Tamsalu Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamise põhinõuded.
(1) Tamsalu Vallavalitsuse raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Riigi raamatupidamise üldeeskirjast, Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest järgides Eesti head raamatupidamistava. (2) Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. (3) Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud Tamsalu Vallavalitsuse raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(1) Tamsalu Vallavalitsusel on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast. (2) Eeskirja muudetakse ja asendatakse Tamsalu Vallavalitsuses kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, Tamsalu Vallavalitsuse töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. (3) Juhul kui eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada eeskirjale koos vallavalitsuse vastavasisulise otsusega.
(1) Majandustehing on raamatupidamiskohuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohuslaste vara, kohustuste või omakapitali koosseis. (2) Avaliku sektori siseste varade, kohustuste, tulude ja kulud eristamine toimub tehingupartnerite koodi alusel. (3) Tehingupartnerite koodid on moodustatud järgmiselt: 1) 001-799 kuuluvad avaliku sektori ja sidusüksustele; 2) koodid algustega 800-999 ülejäänud isikutele; 3) koodid 001-799 näitavad avaliku sektori sisest konsolideerimisgruppi.
(1) Raamatupidamiskirjendi aluseks on tehingut tõendav kirjalik algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (2) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
(1) Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamis- registrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. (2) Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. (3) Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). (4) Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. (5) Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse arvutidisketil, CD-l ja/või paberil väljatrükituna. (6) Alates 1. jaanuarist 2004 kasutatakse raamatupidamise arvestuses raamatupidamise tarkvara PMEN. (7) Raamatupidamises kasutatakse järgmiseid registreid: 1) pangaoperatsioonid; 2) arveldused deebitoride ja kreeditoridega; 3) kulude arvestus; 4) põhivara arvestus; 5) töötasu arvestus. (8) Raamatupidamises peetakse kulude arvestust lähtudes valitsussektori eelarveklassifikaatori-test, kulukohtadest ja aruandvatest isikutest.
(1) Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: 1) arved (ostuarved, müügiarved); 2) saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid; 3) sularaha kviitungid, tšekid; 4) kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid; 5) avansi- ja töölähetusaruanded; 6) palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed); 7) panga konto väljavõtted; 8) ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad); 9) ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud; 10) raamatupidamisõiendid; 11) inventuurilehed. (2) Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. (3) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu sisu ja alus; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (4) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. (5) Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (6) Tulu kaupadelt ja teenustelt arveid väljastab Tamsalu valla finantsosakond aruandekuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. (7) Kulutuste tegemise aluseks on kinnitatud eelarve. (8) Kulutuse tegemist tõestava algdokumendi viseerib kulu teostanud töötaja, märkides juurde kulu otstarbe ja kulu tegemise kuupäeva. (9) Alates 1917,35 eurot maksvast põhivarast märgitakse algdokumendile ka varaliselt vastutava isiku nimi, kelle vastutusele vara jääb. (Tamsalu Vallavalitsuse 02.11.2010 määrus nr 6 - jõust. 01.01.2011) (10) Kuludokumendi kinnitab allasutuse juht ja esitab Tamsalu vallavalitsuse finantsosakonnale vähemalt 5 päeva enne maksetähtaega. (11) Töötasu arvestuse alusandmed esitavad allasutuse juhid ja valla kantseleiosakond jooksva kuu viimaseks tööpäevaks valla finantsosakonnale. (12) Töötajate töövõimetuslehed edastab allasutuse juht ja valla kantseleiosakond finantsosakonnale ja valla finantsosakond esitab täidetud töövõimetuslehed seitsme kalendripäeva jooksul haigekassale. (13) Käsundus- või töövõtulepingus näidatakse tehtava töö sisu, töö teostamise aeg, märge töö või teenuse vastuvõtmise kohta, andmed töö või teenuse teostaja kohta koos isikukoodi ja panga rekvisiitidega. (14) Käsundus- või töölepingu kirjutab alla vallavanem või allasutuse juht. (15) Kui ühe töölepingu järgi tehakse mitmeid väljamakseid, on väljamakse aluseks väljamaksuleht, kus on näidatud töölepingu number, töövõtja nimi, täidetud töö maht ja tasumisele kuuluv summa. (16) Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise aluseks on vallaasutuste juhtidele ja ametnikele vallavanema käskkiri ja töötajatele vastava allasutuse juhi käskkiri. (17) Lähetusse saatmisel ja kulude hüvitamisel tasutakse käskkirja alusel ja lähtudes töösisekorra eeskirjadest. (18) Lähetuskulu aruanne koos algdokumentidega esitatakse finantsosakonnale hiljemalt nädala jooksul peale lähetuse lõppemist. Aruanne peab olema vormistatud nõuetekohaselt.
(1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamis-kirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. (2) Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. (3) Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (4) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. (5) Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.
