(1) Kooli nimetus on Antsla Gümnaasium (edaspidi kool). (2) Kool on Antsla valla (edaspidi kooli pidaja) haldusalas tegutsev munitsipaalkool, mis (3) Kooli juriidiline aadress on: Kooli tee 14, Antsla linn, Antsla vald, 66403 Võru maakond. Ametlikult kasutatav e-posti aadress on: [email protected]
(1) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis toimub õpe kõikides põhikooliklassides. Koolis on 12 klassi, mis jaotuvad 1.-9. klass põhikooli ja 10.-12. klass gümnaasiumi osaks. (2) Kool töötab täiskasvanute koolitusasutusena "Täiskasvanute koolituse seaduse" § 2 alusel koolitusluba mittenõudvas ulatuses, st kuni 120 tundi aastas. (3) Kool annab täiskasvanute koolituse läbinud isikutele välja vastava õiendi, kus on koolituse (4) Vajadusel võib kool Antsla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) nõusolekul luua allasutusi, osutada teenuseid, avada koolitusloa olemasolul elukutsete omandamiseks kutseõpperühmi, ettevalmistusrühmi koolieelikutele. (5) Kool võib avada vastavate tingimuste olemasolul (vajadus, personal, materiaalne baas, rahalised vahendid) süvaõppe klasse ning muid täiendavaid õppevorme (keeleõpe, muusika-, kunsti ning spordiklassid, erialade õppegrupid jms) õppenõukogu otsusel vastavalt kooli arengu- ja õppekavale.
(1) Kool juhindub "Eesti Vabariigi haridusseadusest", "Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest", muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest. (2) Kool tagab koos kooli pidajaga riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks kõigile koolis õppida soovivatele õpilastele. (3) Kooli eemärk on: 1) 1 tagada õppetöö ja kasvatus vastavuses riiklikes ja kooli õppekavades kehtestatud nõuetele ning ühiskonna taotlustele/ootustele. 2) võimaldada kooli õpilastel kujuneda haritud inimeseks ja täisväärtuslikuks (4) Kooli alusväärtused on: 1) toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut; 2) luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks; 3) peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest; 4) uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul; 5) üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. (5) Põhikooli ülesanne on: 1) nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed; 2) luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (6) Gümnaasiumi ülesanne on: 1) nii hariv kui ka kasvatav ülesanne, s.t noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna; 2) õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee; 3) luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. (7) Kooli organisatsiooniline struktuur, selle kujundamise ja muutmise kord määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega. (8) Koolil on õigus iseseisvalt luua ja arendada välissidemeid. (9) Koolil on oma lipp, hümn, oma nimetusega pitsat ja sümboolika.
(1) Hoolekogu: 1) on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine; 2) täidab seaduste alusel talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks; 3) moodustatakse omavalitsuse korraliste valimiste vaheliseks ajaks ja hoolekogu töökord kehtestatakse kooli pidaja poolt ette nähtud korras; 4) koosseisu kuulub kooli pidaja esindaja, vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid, ning nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste vanemate esindajad, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, õpilasesinduse nimetatud esindaja; 5) koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad hoolekogust enamuse ja ei tohi kuuluda kooli töötajate hulka; 6) valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe; 7) koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul. Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. (2) Õppenõukogu: 1) ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine; 2) liikmeteks on kooli pedagoogid; 3) tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja; 4) ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister. (3) Direktor: 1) juhib kooli; 2) vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest; 3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega; 4) annab oma pädevuse piires käskkirju; 5) on hoolekogu ees aruandekohustuslik. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. (5) Direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingu vallavanem või tema poolt volitatud isik.
(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, mis on koolis õpingute alusdokumentideks. (2) Kooli õppekavad kehtestab kooli direktor. Kooli õppekavad ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Andmed kooli õppekavade kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse. (4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema/eestkostja ja direktori kokkuleppel arvestab kool õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine,koostatakse õpilasele riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (2) Individuaalse õppekava koostamist koordineerib direktor, selle koostamisse kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem/eestkostja ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Individuaalse õppekava kinnitab direktor.
(1) Kooli õppekeskkond toetab õpilase arengut. (2) Kool korraldab õpet koolis ja väljaspool kooli vastavalt kooli õppekavale ja õppekeskkonnale sätestatud nõuetele. (3) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. (4) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras. Tööraamatute, töövihikute ja töölehtede puhul ei nõua kool nende tagastamist koolile. Välja arvatud juhul kui õpilane lahkub õppeperioodi kestel. (5) Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib kool hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist. (6) Kooli õppekeel on eesti keel.
(1) Koolis toimub statsionaarne õpe. (2) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides. (3) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. (4) Koduõppe korraldamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määruses sätestatud koduõppe tingimustest ja korrast.
