse sätetega (tegevus- ja toimingupiirangud jmt). Juhul, kui selline situatsioon tekkib, siis peab vallavanem ennast koheselt taandama. Vallavanem ei tohi enda alluvat töötajat volitada enda asemel vastavat toimingut tegema. Asendaja määrab sellisel juhul volikogu.

(1) Vallavanema äraolekul (puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral) asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema või volikogu poolt määratud isik. Asendus vormistatakse vallavanema käskkirjaga ning kooskõlastatakse volikogu esimehega või volikogu otsusega. (2) Vallavanema ja tema asendaja äraolekul või erakorralistel juhtudel, kui käskkirja või volikogu otsust pole võimalik teha asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige. (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud isik, kes määratakse volikogu poolt. Asendus vormistatakse otsusega. (4) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.

(1) Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsuse kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. Valitsuse istungi toimumise täpne päev ja kellaaeg tehakse valitsuse liikmetele teatavaks 48 tundi enne istungi algust. (2) Kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks võib valitsus korraldada erakorralisi istungeid, mille kokkukutsumist võivad nõuda vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär või ametnik. (3) Valitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning valitsuse õigusakti vastuvõtmist. (4) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab ja esitab selle vallavanemale vallasekretär nõuetekohaselt vormistatud ja õigeaegselt esitatud eelnõude põhjal hiljemalt istungi toimumisele eelneval tööpäeval. (5) Küsimuse võtmise istungi päevakorda otsustab vallavanem hiljemalt istungi päevale eelneva tööpäeval. Vallavanema esitatud päevakorra projekt koos esitatud materjalidega edastatakse tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks kõikidele valitsuse liikmetele sama päeva jooksul. (6) Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid tuleb istungi toimumisest informeerida 48 tundi enne istungi algust. Arutelu juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile otsustab eelnõu esitaja ettepanekul vallavanem ja tagab vallakantselei (sekretär). (7) Valitsuse liikmetele esitatud päevakorra projekti täiendamine istungi ajal on lubatud ainult istungil olevate valitsuse liikmete enamuse nõusolekul.

(1) Ettepanekuid valitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) valitsuse liikmel; 2) struktuuriüksuse juhil; 3) vallavanemal; 4) volikogul; 5) volikogu esimehel; 6) volikogu või valitsuse komisjonil; 7) volikogu fraktsioonil; 8) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) valitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) valitsuse õigusaktide eelnõud; 2) volikogu õigusaktide eelnõud; 3) arutelud ja informatsioon.

(1) Valitsusele esitatavate õigusaktide komplektsuse ning nende õiguspärase ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjali esitaja. (2) Vallasekretäril on õigus eelnõu selle esitajale enne istungi päevakorda esitamist tagastada koos tagastamise põhjuse äranäitamisega. (3) Enne õigusakti eelnõu valitsusele esitamist viseerimib ja allkirjastab koostaja eelnõu vastutades õigusakti sisulise poole eest. Eelnõu kooskõlastatakse (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleb muuta ja (või) täiendada, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. (4) Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja ja esitaja; 2) vastava ala spetsialist, kellele õigusaktiga antakse ülesandeid või kelle töövaldkonda see otseselt puudutab; 3) vallasekretär. (5) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõu viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudev eelnõu aga kolme tööpäeva jooksul. (6) Eelnõu viseerimisest võib keelduda, kui: 1) antud õigusakti vastuvõtmine ei kuulu valitsuse pädevusse; 2) õigusakti eelnõu on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga ja seda vastuolu ei ole võimalik istungil toimuva menetluse käigus kõrvaldada; 3) õigusakti eelnõu ei vasta seaduses haldusaktile esitatavatele nõuetele; 4) eelnõu sisaldab ebatäpseid andmeid. (7) Viseerimisest keeldumise põhjendus esitatakse kirjalikult. (8) Valitsuse õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri ja vajadusel muud dokumendid, mis on vajalikud antud asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt ja sõltuvalt selle ulatusest (sisust) sisaldama: 1) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finatseerimisallikaid ettepanekut, kellele saata vastuvõetud õigusakt; 4) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks.