(1) Asutuse juht vastutab selle eest, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist. (2) Finantsosakond tagab dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega; 2) raamatupidamiskontode, tehingupartnerite, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori koodide õigsuse; 3) maksetähtpäev; 4) tekkepõhine periood; 5) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele; 6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 7) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isikute poolt. (3) Dokumentide kontrolli nõuded peavad tagama volitatud (allkirjaõigusliku) isiku, kelleks on allasutuse juht ja raamatupidamise üksuse töötaja isiku lahususe. (4) Volitatud isiku määrab asutuse juht kirjalikult temale antud volituste piires. (5) Iga algdokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamise üksuse töötaja poolt. (6) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. (7) Elektrooniliste ülekannete tegemiseks jaotatakse õigused sel juhul nii, et üks isik ei saa ainuisikuliselt ülekannet teostada. Selleks peab ülekannet sisestav isik (vanemraamatupidaja) olema erinev ülekannet aktsepteerivast isikust (finantsosakonna juhataja). (8) Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab lisaks kassapidajale teine selleks õigusi omav isik.
(1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises kajastati. (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. (3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. (4) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. (5) Töölepingut, isikukaarti ning välja võtmata tööraamatut säilitatakse 50 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest. (6) Tegevuse lõpetamisel annab tööandja nimetatud dokumendid üle arhiiviasutusele. Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul annab tööandja dokumendid üle enda õigusjärglasele. (7) Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab raamatupidaja. (8) Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab asutuse juht. (9) Dokumendid hoitakse kogu säilituse aja jooksul arhiivikapis. (10) Jooksvatest raamatupidamise andmetest, mida hoitakse arvutis, koostatakse varukoopiad iga tööpäeva lõpul. (11) Vähemalt kord nädalas (nädala viimase tööpäeva lõpul) salvestatakse varukoopia disketile või CD-le. Diskette või CD-sid hoitakse rahakapis.
Dokumendikäive Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid iga päev, kuid hiljemalt järgmise nädala esmaspäevaks asutuse juht Tarnijate arved iga päev asutuse juht Töölähetusaruanne hiljemalt kümnendal tööpäeval peale töölähetuse lõpptähtaega lähetatu Majanduskulu aruanne hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks aruandev isik Laoaruanne nädala viimasel tööpäeval majandusjuhataja Palgaarvestuse algandmed hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks asutuse juht Tööaja tabelid järgmise kuu esimesel tööpäeval asutuse juht Puhkuste ajakava 31. jaanuar asutuse juht Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava muudatust asutuse juht Materjalide kuluaruanded kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav töötaja
(1) Inventuurid on korralised ja erakorralised. (2) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki bilansis kajastatuga. (3) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid bilansiga. Läbiviidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga). Erinevuste korral tehakse paranduskanded või vastasel korral teatakse sellest koheselt vahetule juhile. Paranduskanded dokumenteeritakse. (4) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi raamatupidamiskohuslase üksuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur. (5) Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aastaaruande lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa. (6) Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmisteks tähtaegadeks: 1) kassa inventuur - üks kord kvartalis ja 31. detsembril; 2) nõuete ja kohustuste inventuur – iga kvartali lõpp ja 31. detsembril; 3) varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) - üks kord aastas 01. detsembril; 4) avaliku sektori saldoandmikke esindavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine – iga kvartali lõpp ja 31.detsember. (7) Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse inventeerimise käskkirjaga. 1) Raamatupidaja edastab käskkirja inventeerimiskomisjoni esimehele ja juhendab teda inventuuri läbiviimisele esitatud nõuetest. 2) Inventeerimiskomisjoni esimees teeb käskkirja sisu teatavaks teistele inventeerimiskomisjoni liikmetele ja korraldab inventuuri nõuetekohase läbiviimise. (8) Erakorralised inventuurid viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju (viivitamata) ja materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel. (9) Inventuuri läbiviimine on kohustuslik materiaalselt vastutava töötajaga töölepingu ja materiaalse vastutuse lepingu lõppemisel. (10) Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus vastutab asutusele kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastavalt materiaalse vastutuse lepingule. (11) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks.
(1) Kassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud kolmeliikmeline komisjon, mille üheks liikmeks on asutuse kassapidaja, kes vastutab inventeeritava kassa eest vastavalt sõlmitud materiaalse vastutuse lepingule. (2) Sularaha inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; 4) sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 5) komisjoni liikmete allkirjad. (3) Raamatupidamises kontrollitakse sularaha inventuuri akti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuriakt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega. (4) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust; kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkmega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega.
(1) Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi asutuse nõuetega ja kohustustega tegelev raamatupidaja, kes koostab ning saadab nõuete ja kohustuste kohta saldoteatised alates 63,91 eurot. Saldoteatistest jääb asutusse koopia. (Tamsalu Vallavalitsuse 02.11.2010 määrus nr 6 - jõust. 01.01.2011) (2) Nõuete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete ja kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja allahindluse kajastamine; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (välja arvatud ettemaksud) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursialusel; 4) nõuete ja kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajaliseks; 5) intressikandvate nõuete ja kohustuste tekkepõhine intressiarvestus; 6) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõttega; 7) saldokinnituste saatmine ja saabuvate vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega. (3) Saldoandmikke võrreldakse iga kvartali lõpu seisuga. Saldode võrdlemiseks saadab üksus, kes omab nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid tehingupartneritele saldovõrdlused e-posti teel.
