Käesoleva määrusega kehtestatakse iga-aastases riigieelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite jaotamise täpsem kord.
Sporditoetuste liigid on: 1) spordialaliidu toetus; 2) maakonna spordiliidu toetus; 3) rahvusliku olümpiakomitee toetus; 4) muu spordiorganisatsiooni toetus; 5) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus; 6) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus.
(1) Spordialaliidu toetus on ette nähtud spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseks. (2) Spordialaliidule võib eraldada: 1) spordialaliidu tegevustoetust spordialaliidu põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks; 2) noortespordi toetust spordiklubides ja -koolides noortega tehtavaks tulemuslikuks sporditööks; 3) toetust spordikohtunike tegevuse arendamiseks; 4) saavutusspordi toetust rahvuskoondise tasemel sportlaste võimete arendamiseks; 5) toetust olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ehk Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust. (3) Noortespordi toetust võib kasutada spordialaliidu juhatuse otsusel järgmiselt: 1) vähemalt 75% summast jaotatakse edasi spordiklubidele ja -koolidele; 2) kuni 25% kasutab spordialaliit kesksete noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks, treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega seotud kulude katteks. (4) Saavutusspordi toetust võib kasutada üksnes toetuse eraldamise käskkirjas või otsuses nimetatud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses. (5) Saavutusspordi toetuse piirmäär individuaalala sportlase kohta on 15 000 eurot kalendriaastas. (6) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivatele tippsportlastele treeningettevalmistuse kulude katmiseks, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ja meditsiinilise teenindamise süsteemi ning antidopingualase tegevuse toimimise tagamiseks.
(1) Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud spordi toetamiseks maakonna tasandil. (2) Maakonna spordiliidule võib eraldada toetust tema põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks. (3) Maakonna spordiliidu toetust võib kasutada: 1) maakonna spordiliidu organisatsiooniliseks tegevuseks; 2) kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks; 3) maakonna meistrivõistluste ja teiste spordiürituste ja -võistluste korraldamiseks ning liikumisharrastuse edendamiseks; 4) sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks; 5) sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks; 6) spordialase teavitustegevuse toetamiseks ja tunnustusürituste korraldamiseks.
(1) Rahvuslikule olümpiakomiteele võib toetust eraldada tema põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks, eelkõige: 1) olümpialiikumise arendamiseks, sealhulgas Eesti olümpiakoondise ettevalmistuse ja osavõtu tagamiseks olümpiamängudest; 2) ühistegevuse korraldamiseks; 3) spordiprojektide realiseerimiseks. (2) Rahvuslikule olümpiakomiteele toetuse eraldamise ja selle suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister valitsemisala eelarvet kinnitades, lähtudes iga-aastase eelarve võimalustest ja komisjoni ettepanekust.
Käesoleva määruse §-des 3–5 nimetamata spordiorganisatsioonile, sealhulgas spordi spetsiifilises valdkonnas tegutsevale või tippspordi harrastamise võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile, võib eraldada toetust põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks.
(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga. (2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud. (3) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. (4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva määruse § 7 lõigetest 2 ja 3 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks. (5) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud toetuse kasutamise perioodi tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks. (6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka kuuluvad muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni väljastatud korraldusõigusest (edaspidi muu võistlus). (7) Kulud, mis on tehtud enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse või rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist, loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves. (8) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on: 1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud; 2) taotleja regulaarsed tegevuskulud; 3) investeeringud spordirajatistesse; 4) spordirajatiste ülalpidamiskulud; 5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud; 6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 7) rahatrahv ja rahaline karistus; 8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 9) sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu. (9) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest. (10) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% sündmuse eelarvest. (11) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse minimaalne taotletav summa on 200 000 eurot.
(1) Sporditoetuste jaotamiseks moodustab toetuse andja nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab komisjoni töökorra. (2) Komisjonis on kuni 9 liiget. Komisjoni kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja rahvusliku olümpiakomitee esindajad ning teised spordivaldkonna asjatundjad. (3) Komisjoni ülesanded on: 1) hinnata toetuse eraldamiseks esitatud taotlusi ja hiljem teatavaks saanud toetuse eraldamist mõjutavaid asjaolusid käesolevas määruses sätestatud korras; 2) teha toetuse andjale ettepanekuid toetuste eraldamise ja toetuse summa muutmise otsustamiseks. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesannetele on Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud komisjonil õigus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid valitsemisala eelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite liigenduste summade määramiseks.