(1) Õigusakti vastuvõtmist eeldava küsimuse esitamiseks istungi päevakorda on eelnõu esitaja kohustatud ette valmistama ja esitama valitsuse õigusakti eelnõu ning taotluse (esildise) või muu informatsiooni trükitult vallasekretärile. (2) Kui valitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua õigusakti kehtestamist, esitatakse valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. (3) Arutelu istungi päevakorda võtmise kohta esitatakse ja informatsioon esitatakse suuliselt. (4) Volikogu õigusakti eelnõule, mida ei ole esitanud valitsus, määrab vallavanem valitsuse seisukohta ettevalmistava ametniku. (5) Valitsuse määruse eelnõu koos põhistavate dokumentidega antakse kantseleile üle hiljemalt kolm tööpäeva ning korralduse eelnõu ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne valitsuse istungi algust.

(1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette selle esitaja ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile lõplikuks vormistamiseks. (2) Valitsuse poolt volikogule esitatava eelnõu vormistab lõplikult selle esitaja või vastava ala spetsialist ning annab seejärel vormistatud eelnõu üle kantseleile selle edastamiseks volikogule. (3) Valitsuse õigusaktid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. Vormistatud õigusaktile annab kõigepealt kaasallkirja vallasekretär, seejärel allkirjastab õigusakti vallavanem. (4) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta valitsusele. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui valitsus jääb oma endise otsustuse juurde, annab vallasekretär õigusaktile oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Valitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusakti üle järelevalvet teostavale ametisikule (korralduse puhul maavanemale, määruse puhul õiguskantslerile). (5) Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri valitsuse istungi toimumise päeval. (6) Valitsuse õigusaktid avalikustatakse ja jõustuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 17 sätestatud alustel ja korras.

(1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema esindaja. (2) Valitsuse istungitel võivad viibida volikogu esimees, allavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul) ja teised isikud. (3) Istungi alguses võib vallavanema või valitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (4) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. (5) Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (6) Istungi juhataja: 1) tutvustab istungi alguses valitsuse istungi päevakorda; 2) võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi; 3) võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse; 4) määrab kindlaks keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas eelnõude lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad; 5) paneb eelnõu hääletusele ja kordab enne hääletamist kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid; 6) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused. (7) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse istungi päevakorra projekt ja vajadusel lisapäevakorrapunktid ning kinnitatakse istungi päevakord. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega, seejärel saab sõna vastava päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutud isik.

(1) Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab. (2) Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Otsused fikseerib istungi juhataja. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 32. (4) Valitsuse õigusakti eelnõule tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui vastuväiteid ei esitata ja ettepanekud on heaks kiitnud eelnõu esitanud isik. (5) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis üldjuhul hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (6) Mitme alternatiivse eelnõu korral pannakse eelnõud konkureerima, kusjuures iga ettepaneku kohta on igal valitsuse liikmel üks hääl. Edasi hääletatakse kõige enam poolthääli saanud eelnõu. (7) Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel valitsuse istungil. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse küsimuse päevakorrast mahavõtmine hääletamise teel. (8) Valitsuse liige on kohustatud taandama ennast sellise valitsuse üksikakti või otsustuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tekib huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.

(1) Valitsuse istungite käik protokollitakse. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (2) Valitsuse istungi protokollimise tagab kantselei. (3) Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) osavõtjate nimed; 3) arutatud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused; 4) ettekandja või istungi juhataja ettepanekul ettekande olulised aspektid. (4) Ettekandja, valitsuse liige või vallasekretär, kes ei ole valitsuse otsustega nõus, võib nõuda oma põhjendatud eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (5) Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest.

(1) Oma pädevuse piires esindavad valda volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud. (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuseüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise õiguse vallavalitsusele. (3) Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.

(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu. (2) Valda esindab kohtus vallavalitsuse või volikogupoolt volitatud isik. Valda võib kohtus esindada ka valla ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (3) Valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem või tema poolt volitatud isik kui volikogu ei ole konkreetsel juhtumil otsustanud teisiti.

(1) Valla asutused on: 1) Valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) Valla ametiasutuste hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu. (2) Valla ametiasutuseks on Halliste Vallavalitsus, millel võivad olla struktuurüksused. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (3) Valla ametiasutust juhib vallavanem. (4) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate kooseisu, töötasumäärad ja töö tasustamise tingimused kinnitab volikogu. (5) Halliste Vallavalitsus haldab valla asutusi, mille moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu ning nende muutmise kinnitab volikogu kui seaduses ja käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (6) Kantselei on valitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse asjaajamise korraldamine, majanduslik teenindamine ning volikogu ja valitsuse ning nende komisjonide töö tagamine, samuti volikogu ja valitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (7) Valla asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem käskkirjaga, kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (8) Valla asutusel on valla eelarves oma alaeelarve ja tal võib olla oma sümboolika. (9) Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks nimetatav isik peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (3) Vallasekretär juhib kantseleid ja täidab talle seaduse ning volikogu ja valitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Valla- või linnasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema või linnapea käskkirjaga määratud isik. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla- või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitse korralduse seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1–3 vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele.