(1) Varade inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud vähemalt kaheliikmeline komisjon, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. (2) Põhivara inventuuri käigus hinnatakse varade ümberhindamise teostamise vajadust. (3) Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid: 1) kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus; 2) mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse; 3) inventuuri läbiviimise aeg ja koht; 4) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 5) komisjoni liikmete allkirjad; 6) materiaalselt vastutava isiku allkiri. (4) Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse raamatupidamisele, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. (5) Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. (6) Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb vallavanem otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. (7) Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded.
(1) Kehtestatud inventuuri läbiviimise kuupäeva seisuga varude inventuuri nimekiri tuleb kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimismaksumus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. (2) Inventeerimiskomisjon teeb ettepaneku varude allahindluseks, kui: 1) varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; 2) sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; 3) teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. (3) Allahinnatavate varuobjektide nimekiri esitatakse asutuse juhile. Nimekirjas näidatakse ära varuobjektide soetusmaksumus ja neto realiseerimismaksumus ning allahindluse põhjus. Varude allahindluse kinnitab asutuse juht ja annab korralduse finantsosakonna juhatajale koos allahinnatavate varuobjektide nimekirjaga.
(1) Raamatupidamishinnangute tegemisel on asutuse juhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes kajastatavaid andmeid. (2) Muutuseid raamatupidamishinnangutes kajastatakse hinnangu muutuse toimumise perioodis (või vajadusel ka järgnevates perioodides), mitte tagasiulatuvalt. (3) Varasema raamatupidamishinnangu korrigeerimise mõju kajastatakse samal kasumiaruande kirjel, kus oli kajastatud algse hinnangu mõju.
(1) Kontoplaan on kasutusel vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale. (2) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest: 1) kontode koodid; 2) tehingupartnerite koodid; 3) tegevusalade koodid; 4) allikate koodid; 5) rahavoo koodid. (3) Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo koodist, nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsiooniks. (4) Valitud kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontol on vastavas veerus märge “nõutav”. (5) Eelarvelise asutuse kontode kodeerimiseks on kasutatud 6-kohalist numbersüsteemi, mille kohanumbrid määravad ära kontoliigi, kontoklassi, kontorühma, kontogrupi, kontogrupi alamgrupi ja konto. (6) Kontoplaanis on 8 liiki kontosid. Moodustatud on järgmised kontoklassid: 1) Kontoliiki tähistab konto koodi esimene number: 1 - varad 2 - kohustused ja netovara 3 - tegevustulud 2) Tegevuskulud 4 -antud toetused 5 -tegevuskulud 6 -muud kulud 7 -netofinantseerimine eelarvest 9 -täiendav informatsioon aruannete koostamiseks (7) Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimest numbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad raamatupidamise seaduse lisas toodud bilansirühmale. 1) Varade kontod (kontoklassid 10-15) sealhulgas: käibevara kontod (kontoklassid 10) põhivara kontod (kontoklass 15) 2) Kohustuste kontod (kontoklassid 20, 25, 29) sealhulgas: lühiajalised kohustused (kontoklassid 20) pikaajalised kohustused (kontoklass 25) netovara (kontoklass 29) 3) Tulude arvestuse kontod (kontoklassid 30, 32, 35, 38) Kontoklass 30 - Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kontoklass 32 - Kaupade ja teenuste müük Kontoklass 35 - Saadud toetused Kontoklass 38 - Muud tulud 4) Tegevuskulud Kulude arvestuse kontod (kontoklassid 40, 41, 45, 50, 55, 60, 61, 65, 68, 69, 70, 71) Kontoklass 40 - Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele Kontoklass 41 - Sotsiaaltoetused Kontoklass 45 - Muud toetused Kontoklass 50 - Tööjõukulud Kontoklass 55 - Majandamiskulud Kontoklass 60 - Muud tegevuskulud Kontoklass 61 - Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Kontoklass 65 - Finantstulud ja –kulud Kontoklass 68 - Ettevõtja tulumaks Kontoklass 69 - Vähemusosalusele kuuluv kasum/kahjum Kontoklass 70 - Saadud siirded (tulu) Kontoklass 71 - Antud siirded ( kulu)
Raamatupidamiskirjete grupeerimiseks kasutatakse koode: 1) KA – kassa kanne 2) MA – müügiarve kanne 3) OA – ostuarve kanne 4) PA – panga kanne 5) PR – pearaamatuakna kanne
(1) Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. (2) Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 100100 - Raha ja pangakontod 100000 - Kassa
