(1) Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Kihelkonna valla haldusterritooriumil.2(2)Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Kihelkonna vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine.3(3)Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt Kihelkonna valla haldusterritooriumil.4(4)Jäätmehooldust Kihelkonna vallas korraldab Kihelkonna Vallavalitsus vastavalt jäätmehoolduseeskirjale ning valla põhimäärusele.5(5)Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.6(6)Käesoleva eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu:11) välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed;22) reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed;33) radioaktiivsed jäätmed;44) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;55) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;66) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;77) maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud seadustega.
( 1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:11) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;22) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;33) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele;44) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp;55) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, mis nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne);66) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;77) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud taimsed jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;88) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena (teisene toore), kütusena või muuks otstarbeks;99) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav äraveetav pinnas;1010) korraldatud olmejäätmete vedu - on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmeluba omavatesse jäätmekäitluskohtadesse Kihelkonna vallavolikogu poolt korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;1111) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;1212) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või seaduse alusel asutatud asutus, kelle valduses on jäätmed (korteriühistu, kinnisasja omanik või ehitise omanik);1313) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;1414) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta elanikkonna jäätmekäitlemise teadlikkust;1515) jäätmehooldusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;1616) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;1717) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;1818) jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel;1919) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;2020) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus;2121) jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud;2222) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);2323) jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse;2424) jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus;2525) bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks;2626) jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse;2727) jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele;2828) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted;2929) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupu;3030) keskkonnahäiring käesoleva eeskirja tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine;3131) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;3232) äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik;3333) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügila ei ole ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta, jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates, jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates;3434) prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest, mis jagunevad: ohtlike jäätmete prügilateks, tavajäätmeprügilateks ja püsijäätmeprügilateks;3535) nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse;3636) prügilagaas on igasugune gaas, mis tekib prügilasse ladestatud jäätmetest;3737) jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje;3838) kompostor on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;3939) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;4040) vanaõli on mistahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;4141) ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet.
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.2(2)Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka mahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti.3(3)Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.4(4)Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.5(5)Kõik Kihelkonna valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale.6(6)Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kihelkonna Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda olmejäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.7(7)Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätmeliiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga.8(8)Jäätmed tuleb pakkida jäätmekottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid.9(9)Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Risu ja oksad võib vähesel määral vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid häirimata oma kinnistu (krundi) piires põletada.10(10)Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud:11) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;22) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele;33) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.11(11)Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimaluse piirides vähendada kodumajapidamises jäätmete tekkimist ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.2(2)Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.3(3)Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule naaberkinnistust vähemalt 1 meetri kaugusele (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Kihelkonna vallavalitsuse loal ja tingimustel.4(4)Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Kihelkonna vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või prügikonteiner (spetsiaalselt selleks valmistatud) mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või prügikonteineritega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigustekkinud jäätmed.5(5)Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.6(6)Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartali jooksul. Mahutid peavad olema terved ja puhtad ning metallmahutid värvitud. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.7(7)Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga.8(8)Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutitesse paigaldamata, ei ole lubatud, (v.a. mahukad jäätmed). Mahukad jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. Jäätmevaldaja (K/Ü, kinnistu omanik/majavalduse omanik) on kohustatud omal kulul korraldama nende äraveo hiljemalt 5 päeva jooksul. Mahukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Mahukate jäätmetena ei käsitleta muuhulgas autovrakke, autoosi, s.h. autorehve, ehitus-lammutusjäätmeid ja alates 2005.a. augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h. külmikud, pesumasinad ja telerid.9(9)Jäätmetekitaja peab maksimaalselt vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist nende tihendamise ja kokkupressimise teel, jälgides, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 25 kg 0,1m3 kohta kui jäätmevedajaga pole kokkulepitud teisiti.10(10)Jäätmete liigiti kogumisel (alates 01.01.2008 kohustuslik) tuleb kinnistutel või selleks ettenähtud kohtades koguda eraldi mahutitesse vanapaberit ja -pappi, kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid ning segunenud olmejäätmeid. Juhul, kui jäätmeid koguv jäätmekäitleja rakendab ise või teenustööna sortimist, võib eraldikogutavaid taaskasutatavaid jäätmeid, v.a. kompostitavad biolagunevad jäätmed, koguda ühte mahutisse. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:11) hall – segunenud olmejäätmed22) sinine – vanapaber ja papp33) kollane – segapakend44) pruun – biolagunevad jäätmed55) punane – ohtlikud jäätmed66) roheline – klaas.Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik paigaldada värvilist jäätmemahutit, peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile (esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus).11(11)Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:11) käsitsi teisaldatavaid ratastel, põhiliselt 80, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;22) kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500, 3500 ja 4500 liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta.12(12)Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. Kergestiriknevad ja halvastilõhnavad segunenud olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.13(13)Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada:11) ohtlikke jäätmeid;22) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;33) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;44) käimlajäätmeid;55) kogumiskaevude setteid;66) nakkusttekitavaid jäätmeid;77) radioaktiivseid jäätmeid;88) erikäitlust vajavaid jäätmeid;99) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;1010) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;1111) taaskasutatavaid jäätmeid;1212) ehitus- ja lammutusjäätmeid.14(14)Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on:11) ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt;22) muud eraldi määratud vastuvõtukohad (kui need on olemas);33) andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.15(15)Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse jäätmekottides ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele.16(16)Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse (olemasolu korral) ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.17(17)Jäätmemahuti (konteiner) tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa kuni 5 m). Juurdesõidutee jäätmemahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee jäätmemahutini ja selle ümbruse.18(18)Klaaspakendid ja plastikpudelid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse segapakendi kogumise mahutitesse või viia vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud.19(19)Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.20(20)Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta.21(21)Vanapaber ja papp tuleb alates 01.01.2008 paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. Suuremate pakkekartongi koguste (üle 100 kg) puhul tuleb jäätmevaldajal tellida kohapealne üleandmine jäätmekogujale.