Teenistuslikku järelevalvet teostatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.

(1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem. (2) Volikogu võib võtta vastu vallasisese aleviku ja külavanema statuudi, milles määratakse külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu. (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab volikogu. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt. Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ja muudab vallavolikogu. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab volikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist ja need rakendatakse koos eelravega. (2) Koormis on kohutus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 36.

(1) Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (2) Valla planeerimise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste, projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutiste ehitiste ehitamise korra ja alade, samuti valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise- ja ehitamise põhimõtete ja nõuete määramiseks kehtestab volikogu valla ehitusmääruse. (3) Detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine kuulub volikogu ainupädevusse. (4) Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse.

(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. (2) Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada vallavalitsust seda tegema. (3) Arengukava osa või sellega seonduv iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. (4) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. (5) Valla arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga. (6) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja iseseisvat eelarveaastat. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmeid arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. (7) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. (8) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel. (9) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avalikustatakse valla veebilehel ja/või valla ajalehes. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat. (10) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(1) Valla finantsjuhtimist teostatakse ja eelarve koostatakse vastavalt seadustele. (2) Valla eelarve (edaspidi eelarve) detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga. (3) Volikogu võib volitada vallavalitsust kehtestama eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra. (4) valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Valla eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta. (5) Valla eelarve on kassapõhine ja eelarveosad on: 1) põhitegevuse tulud (maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, saadavd toetused, muud tegevustulud); 2) põhitegevuse kulud (antavad toetused, muud tegevuskulud). Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega; 3) investeerimistegevus (põhivara soetus, põhivara müük, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, põhivara soetamiseks antav sihtfinantseerimine, finantstulud ja finantskulud). Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse põhivara müügisummale põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine ja lahutatakse põhivara soetus ning põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine; 4) finantseerimistegevus (laenude võtmine, kapitalirendikohustuste võtmine, võetud laenude tagasimaksmine kapitalirendikohustuste täitmine). Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse kohustuste võtmiseks kavandatud rahalised vahendid ja summast lahutatakse kohustuste täitmiseks kavandatavad vahendid; 5) likviidsete varade muutus, mille moodustab raha ja pangakontode saldode muutus. Likviidsete varade suurendamine kajastatakse antud eelarveosas plussiga, vähenemine miinusega. (6) Eelarvele võib lisada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata osasid, lisasid ja täiendavat informatsiooni, sealhulgas ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ning tegevuste ja eesmärkide vahelisi tehinguid, mis on vajalikud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra täpsustamiseks ja eelarve täiendamiseks. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelarveosades võib eelarve jaotada täiendavalt tegevuste kaupa ning tegevused täiendavalt eesmärkide kaupa. Eesmärkidele lisatakse nende täitmise mõõtmiseks indikaatorid. Indikaator on eesmärgi saavutamist iseloomustav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja, mille abil saab analüüsida eesmärgi täitmise suunas liikumist. (8) Volikogu võib volitada vallavalitsust eelarvet detailsemalt liigendama. (9) Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt. Reservfondi kasutamise korra kehtestab volikogu. (10) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpebereid ja võtta muid võlakohustusu seadustes sätestatud korras ja tingimustel. (2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi. (3) Volikogu võib kooskõlas eelravestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbe.

(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37. (2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegias esitatakse: 1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud ja eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus; 3) ülevaade valla majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks; 4) valla ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga; 5) valla ja tema arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus; 6) muu valla finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon. (4) Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt 10.septembriks. (5) Eelarvestrateegia eelnõu menetlemisel osalevad kõik volikogu komisjonid keskendudes oma tegevusvaldkonnale.