(1) Kassaoperatsioonide arvestust peab vanemraamatupidaja, kelle ülesandeks on ametijuhendis rahaliste vahendite arvestus kassas. Vanemraamatupidajaga on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. (2) Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab vanemraamatupidaja, kellel on kassapidaja tööülesanded. (3) Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. (4) Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassa väljaminekuorderi kinnitab asutuse juht ja pearaamatupidaja. Sissetulekuorderi üks osa jääb sissemakse tegijale. (5) Sularaha tehingute toimumise päeva lõpuks täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. (6) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. (7) Ametiasutuse hallatavatest asutustest nimekirjade alusel laekuv toiduraha ja lasteaia kohatasu tuuakse kuu viimasel tööpäeval vallavalitsuse kassasse, kus vanemraamatupidaja sisestab kassatehingud raamatupidamisprogrammis. (8) Ametiasutuse hallatavate asutuste tasulistel üritustel kasutatakse piletitena vallavalitsuse raamatupidamisest väljastatud pileteid ning asutuste ja nende ruumide kasutamise eest sularahas tasumisel nummerdatud sularaha kviitungeid või koostatakse kasutajale vastavasisuline arve. Sularaha tuuakse vallavalitsuse kassasse koheselt peale ürituse toimumist või ruumide kasutamist. (9) Ametiasutuse hallatavate asutuste teenuste hinnakirja ning tasuliste ürituste piletihinna kehtestab vallavalitsus oma korraldusega. Hinnakirja kehtestamise taotluse esitab hallatav asutus koos põhjendusega vallavalitsusele. (10) Kontol “100000 – kassa” arvestatakse kassas toimuvaid jooksvaid muutusi. 1) Sularaha laekumine kassasse Deebet 100000 - kassa Kreedit ... - pank, ostjate tasumata summad, arveldused aruandvate isikutega jne 2) Sularahas maksmine kassast Deebet ... - pank, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele jne Kreedit 100000 - kassa (11) Välisvaluuta arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus ja hinnatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. (12) Välisvaluutas fikseeritud kohustuse väljamakse kirjendatakse sularaha väljamakse vahetuspäeva kommertspangakursiga. 1) Kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse muu ärituluna või –kuluna kontol: Deebet 100000- kassa Kreedit 38 - kasum valuutakursi muutusest Deebet 655700- kahjum valuutakursi muutusest Kreedit 100000- kassa (13) Kingitud raha võetakse arvele tuluna ning varana Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus operatsioonipäeva Eesti Panga kursiga. Deebet 100000 - kassa või arveldusarve Kreedit 35 - kingina saadud raha
(1) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. (2) Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. (3) Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid. (4) Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada pearaamatupidajal ja isikutel, kellega pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. (5) Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 100100 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 1) Raha laekumine arvelduskontole Deebet 100100 - arvelduskonto Kreedit... - kassa, ostjate võlg, pangaintressid, eelarve tulud jne 2) Raha maksmine arvelduskontolt Deebet... - pangateenus, võlg tarnijale, maksud jne Kreedit 100100 - arvelduskonto
Panga poolt arvestatud intresse kajastatakse finantstuluna. Deebet 103100 - laekumata intressid Kreedit 382 - muu tulu varadelt
(1) Deebet 100100 - arvelduskontoKreedit 103100 - laekumata intressid (2) Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud nõude laekumisel konverteeritakse välisvaluutas laekunud summa koheselt Eesti kroonideks, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga, vastasel juhul aga kirjendatakse laekumist laekumise päeva Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud võlgnevus tarnijale tasutakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, kirjendatakse see väljamakse ülekandepäeva kommertspangakursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud kohustus või kulu tasutakse välisvaluutas, kirjendatakse majandustehingut arvelevõetud välisvaluuta kursi alusel. (3) Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tingitud kasum või kahjum kajastatakse muude ärikuludena või muude ärituludena kontodel: Deebet 100100 - arvelduskonto Kreedit 382 - muu tulu varadelt Deebet 6557 - kahjum valuutakursi muutusest Kreedit 100100 - arvelduskonto (4) Arvelduskonto jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansi koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuuta kursiga. (5) Panga jäägi ümberhindamisel valuutakursi muutustest tekkinud kasum või kahjum kajastatakse finantstuludes või finantskuludes vastavalt kontodel: Deebet 100100 - arvelduskonto Kreedit - kasum valuutakursi muutustest Deebet 65 - kahjum valuutakursi muutustest Kreedit 100100 - arvelduskonto (6) Makse- ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal tegevjuhi käskkirjaga. (7) Kaarte kasutavad isikud on kohustatud hiljemalt aruande kuule järgneva kuu 3. kuupäevaks esitama raamatupidamisele majanduskulude aruande koos kuludokumentidega kõigi kaardiga teostatud maksete kohta, finantsallika äranäitamisega.
