Raasiku Vallavolikogu (edaspidi Volikogu) on Raasiku valla (edaspidi valla) kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras neljaks aastaks.
Volikogu juhindub oma tegevuses riigi ja valla õigusaktidest, käesolevast töökorrast ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.
Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu.
Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid.
Volikogu tegevus on avalik. Volikogu töövorm on istung, volikogu komisjoni töö- vorm on koosolek. Volikogu töö - ja asjaajamiskeel on eesti keel.
Volikogu töökord reguleerib volikogu istungite ja komisjonide koosolekute ettevalmistamise ja läbiviimise korda.
Volikogu liikmetele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras.
Volikogu tööd korraldab volikogu esimees. Volikogu esimeest asendab tema äraolekul aseesimees.
Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras.
Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel, kes kontrollib, kas päevakorda võetavad teemad on nõuetekohaselt ettevalmistatud. Eelnõude sisulist arutelu eestseisuse koosolekul ei toimu. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.
Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees ning volikogu poolt valitud volikogu liige. Eestseisuse koosolekut juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekust võtab sõnaõigusega osa vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Eestseisuse koosolekud on volikogu ja valitsuse liikmetele avalikud.
Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad volikogu istungile eelneva nädala teisipäeval. Volikogu esimees või tema asendaja võib eestseisuse koosoleku kokku kutsuda ka teisel ajal, teatades sellest kaks tööpäeva ette.
Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt ja eelnõud peavad olema saadetud eestseisuse liikmetele kolm päeva enne koosoleku toimumist elektronposti teel kui pole kokku lepitud teisiti.
Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ning protokollija. Protokoll toimetetakse 24 tunni jooksul pärast eestseisuse koosoleku toimumist vallavalitsuse kantseleisse nii paberkandjal kui ka digitaalselt.
Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Alatise komisjoni (edaspidi komisjon) esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast valla põhimääruses sätestatud korras. Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu komisjoni esimehe esildisel. Volikogu ja vallavalitsuse liige võib osa võtta sõnaõigusega komisjonide koosolekutest, millesse ta ei kuulu. Teiste isikute kutsumine komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.
Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud korras.
Volikogu komisjoni peamiseks ülesandeks on volikogu päevakorda võetud teemade ettevalmistamine, otsustamisele tulevate teemade eelnev läbiarutamine ja oma soovituste esitamine volikogule otsuste vastuvõtmiseks. Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid vastavalt valla põhimäärusele ja vastava komisjoni põhimäärusele.
Volikogu komisjon valib oma koosseisust protokollija. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.
Volikogu komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll toimetatakse 1 nädala jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist vallavalitsuse kantseleisse nii paberkandjal kui digitaalselt.
Komisjon võib liikmete poolthäälte enamusega otsustada koosoleku kuulutamise kinniseks kas osaliselt või terves ulatuses.
Ajutise komisjoni tegevusvaldkond, tegutsemise ülesanded ja tähtajad määratakse komisjoni moodustamise otsuses. Oma tegevuse lõpetamisel esitab ajutine komisjon volikogule oma tööst aruande.
Volikogu töövorm on istung. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus. Volikogu korraline istung toimub iga kuu teisel teisipäeval.
Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.
Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on näidatud istungi toimumise aeg, koht ning istungi päevakorraprojekt tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt 4 tööpäeva enne volikogu istungit, lisades vajalikud materjalid. Volikogu liikmetel peab olema võimalus tutvuda arutusele tulevate teemadega vähemalt 4 tööpäeva enne istungit volikogu sekretäri juures.
Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud teemade arutamiseks. Volikogu erakorralised istungid peab volikogu esimees kokku kutsuma hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kirjaliku ettepaneku saamisest.
Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunktid, mille arutamisel ta osales.
Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab volikogu istungit vanim kohalviibiv volikogu liige.
Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon, valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.
Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui teemat puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja vallavanem. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Istungi juhataja võib sõna anda ka teistele isikutele.
Volikogu liige on kohustatud end taandama teema arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 mõttes. Avaldus enda mitteosalemise kohta nimetatud päevakorrapunkti arutamisel esitatakse enne teema arutelu algust. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis.
Volikogu töökeeleks on eesti keel. Välismaalaste või muukeelsete Eesti Vabariigi kodanike poolt teiste keelte kasutamisel kindlustatakse tõlge asjaosaliste kokkuleppel. Tõlgi kulud kannab eesti keelt mittevaldav isik.
Volikogu istungist video- ja helisalvestuste tegemiseks on vajalik volikogu liikmete häälteenamus. Salvestuste tegemiseks ei pea luba küsima volikogu istungi sekretär, kui ta kasutab helisalvestust protokolli koostamiseks, kuid sellest tuleb teavitada enne istungi algust istungil osalejaid.
Volikogu istungil arutatavaid teemasid töötatakse läbi ettekannetes, kaasettekannetes ning sõnavõttudes ning läbirääkimiste käigus. Ettekanne on teema eelnevalt ettevalmistatud igakülgne käsitlus. Kaasettekanne on teema täiendav või oponeeriv käsitlus. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas teemas. Repliik on ettekande kohta esitatav küsimus, märkus, arvamusavaldus või ettepanek. Päevakorra teema arutamine algab eelnõu algataja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära eelnõud käsitlenud komisjonide esimeeste kaasettekandeid. Peale seda on võimalikud läbirääkimised (sõnavõtud ja repliigid).