(1) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus vastavuses seadustes, käesolevas põhimääruses ja muudes õigusaktides sätestatule. (2) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõikele 3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) vajadusel ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta; 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta. (3) Kui eelarve eelnõus nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele, tuleb projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi eelseisvate eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta nende arvelevõtmiseks järgnevate aastate halduseelarves. (4) Valla hallatavad asutused esitavad hiljemalt 15. oktoobriks vallavalitsusele asutuse eelarve projekti koos seletuskirjaga, väljaspool haldusala tegutsevad asutused ja organisatsioonid ning üksikisikud esitavad toetuse saamiseks nõuetekohased taotlused 31. oktoobriks. (5) Valla arengukava ja hallatavate asutuste taotluste põhjal koostab vallavalitsus eelarve eelnõu ning esitab selle koos valla prognoositud tuluga volikogu eelarve- ja majanduskomisjonile seisukoha võtmiseks. Eelarve – ja majanduskomisjon esitab vallavalitsusele oma ettepanekud ja seisukohad kahe nädala jooksul. (6) Arvestades tehtud ettepanekuid koostab vallavalitsus tasakaalustatud eelarve eelnõu ja seletuskirja ning esitab need volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. detsembriks. (7) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud tähtaegadele. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(1) Eelarve eelnõu menetlevad kõik komisjonid ning esitavad oma seisukohad ning eelarve eelnõu parandus- ja täiendusettepanekud pärast eelarve esimest lugemist juhtivkomisjonile ja vallavalitsusele juhtivkomisjoni määratud tähtajaks. (2) Vallavalitsusel on õigus juhtivkomisjonile esitada omapoolseid eelarve eelnõu parandus- ja täiendusettepanekuid. (3) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate kulude ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel juhtivkomisjonis tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (4) Juhtivkomisjon süstematiseerib esitatud ettepanekud, kuulab nende kohta ära vallavalitsuse arvamuse ning kujundab seisukohad ja edastab komisjonis toetust leidnud ettepanekud vallavalitsusele muudatuste sisseviimiseks eelarve eelnõusse. Vallavalitsuse eriarvamuse korral komisjoni mõne ettepaneku suhtes esitab ta selle volikogu istungile otsustamiseks. (5) Eelarve eelnõu, millesse on vallavalitsuse poolt sisse viidud komisjonis otsustatud muudatused, esitab juhtivkomisjon volikogule järgmiseks lugemiseks. (6) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Eelarve võetakse vastu poolthäälte enamusega. (7) Eelarve ja eelarve seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid. (8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendikuni alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktidest; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduses § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2; 4) kohtuotsusest. (4) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse analoogiliselt eelarve eelnõuga käesolevas põhimääruses sätestatud viisil ja tähtajal. (3) Lisaeelarve eelnõu menetletakse volikogus analoogiliselt eelarve eelnõu menetlusega valla põhimääruses sätestatud viisil. (4) Lisaeelarve võib juhtivkomisjoni ettepanekul võtta vastu ühe lugemisega. Lisaeelarve avalikustatakse vastavalt valla põhimääruse eelarve avalikustamise sätetele. (5) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja need ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (6) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (7) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2.

(1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsusel ja valla asutustel on keelatud teha kulutusi, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesolevas põhimääruses või seadustes nimetatud juhtudel. (2) Eelarve täitmise eesmärgiks on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud kulude katmine. (3) Eelarves nähakse ette reservfond, mida vallavalitsus kasutab vastavalt valla põhimääruses ja reservfondi käsutamise korras sätestatule. (4) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. (5) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (6) Informatsiooni eelarve täitmise kohta esitab vallavalitsus kord kvartalis volikogule.

(1) Valla eelarve reservfondi suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel eelarve koosseisus. (2) Reservfondi suurust eelarve jooksul võib volikogu muuta lisaeelarve vastuvõtmise teel. (3) Reservfondi võib kasutada järgmiste kulutuste katteks: 1) kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks; 2) kuludeks, mille katmiseks ei ole valla eelarves vahendeid planeeritud, kuid mis on vajalikud valla igapäevaseks majandustegevuseks; 3) kulude katmiseks, mis on valla eelarvesse planeeritud, kuid tegelikud kulud osutuvad planeeritust suuremaks ja kulude ületamine on põhjendatud; 4) projektide omaosaluse katmiseks, kui selleks ei ole valla eelarvesse vahendeid planeeritud või planeeritud vahendid on ebapiisavad. (4) Resevfondi käsutamise täpsema korra sätestab volikogu määrusega.

(1) Majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja valla põhimääruses sätestatud nõuetele. (2) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valla- või linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valla- või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Halliste valla veebilehel.

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Valla volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.

(1) Maavanem teostab järelvalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelvalvet valla õigusloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.

Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Senikehtinud Halliste Valla põhimääruse alusel vastu võetud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva määruse kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva määruse alusel uute õigusaktide jõustumiseni.

Käesolev põhimäärus jõustub 01.jaanuaril 2013.a.