(1) Nõuete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest. (2) Kontodel 1030 arvestatakse nõudeid ostjate vastu, mille laekumise tähtaeg on jooksval majandusaastal või sellele järgneval majandusaastal. (3) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäolisust eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. (4) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud: 1) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses. (5) Allahindlus kajastatakse bilansis selleks ettenähtud allahindluse kontrakontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist 6012- ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded; 605- ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded, kontol 6580- ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded.
(1) Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 1030 - nõuded ostjate vastu Kreedit 3 - tulukonto (2) Ettemaksuarve korral krediteeritakse ostjate ettemaksete kontot 2038. (3) Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. (4) Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. (5) Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetudjärelpärimiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Deebet 605 - kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest Kreedit 103 - ebatõenäoliselt laekuvad summad (6) Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend. Deebet 1036 - ebatõenäoliselt laekuvad summad Kreedit 605 - kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest (7) Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Deebet 1036 - ebatõenäoliselt laekuvad summad Kreedit 1030 - nõuded ostjate vastu
(1) Varasid ja kohustusi ei tasaarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. (2) Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse Tasaarvlemisleping: rekvisiitide, arve numbrite, summade ja kahe poole allkirjadega kokkuleppe sõlmimise kinnituseks.
(1) Aruandvate isikute lõikes peetakse analüütilist arvestust. (2) Majandusavanssi antakse asutuse töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas. Avalduse kinnitab asutuse juht. (3) Majandusavanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast. Avanssi antakse tähtajaga üks kuu. 1) Majandusavansi saamine kassast Deebet 1039... - avansid aruandvatele isikutele majanduskuludeks Kreedit 100000 - kassa 2) Majandusavansi saamine pangaarvelt Deebet 1039... - avansid aruandvatele isikutele majanduskuludeks Kreedit 100100 - arveldusarve (4) Iga aruandev isik on kohustatud esitama hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks majanduskulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kuulub kuluaruanne kinnitamisele tegevjuhi poolt ning väljamaksmisele. Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja tegevjuhi poolt kinnitatud. (5) Uut avansi ei anta enne eelmise avansi kohta majanduskulude aruande esitamist. (6) Majandusavansiaruanne Deebet 5.... - kulude kontod Deebet 601000… - käibemaks Kreedit 1039... - avansid aruandvatele isikutele majanduskuludeks (7) Majandusavansi kasutamata osa kohustub aruandev isik kandma tagasi vallavalitsuse pangakontole või maksma sularaha vallavalitsuse kassasse 7 kalendripäeva jooksul peale majanduskuluaruande esitamist. (8) Majandusavansi tagasimaks Deebet 100000 - kassa Deebet 100100 - arveldusarve Kreedit 1039... - avansid aruandvatele isikutele majanduskuludeks (9) Juhul kui majanduskulu aruannet ei ole esitatud kolme kuu jooksul pärast avansi saamist, on raamatupidamisel õigus makstud avanss aruandva isiku järgneva kuu palgast maha arvata. (10) Arveldusi aruandvate isikutega lähetusavansside osas peetakse kontol 103920 lähetusavansid aruandvatele isikutele.
(1) Lähetuskulude avanssi antakse töötajatele avalduse alusel, millel on näidatud sõidu eesmärk, maa kuhu sõidetakse, lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. (2) Avanss kantakse üle töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. 1) Lähetusavansi saamine kassast Deebet 1039... - avansid aruandvatele isikutele lähetuskuludeks Kreedit 100000 - kassa 2) Lähetusavansi saamine pangaarvelt Deebet 1039... - avansid aruandvatele isikutele lähetuskuludeks Kreedit 100100 - arveldusarve (3) Töötaja peab esitama lähetuskulude aruande 10 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. (4) Aruandele lisatakse kõik reisi- ja majutuskulude dokumendid. (5) Kõik ettevõtte maksekaardiga tehtud täiendavad kulud peavad olema dokumenteeritud maksekviitungitega. (6) Töölähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. (7) Üle Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade tehtud kulutusi käsitletakse erisoodustusena. (8) Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületava summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast.
Lähetusavansiaruanne Deebet 55.... - kulude kontod Deebet 601000 - käibemaks Kreedit 1039... - avansid aruandvatele isikutele lähetuskuludeks
Lähetuskulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale aruande esitamist, pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses. Deebet 100000 - kassa Deebet 100100 - arveldusarve Kreedit 1039...-avansid aruandvatele isikutele lähetuskuludeks
(1) Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtetest. (2) Soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kasutatakse FIFO meetodit. FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. (3) Varusid ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis kontorühmas 108. (4) Materiaalsete väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. (5) Varuliikide analüütilist arvestust peetakse asutuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes. (6) Koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema tegevjuhi kinnitus. (7) Sõiduauto kütus kantakse kuludesse ostudokumentide alusel: Deebet 551300 - kütus Deebet 601000 - käibemaks Kreedit 10… - kassa ja arvelduskontod Kreedit 201… - võlad tarnijatele (8) Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse asutuses, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele tema poolt vormistatud dokumendi alusel või on maksedokumendil märge materiaalselt vastutava isiku allkirjaga materjalide või kaupade vastuvõtmise kohta. (9) Materjalide ja kaupade mahakandmine toimub vastavalt tegelikule kulule materiaalselt vastutava isiku poolt raamatupidamisele esitatud kuluaruande alusel. Kuluaruande kinnitab asutuse juht. Deebet 55 - materjalikulu Kreedit 108… - varud (10) Lattu ostmisel võetakse materjalid ja kaubad arvele laojuhataja poolt vormistatud lao sissetulekuorderi alusel.