(1) Põhiharidust omandav õpilane, kellele vanem soovib iseseisvalt korraldada oma lapse õppetööd, vabastatakse vanema taotluse alusel kooli päevakava ja õppekorralduse kohasest õppe- ja kasvatustegevusest. (2) Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib õpilase vanem/eestkostja, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. (3) Vanema taotluse alusel koduõppe korraldamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määruses sätestatud koduõppe tingimustest ja korrast.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. (4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on loeng, klassitund, rühmatund, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe, õppekäik ja muu vorm, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. (6) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. (2) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on 1. klassis 20, 2. klassis 23, 3. ja 4. klassis 25, 5. klassis 28, 6. ja 7. klassis 30, 8. ja 9. klassis 32. Õpilase väikseim lubatud koormus gümnaasiumis on 96 kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 kursust. Kursus vastab 35-le ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile. (3) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega lähtuvalt kujundava hindamise põhimõtetest. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooli õpilastele teatavaks õppeveerandi ja gümnaasiumiõpilastele kursuse algul. (4) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste (pikapäevarühmad, ringid) järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikooli klassis ja õpperühmas on 24 õpilast. (2) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.
(1) Kool võtab I-III kooliastme õpilaseks kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele kool on elukohajärgne kool. Kui koolis on vabu õppekohti, võetakse kooli vastu isikuid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses. Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. (2) Õpilaste kooli vastuvõtmise korra haridus- ja teadusministri kehtestatud ulatuses kinnitab kooli direktor kooskõlastatult hoolekoguga. (3) Isiku kooli õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor.
(1) Õpilane arvatakse koolist välja: 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem/eestkostja on koolile esitanud sellekohase taotluse; 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud taotlust õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal; 3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama; 4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud; 7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrk» või «puudulik»; 8) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus; 9) õpilase surma korral. (2) Kooli kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks. (3) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.
(1) Hindamise, hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavades riiklike õppekavade alusel. (2) Hindamisest teavitamine sätestatakse kooli kodukorras.
(1) Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli 1) eesti keeles või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keeles teise keelena; 2) matemaatikas; 3) haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud õppeainete hulgast õpilase valitud aines. (2) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse. (3) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. (4) Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam. Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest. (5) Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. (6) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: 1) riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles; 2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav gümnaasiumi koolieksam; 3) õpilasuurimus või praktiline töö. (7) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Vajadusel korraldatakse diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (2) Kool tagab koos kooli pidajaga õpilasele eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuse. (3) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. (4) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.
(1) Koolil on raamatukogu ja koolimuuseum. (2) Kooli raamatukogu toetab trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. (3) Koolimuuseum toetab kooli õppekava järgset õpet, arendab õpilaste uuriva õppe oskusi ning talletab museaalide kaudu piirkonna ning kooli ajalugu.
(1) Õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. (2) Tervishoiuteenuse osutamist korraldab kooli pidaja.
(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. (2) Vägivalla ennetamiseks tagatakse järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. (3) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras. (4) Kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise kontrollimist võib kool rakendada vallavalitsuse nõusolekul. (5) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmestikku "Turvaseaduses" sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. (6) Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(1) Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. (2) Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel korraldab direktori poolt määratud isik- haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija. (3) Direktori otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine järgmistesse kooli poolt moodustatavatesse rühmadesse või klassidesse: 1) õpiabirühm põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks (rühmatäitumuse piirnorm 6 õpilast); 2) põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilaste klass (täitumuse piirnorm 12 õpilast). (4) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul korraldab kool õpilasele õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist. (5) Andekate õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd õpetajate vahel ja vajadusel individuaalse õppekava rakendamist korraldab õppealajuhataja
(1) Kooli direktor moodustab hoolekogu ettepanekul ja kooli pidaja nõusolekul pikapäevarühmi I, II ja III kooliastme õpilastele. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. (2) Pikapäevarühma täitumise ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi. (3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor.
(1) Koolil võib olla õpilaskodu. Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. (2) Õpilaskodu tegutseb haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. (4) Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele. (5) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (6) Õpilaskodu rühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas huviringid, stuudiod, ühingud. (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
(1) Kool võimaldab luua täielikult või osaliselt vanemate kulul tegutsevaid huviringe. Saadud tuludest kaetakse juhendajate töötasud ja maksud ning muud ringide tegevuskulud. (2) Kool saab tulu edukast osalemisest erinevate fondide ja sihtasutuste poolt välja kuulutatud projektikonkurssidel. (3) Koolil on õigus saada tulu õppekavavälisest tegevusest, mille kulude katmine toimub osalejate kaasrahastamisel, nendeks on osalemine huviringide, pikapäevarühmade ja muude vormide tegevuses. (4) Koolil on õigus saada renditulu, laagrite korraldamise ja täiskasvanute koolitusega seotud tulu, eriteenuste (printimine, kopeerimine jms) pakkumisega saadavat tulu.