Päevakorraprojekt tehakse teatavaks istungi alguses. Päevakorraprojekti arutamise käigus vaadatakse läbi protestid ning ettepanekud eelnõude päevakorrast väljaarvamise kohta. Kui volikogu nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua.
Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist ja vajadusel hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus jääb päevakorda, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.
Päevakorra teema arutamine algab eelnõu algataja ettekandega. Juhul, kui eelnõu esitaja on vallavalitsus, kannab eelnõu ette vallavanem või vastava valdkonna vallaametnik.Seejärel kuulatakse ära eelnõud käsitlenud komisjonide esimeeste kaasettekandeid. Peale seda on võimalikud sõnavõtud, ettepanekud, arvamuse avaldused ja küsimused.
Pärast ettekannet võib iga volikogu liige esitada ettekandjale ühes päevakorrapunktis kuni kaks suulist arvamusavaldust või küsimust. Ettekandja võib vajadusel vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele.
Volikogu istungil antakse aega ettekandeks kuni 10 minutit, kaasettekandeks kuni 5 minutit, sõnavõtuks ühes päevakorrapunktis kuni 5 minutit, ettepanekuks, arvamuse avaldamiseks ja küsimuseks ühes päevakorrapunktis kuni 1 minut. Ettekande, sõnavõtu ja kaasettekande kohta on võimalik esitada küsimusi kõigil istungil viibivatel volikogu liikmetel.
Sõnavõtu, arvamuse avaldamiseks, ettepaneku või küsimuse esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega või kirjalikult istungi juhatajale, kes määrab sõnavõttude järjekorra vastavalt registreerimisele.
Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi ületamise korral.
Istungil osalejatele antakse võimalus teistkordseks arvamusavalduseks, ettepanekuks või küsimuseks, kui arutatavas päevakorrapunktis rohkem sõnavõtusoove ei ole esitatud.
Muudatusettepanekuid võib teha ainult antud päevakorras oleva eelnõu kohta. Muudatusettepanek leiab toetust, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.
Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.
Pärast muudatusettepanekute läbihääletamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib volikogu esimees või volikogu liige nõuda kuni 10 minutilist vaheaega nõupidamiseks.
Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.
Eelnõud ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui: 1) eelnõu puudutab eelarve vastuvõtmist, muutmist või lisaeelarve kinnitamist; 2) eelnõuga muudetakse Raasiku valla põhimäärust, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest; 3) eelnõuga võetakse vallale varalisi kohustusi, mis pole tagatud jooksva aasta eelarvega; 4) eelnõuga kehtestatakse valla arengukava või kohalik maks.
Volikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lg 5 nimetatud juhtudel võtab volikogu otsuse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimistel.
Hääletamistulemustest teatab istungi juhataja.
Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
Volikogu istungi töökord on 1 tund tööd ja 10 minutit vaheaega. Volikogu soovil võib istung toimuda ilma vaheajata.
Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.
Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse enne eestseisuse toimumist volikogu esimehele või tema asendajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus.
Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta.
Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.
Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungi viimase punktina arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate teemade kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.
Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse vallavalitsuse kantseleisse või volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle arupärimise adressaadile.
Kui arupärimisele soovitakse saada suulist vastust, võib arupärimise adressaat vastata samal volikogu istungil. Kui vastus ettevalmistamine nõuab enam aega, vastab adressaat suuliselt järgmisel volikogu istungil.
Volikogul on õigus kehtestada üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Volikogu õigusaktid kehtivad valla territooriumil.
Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 5) valla elanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.
Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada volikogu õigusakti eelnõu.
Volikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ning allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seda põhistavad dokumendid ning teemat käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest.
Üheaegselt paberkandjal oleva tekstiga esitavad vallavalitsus, vallavanem, komisjon eelnõu koos seletuskirja ja lisadega volikogu sekretärile elektrooniliselt. Volikogu liikme poolt eelnõu esitamine elektrooniliselt ei ole nõutav, kui volikogu liikmel puuduvad selleks tehnilised vahendid.
Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele.
Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja.
Volikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused volikogu liikmena on lõppenud või peatunud.
Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist valla põhimääruses sätestatud korras. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees.
Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning koopiad nendest tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.
Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele ning nad vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.
Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus oma pädevuse piires.
Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
Volikogu istung protokollitakse. Istungi protokolli vormistab volikogu sekretär viie tööpäeva jooksul. Istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olevad teemad, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta ning eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.
Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid säilitatakse koos istungi protokolliga. Volikogu istungi protokoll on avalik. Protokollid on kättesaadavad kantseleis ja nähtavad valla veebilehel hiljemalt kuuendal tööpäeval pärast istungit.
Volikogu liikme eriarvamus tuleb tema nõudel kohustuslikus korras lülitada protokolli.
Ärakirjad või väljavõtted volikogu määrustest, otsustest või protokollidest vormistab vajaduse korral volikogu sekretär.
Käesolev määrus jõustub 01. novembril 2011. a