(1) Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on kuni 30000 krooni. (2) Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust bilansiväliselt, allasutuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. (3) Väikevara võetakse arvele raamatupidamises algdokumendi alusel lähtudes soetusmaksumusest ja kasutuseast.
(1) Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest. (2) Põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155. (3) Põhivara amortisatsioon, väärtuse langus (allahindlus) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. (4) Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813. (5) Materiaalse põhivara alampiir on 1917,35 eurot.(Tamsalu Vallavalitsuse 02.11.2010 määrus nr 6 - jõust. 01.01.2011) (6) Põhivara arvestust peetakse arvutiprogrammi vastavas alamprogrammis. (7) Põhivara arvestatakse raamatupidamises täiskroonides.
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest. (2) Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avaliku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõstmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. (3) Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimlikud allahindlused). (4) Juhul kui kinnisvaraobjekti eest tasutakse järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust. Deebet 154 - kinnisvarainvesteeringud Kreedit … - kassa, pank, võlg tarnijale jt. (5) Kinnisvarainvesteeringu hindamisel rakendatakse õiglase väärtuse meetodit. Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel hinnatakse kinnisvarainvesteering igal bilansipäeval tema õiglasele väärtusele. (6) Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse hindamise korraldab tegevjuht. (7) Väärtuse muutusest tulenevad kasumid/kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kontodel: Deebet - Kahjum kinnisvarainvesteeringu allahindlusest Kreedit - Kasum kinnisvarainvesteeringu ümberhindlusest (8) Kinnisvarainvesteeringu müügi korral kajastatakse müügihind kontol 381000 kreeditis , müügiga seotud kulud konto 381001 deebetis ja investeeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel kontol 381010 deebetis. (9) Õiglase väärtuse meetodit kajastavatelt kinnisvarainvesteeringutelt ei arvestata amortisatsiooni. (10) Kui kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei ole võimalik hinnata, tuleb bilansis kajastada investeeringuobjekte soetusmaksumuse meetodil, maha arvates akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. (11) Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis ümber juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis (näiteks kinnisvarainvesteeringust saab ettevõtte poolt kasutatav põhivara või vastupidi). Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeritakse. (12) Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon kajastatakse kontol 610000.
(1) Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-5 esitatud põhimõtetest. (2) Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 1917,35 eurot ühiku kohta. (Tamsalu Vallavalitsuse 02.11.2010 määrus nr 6 - jõust. 01.01.2011) (3) Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasimaksmisele mittekuuluvaid makse ja lõive. (4) Maa võetakse arvele soetusmaksumuses. (5) Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa. (6) Materiaalset põhivara ja selle liikumist arvestatakse järgmistel kontodel: 1) 155- materiaalne põhivara sõltuvalt põhivara liigist 2) 156 immateriaalne põhivara 3) 611, 613 kajastatakse põhivara amortisatsioon, väärtuse langus (allahindlus). (7) Põhivara müügist saadud kasumit ja kahjumit kajastatakse 3811 ja 3813. (8) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumuses arvele kunstiväärtused (kunsti ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid) mille väärtus aja jooksul ei vähene ja raamatud nendes avalikes raamatukogudes, kus raamatute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks. (9) Põhivara võetakse arvele kogumina juhul kui, kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus kokku on 1917,35 eurot või rohkem (ilma käibemaksuta).(Tamsalu Vallavalitsuse 02.11.2010 määrus nr 6- jõust. 01.01.2011) (10) Kui ühel ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena. (11) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). (12) Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga kapitaliseeritakse laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumuses. 1) Kapitaliseerimine algab hetkest, kui laenukasutuse kulutused on tekkinud ning vara valmistamist on alustatud. 2) Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle valmistamine on pikemaks ajaks peatatud. (13) Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. (14) Põhivara arvelevõtmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt allkirjastatud dokumendi alusel. (15) Iga arvelevõetava põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, millele säilitatakse detailne informatsioon põhivara toimumise kohta. (16) Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised või paberikandjal. Põhivara kaardil on informatsioon: 1) kasutuselevõtmise aeg; 2) soetusmaksumus; 3) vastustav isik-vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik; 4) unikaalne inventari number; 5) täpsustav registrikood (katastritunnus, aadress hoone puhul, transpordivahendi registreerimisnumber, mobiiltelefoninumber); 6) komplektitunnus; 7) parendustest lisandunud summad ja nende kajastamise aeg; 8) amortisatsiooni kehtiv norm; 9) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon ja selle konteering. (17) Iga olemasolevale ja lisanduvale põhivarale, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga.