(1) Spordiorganisatsioon esitab toetuse andjale toetuse eraldamiseks taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastada. (2) Toetuse taotluses esitatakse eelkõige: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number ja taotluse esitamise kuupäev; 2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos taotletavaks perioodiks ning taotletav toetuse summa; 3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest; 4) muud andmed, mis on vajalikud taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse kontrollimiseks. (3) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. (4) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusele lisatakse: 1) spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskiri korraldusõiguse väljastamise kohta või spordiala rahvusvahelise katuseorganisatsiooni kinnituskiri, et korraldusõiguse saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks; 2) suurvõistluse turundus- ja kommunikatsiooniplaan; 3) meediaraport varem toimunud samalaadse suurvõistluse nähtavusest, sealhulgas telepildi edastamisest; 4) uuring või analüüs varem toimunud samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta; 5) tegevuskava kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamiseks. (5) Käesoleva määruse § 71 lõikes 4 sätestatud juhul esitab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamist toetuse andjale spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise kohta. (6) Taotluse vormi kinnitab toetuse andja. Taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis. (7) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse jooksva eelarveaasta 31. augustiks. (8) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 31. oktoobriks. (9) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks. (10) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks. (11) Taotlusi suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt kuni kuus aastat enne võistluse toimumise aega. (12) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust. (13) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse suurvõistluse ja muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses. (14) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda: 1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi; 2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis. (15) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse korraldamise toetust ei või taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.
(1) Spordiorganisatsiooni võib toetada riigieelarvest järgmiste üldtingimuste täitmisel: 1) spordiorganisatsioonil on spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav arengukava; 2) spordiorganisatsioon on taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti Spordiregistrisse; 3) spordiorganisatsioon on enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti Spordiregistrisse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud; 4) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt; 5) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) spordiorganisatsioonil ei ole tähtaegselt täitmata kohustust toetuse andja ees; 7) spordiorganisatsiooni suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (2) 3 (3)
(1) Spordialaliidu toetuse määramisel, välja arvatud spordikohtunike tegevuse arendamise toetus, käsitletakse spordialaliite kolmes rühmas: 1) olümpiaalade spordialaliidud; 2) võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud; 3) muud spordialaliidud. 1 (1¹) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse määramisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas. (2) 3 (3) 4 (4) 5 (5) 6 (6) 7 (7) 8 (8) Sõltumata hindamise tulemusest ei eraldata toetust spordialaliidule, kellele eraldatavad tegevustoetuse ja noortespordi toetuse summad jäävad alla 5000 euro või kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) spordialade harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga on väiksem kui 100; 2) spordialadel puuduvad käesoleva määruse § 10 lõikes 6 sätestatud tähtpäeva seisuga treenerikutsega treenerid. 3) 4) 8 (8¹) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetust ei eraldata juhul, kui spordialaliidule ei eraldata tegevustoetust käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud alustel. 8 (8²) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 ei kohaldata saavutusspordi toetuse eraldamisel. 8 (8³) (9) Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord, mille alusel kujuneb igale üksikule taotlejale eraldatava toetuse summa osakaal ettenähtud vahenditest, on esitatud käesoleva määruse lisas.
(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamisel arvestatakse: 1) suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas; 2) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest; 3) kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava läbimõeldust ja realistlikkust. (2) Suurvõistluse ja spordiala mõju hindamisel arvestatakse: 1) meediakajastuse ulatust ja hinnangulist mõju Eesti nähtavuse suurendamisele maailmas; 2) suurvõistluse otsest majanduslikku mõju Eestile; 3) suurvõistluse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas. (3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse summa kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamiskriteeriume.
(1) Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti. (2) Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril. (3) Maakonna spordiliidu toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse kasutamise kalendriaasta 31. oktoobriks toetuse andjale andmed maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.
(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti. (2) Kui taotleja on taotlenud toetust käesoleva määruse § 72 lõikes 6 toodud muu võistluse kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud võib toetuse taotleja planeerida projekti eelarvesse.
(1) Spordialaliit esitab 2018. aasta toetuse taotluses lisaks käesoleva määruse § 10 lõikes 11 sätestatule spordikohtunike tasustamise andmed 2016. aasta kohta. (2) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse määramisel 2018. aastaks võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud andmed. (3) Spordialaliit esitab 2019. aastaks käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud otstarbel toetust taotledes eraldi taotluse 2018. aasta 17. detsembriks. (4) Spordialaliidu 2021. aasta toetuse taotluste hindamisel juhindutakse käesoleva määruse lisast järgmiste erisustega: 1) spordialaliidu tegevustoetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2015–2020, sealjuures 2015. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2020. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 2) spordialaliidu tegevustoetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas tulemusi aastatest 2016–2020; 3) noortespordi toetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2017–2020, sealjuures 2017. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2020. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 4) noortespordi toetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas osalemisi EM- või MM-finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel aastal 2019 ning suurekoosseisulise koondise lisatoetuse puhul osalemist EM- või MM-finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, aastatel 2018 ja 2019; 5) saavutusspordi toetuse puhul arvestatakse rahvusvaheliste tiitlivõitluste tulemusi aastatest 2018–2020. (5) Spordialaliidu 2022. aasta toetuse taotluste hindamisel juhindutakse käesoleva määruse lisast järgmiste erisustega: 1) noortespordi toetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2018–2021, sealjuures 2018. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2021. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 2) noortespordi toetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas osalemisi EM- või MM-finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel aastal 2019 ning suurekoosseisulise koondise lisatoetuse puhul osalemist EM- või MM-finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, aastatel 2018 ja 2019. (6) 2022. aastaks määratud maakonna spordiliidu toetuse puhul juhindutakse käesoleva määruse 2021. aasta 29. novembril jõustunud redaktsioonist.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]