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ning osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. (2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised: 1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine; 2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas "Rahvatervise seaduse" § 8 lg 2 p 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine; 3) olulised perekondlikud põhjused; 4) kooli esindamine; 5) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused. (3) Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ning sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
(1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. (2) Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel. (3) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel. (4) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks. (5) Õpilasele ja õpilase vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast. (6) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem/eestkostja ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat/eestkostjat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse kaudu.
(1) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. (2) Vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel on direktor kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.
(1) Vanematel on õigus teha ettepanekuid kooli tegevuse paremaks korraldamiseks. (2) Vanematel on õigus osaleda kooli poolt korraldatavatel lastevanemate koolitustel. (3) Vanem teavitab kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt puudumise esimesel õppepäeval. (4) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga "Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses" ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
Kooli tunnustusmeetmed ja nende rakendamine sätestatakse kooli kodukorras.
Tugi- ja mõjutusmeetmed ning nende rakendamine õpilase suhtes sätestatakse kooli kodukorras.
(1) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet. (2) Õpilaspileti kasutamise kord koolis sätestatakse kooli kodukorras. (3) Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase vanemal on õigus esitada koolile põhjendatud kirjalik taotlus uue õpilaspileti saamiseks, kui: 1) õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud; 2) õpilase nimi või isikukood on muutunud. (4) Õpilaspileti korduval väljaandmisel on õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem uue õpilaspileti saamisel kohustatud esmase õpilaspileti koolile tagastama. Kool hävitab tagastatud õpilaspileti ja registreerib õpilaspileti kasutusest eemaldamise. Juhul kui tagastamine on võimatu, tunnistab kooli direktor käskkirjaga õpilaspileti kehtetuks. (5) Õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem/eestkostja on kohustatud õpilaspileti koolile tagastama pärast õpilase väljaarvamist kooli õpilaste nimekirjast.
(1) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (2) Õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras "Mittetulundusühingute seaduse" §-s 5 ja "Sihtasutuste seaduse" § 5lg 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata; 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu; 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada; 4) valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest ja õigustest. (3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. (4) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. (5) Kooli eelarves nähakse võimaluste piires ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks.
(1) Õpilasesindus esitab õpilaskonna poolt heaks kiidetud õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. (2) 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, nende alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
Õpilase poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane või tema seaduslik esindaja õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. (3) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli direktori poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tingimustel ja tähtajaks. (5) Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (6) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. (7) Koolitöötajad kannavad isiklikult materiaalset vastutust neile usaldatud kooli varade eest.
(1) Koolil on oma eelarve. (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. (3) Kooli eelarve kulud moodustavad tegevuskulu, töötasu ja investeeringud. (4) Koolil on õigus saada tulu õppekavavälisest tegevusest, mille kulude katmine toimub osalejate kaasrahastamisel, nendeks on osalemine huviringi ja pikapäevarühma tegevuses. (5) Koolil on õigus saada tulu rendist, laagrite korraldamisest, täiskasvanute ja õppekavavälisest koolitusest, eriteenuste (printimine, kopeerimine jms) pakkumisest,võistluste, näituste, kontsertide, festivalide jms. korraldamisest, õppematerjalide valmistamisest ja kirjastamisest, toitlustamisest jms. (6) Kooli eelarve kava kohta annab arvamuse kooli hoolekogu vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt. Eelarve kinnitab kooli pidaja. (7) Koolil võib olla eraldiseisev raamatupidamine.
(1) Kooli asjaajamine toimub vastavalt direktori poolt kinnitatud asjaajamiskorrale. (2) Asjaajamise nõuetekohase korraldamise eest vastutab sekretär-juhiabi. (3) Koolis loodavad dokumendid allkirjastab direktor või õigusaktidega selleks volitatud isik. (4) Sekretär-juhiabil on õigus kinnitada personali koolitustunnistuste ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad. (5) Kooli asjaajamises on kasutusel kooli nimetuse ja sümboolikaga üldplank ja kirjaplank. (6) Koolis peetavate toimikute loetelu kinnitab direktor käskkirjaga.
(1) Käesoleva põhimääruse § 16 lg 5 ja lg 6 jõustuvad alates 1. septembrist 2013. a. (2) Kooli ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine ja kooli pidamise üleandmine toimuvad vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. (3) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kehtestab Antsla Vallavolikogu. (4) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (5) Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(1) Tunnistada kehtetuks: 1) Antsla Vallavolikogu 15. oktoobri 2002. a määrus nr 33 "Antsla Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine"; 2) Antsla Vallavolikogu 30. aprilli 2004. a määrus nr 5 ""Antsla Vallavolikogu 15. oktoobri 2002. a määruse nr 33 "Antsla Gümnaasiumi põhimäärus" muutmine ja täiendamine."" (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a.