(1) Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset ja kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on 30000 krooni või enam. (2) Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes.
(1) Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 1917,35 eurot ühiku kohta. (Tamsalu Vallavalitsuse 02.11.2010 määrus nr 6 - jõust. 01.01.2011) (2) Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. (2) Maad, muuseumiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, keelpille ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvele võetud raamatuid ei amortiseerita. (3) Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. (4) Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsiooni-määrade vahemikkudest: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastate s Amortisatsiooni norm protsentides Hooned 20-50a 2-5% Rajatised 10-40 2,5-10% Masinad ja seadmed 5-10 10-20% Inventar 2-10 10-50% Arvutustehnika 2-3 33-50% Immateriaalne põhivara 2-20 5-50% (5) Individuaalselt oluliste või ebastandartsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. (6) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, välja arvatud juhtudel kui mõni muu meetod peegeldab oluliselt objektiivsemalt varast saadava kasu tarbimist. (7) Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerimise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. (8) Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. (9) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Vastava otsuse annab tegevjuht pearaamatupidajale üldjuhul 1. jaanuariks. (10) Kulumit arvestatakse igal kalendrikuul ja tehakse raamatupidamiskirjend: Deebet 155,156 - Põhivara kulum, immateriaalne põhivara Kreedit 611,613 - Põhivara akumuleeritud kulum (11) Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontodel 3811, 3813. (12) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 ja 3813 .
(1) Igal bilansipäeval viiakse põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) läbi varade allahindlus. (2) Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab vallavalitsus kirjalikult põhivara allahindluse aktil.
(1) Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. (2) Põhivara mahakandmine toimub kooskõlav vallavara kasutamise, käsutamise korrale. (3) Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse akumuleeritud kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. (4) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).
(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest. (2) Ettevõtte kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks. Lühiajalisi kohustusi kajastatakse kontoklassis 20, pikaajalisi kohustusi kontoklassis 25. (3) Lühiajalised kohustused on kohustused, mille maksetähtaeg on alla ühe aasta. Materiaalselt fikseeritavaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes. (4) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032. (5) Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. (6) Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; v.a. derivatiivid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses.
(1) Palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks töösisekorra eeskirjas. (2) Palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal. (3) Töötaja kirjaliku avalduse alusel kantakse palk või selle osad töötaja poolt näidatud pangakontole. (4) Töölepingu lõppemise päeval makstakse töötajale kõik saada olevad summad. (5) Palkade ja maksude õigeaegse maksmise eest vastutab raamatupidaja. Kui asutuse finantsolukord ei võimalda teha väljamakseid ettenähtud tähtaegadel, on raamatupidaja kohustatud sellest aegsasti juhti teavitama. (6) Igakuise töötasu arvestamise aluseks on esitatud tööaja tabelid. (7) Palgaarvestuse, kinnipidamiste ja maksude arvestuse kohta tehakse kuu viimasel kuupäeval raamatupidamises lausend: Deebet 5... - palgakulud Deebet 5.... - sotsiaalmaksukulud Deebet 5... - töötuskindlustuskulud Kreedit 203 - muud kohustused Kreedit 202 - võlad töövõtjatele (8) Pärast palkade maksmist ja maksude tasumise kohustuse tekkimist tehakse raamatupidamises lausendid: Deebet 202 - võlad töövõtjatele Kreedit 100... - raha ja pangakontod Deebet 203 - muud kohustused Kreedit 202 - töötuskindlustus Kreedit 202 - pensionikindlustus Kreedit 202 - üksikisiku tulumaks (9) Palgaarvestaja koostab igale töötajale palgalipiku. (10) Palgalipikul on andmed töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud maksete kohta. (11) Töötajad saavad palgalipikud soovi korral kätte raamatupidamisest. (12) Soovi avaldus esitatakse palgaarvestajale kirjalikult. (13) Palgaarvestaja peab töötajate kohta isikukaarti. (14) Töötaja nõudel kohustub palgaarvestaja andma: 1) Kalendriaasta lõpul, samuti töölepingu lõpetamisel õiendi makstud palga, kinnipeetud üksikisiku tulumaksu ja töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksete kohta. 2) Õiendi, milles näidatakse, kellena ja kui kaua töötaja on selle tööandja juures töötanud. Töötaja nõudel kantakse õiendisse ka töölepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise alusel formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. (15) Töötajate lõikes, kellel on määratud ajaks sõlmitud töölepingud, peab palgaarvestaja töölepingu alusel saadud erisoodustuste arvestust (tööandja poolt makstud stipendium ja kantud muud õppekulud, õppeajaks säilitatud töötasu jms).
(1) Põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstakse töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. (2) Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. (3) Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades. (4) Töötajatele puhkusetasude arvutamise aluseks on puhkuste ajakava. (5) Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta jaanuaris ja esitatakse raamatupidamisse palgaarvestajale 31. jaanuariks. (6) Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Muudatuse tegemiseks tuuakse raamatupidamisse palgaarvestajale töötaja puhkuseavalduse alusel koostatud asutuse juhi käskkiri puhkuse ajakava muutmiseks. (7) Vanemapuhkuse aeg lepitakse kokku puhkuste ajakava koostamisel ja liidetakse põhi- ja lisapuhkusele. Erandjuhul, poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal. Vastav kokkulepe vormistatakse puhkuseavaldusega ja tuuakse raamatupidamisse palgaarvestajale juhi käskkiri puhkuse kohta. (8) Töölepingu lõppemisel makstakse töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. (9) Puhkusetasude ja puhkuse rahaliste hüvitiste arvutamist kajastatakse raamatupidamises lausendiga: Deebet 5... - palgakulud Kreedit 202 - võlad töövõtjatele
(1) Puhkusekohustuste inventuur tehakse aasta lõpus seisuga 31. detsember. Kasutamata puhkuse tasud võetakse bilansis arvele kontol: 202 - puhkusekohustus (2) Raamatupidamises koostatakse kirjend: Deebet 5... - palgakulud Deebet 5... - sotsiaalmakskulud Deebet 5... - töötuskindlustusmakse Kreedit 202 - puhkusekohustus (3) Eelmisel majandusaastal arvestatud ja bilansis kajastatud puhkusekohustus storneeritakse.
(1) Maksud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohuslase üksuse tulemiaruandes, kes on seaduse alusel määratud maksu saajaks. (2) Lõivud, tulu majandustegevusest ja muud tulud kajastatakse selle riigiraamatupidamis- kohuslase üksuse tulemiaruandes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. (3) Kulud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohuslase üksuse tulemiaruandes, kelle tegevuseks kulu kasutati. (4) Varast või kohustustest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selle riigiraamatupidamiskohuslase üksuse tulemiaruandes, kelle bilansis on kajastatud vastav vara või kohustus. (5) Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid.
Projektipõhise raamatupidamise dokumentide säilitamine ja säilitustähtajad (1) Struktuuritoetuste vahenditest sihtfinantseeritavate projektide dokumentide loetelu registraatorite kaupa on järgmine: a) projekti toetuse taotlus, otsus, ajagraafik, eelarve, muudatused; b) projekti väljamaksetaotlused, projekti aruanded; c) nõupidamisprotokollid, kirjavahetus; d) hankedokumentatsioon; e) raamatupidamise algdokumendid; f) personaliga seotud dokumendid. (2) Registraatori seljale märgitakse selle nimetus projekti kood, aastaarv ja säilitamise aeg. Projekti raamatupidamise ja personali dokumentide originaalid säilitatakse projekti registraatorites “e” ja “f” ning eraldi teistest raamatupidamis- ja personalidokumentidest. (3) Organisatsiooni muude dokumentide juurde jäetakse koopia märkega, kus on viidatud originaaldokumendi asukohale. Projektijuhile jääb identne koopia raamatupidamis- ja personalidokumentide originaalist. Registraatorid “e” ja “f” asuvad raamatupidaja juures kuni 1 aasta pärast projekti lõppu, Registraatorid a”, ”b”, ”c” ja “d” asuvad projektijuhi juures. (4) Üks aasta peale projekti lõppu dokumendid arhiveeritakse ja säilitatakse järgmiselt: 1) Kõik programmiperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste vahenditest finantseeritud dokumendid säilitatakse kuni 31.12.2025. 2) Muude projektide dokumente, mida ei rahastata struktuuritoetuste vahenditest, säilitatakse vastavalt rahastatava institutsiooni nõuetele. (Tamsalu Vallavalitsuse 08.02.2011 määrus nr 1 – jõust. 14.02.2011)
Tamsalu vallavalitsus koostab ja esitab raamatupidamise aruanded Statistikametile, Maksuametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks.
(1) Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu kinnitatud kontoplaani alusel. (2) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektrooniliselt XML failina. (3) Saldoandmikud esitatakse Riigiraamatupidamise üldeeskirjas nimetatud perioodide kohta ja esitamise tähtaegadel.
(1) Tamsalu vallavalitsuse raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: 1) riigiraamatupidamise üldeeskirjast; 2) raamatupidamisseadusest; 3) ja muudest õigusaktidest. (2) Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1) läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 2) teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3) monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamine Eesti Panga 31. detsembri valuutakurssidega; 4) tulu- ja kulukontode sulgemine; 5) aastaaruande koostamine. (3) Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse selliste eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. (4) Majandusaasta aruanne esitatakse kinnitatuna Rahandusministeeriumile hiljemalt 30. juuniks.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 15.augustil 2007.a.