(1) Kihelkonna valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad olmejäätmete valdajad loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmeveoga alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.2(2)Jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede-ja tänavate võrgu seisukorrast ning eripärast:11) Abaja22) Abula33) Karujärve44) Kallaste55) Kalmu66) Kehila77) Kihelkonna alevik88) Kiirassaare99) Kotsma1010) Kuralase1111) Kuremetsa1212) Kurevere1313) Kuumi1414) Kuusiku1515) Kõruse1616) Kõõru1717) Liiva1818) Loona1919) Lätiniidi2020) Läägi2121) Metsaküla2222) Mäebe2323) Neeme2424) Odalätsi2525) Oju2626) Pajumõisa2727) Pidula2828) Rannaküla2929) Rootsiküla3030) Sepise3131) Tagamõisa3232) Tammese3333) Tohku3434) Undva3535) Varkja3636) Vedruka3737) Veere3838) Viki3939) Virita4040) Üru 41) Vilsandi 3(3)Olmejäätmete mahutite suurused ja äraveo sagedused jäätmetekitajatele määratakse jäätmehoolduseeskirjaga, kuid mitte harvemini kui eeskirja järgi lubatud.4(4)Kihelkonna vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema kirjaliku avalduse alusel (kui eramus või suvilas ei elata mingil perioodil jne.) kui ta ise korraldab jäätmekäitluse, mille kohta jäätmevaldaja esitab Kihelkonna Vallavalitsusele määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.5(5)Jäätmete veoettevõte on kohustatud:11) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;22) ära vedama kogumisvahenditesse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 44) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid;55) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;66) korraldama jäätmevedu vallakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamute juurest on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. (6) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;korraldama jäätmevedu vallakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamute juurest on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. 7(7)Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui:11) konteineri mass ületab sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok;22) konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn. vabapuistemeetodil.8(8)Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud:11) tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Sõlmides reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks, kuid üldjuhul korterelamute juurest mitte harvemini, kui üks kord nädala jooksul. Üksikelamute juures omama vähemalt 80 l mahuti juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on lubatud tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid mitte harvemini kui üks kord kuu jooksul;22) organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo mitte hiljem kui 5 ööpäeva jooksul peale jäätmete paigutamist õue;33) juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta;44) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud;55) jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid;66) tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed;77) taotlema jäätmete veoks jäätmeluba seadusega kehtestatud korras.9(9)Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt ühe meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita (kirjalikult) kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist.10(10)Juriidilised isikud (korteriühistud, toitlustus ja kaubandus ettevõtted) võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Kihelkonna Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.11(11)Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite levikut.12(12)Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevude tühjendamine toimub vastavalt Kihelkonna Vallavolikogu poolt kehtestatud eeskirjale.13(13)Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.14(14)Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. Põletada on keelatud autokumme, plastmassesemeid, õlisid ja teisi taolisi ohtlikke jäätmeid, v.a. vastavat tähistust omavaid plastmassesemeid.15(15)Vahemikus 1. septembrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides (ei tohi jätta tuld järelvalveta) ning naabreid mitte häirides lubatud oma kinnistul põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud.16(16)Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprahiga kinnistul) on keelatud. (Jäätmetega pinnase täitmine toimub vastavalt jäätmeseaduse nõuetele).
(1) Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele korraldab valla territooriumil Kihelkonna vallavalitus.2(2)Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.3(3)Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.4(4)Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.5(5)Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama.6(6)Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras.7(7)Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja.8(8)Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta.9(9)Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni.10(10)Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või ohtlike jäätmete kogumispunkti.11(11)Füüsiline isik annab üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne) ja probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid jne) Kihelkonna Vallavalitsuse poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunkti, aadressil Kaarma vald Kudjape küla Kudjape prügilas ohtlike jäätmete vastuvõtu punktis. Vanad patareid saab ära anda Kihelkonna vallamaja juures ja STÜ Kihelkonna kaupluses asuvasse vanade patareide kogumiskonteinerisse. Vaata lisa 1.12(12)Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Kihelkonna Vallavalitsusega.13(13)Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike pinnasesse imbumist.14(14)Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.15(15)Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise- ja tulekustutusvahenditega.16(16)Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta.17(17)Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.
(1) Tervishoiu ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käeolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.2(2)Diskreetset vanapaberit, dokumendid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiu või veterinaarteenuse osutamist puudutavate diskreetsete andmetega peab käitlema järgmiselt:11) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud spetsiaalkonteiner diskreetse vanapaberi kogumiseks, lukustatud ruumis või kapis, jm);22) Diskreetne vanapaber tuleb purustamiseks üle anda vastavat teenust osutavale käitlusettevõttele või enne edasist käitlemist purustada kohapeal;33) Kohapeal purustatud diskreetne vanapaber kogutakse taaskasutatava jäätmena, välja arvatud juhul, kui purustatud materjal ei ole taaskasutatav.3(3)Bioloogilisi jäätmeid, ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed peab käitlema järgmiselt:11) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev;22) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev tervishoiu või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis.4(4)Teravad ja torkivad jäätmed, nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, jms peab käitlema järgmiselt:11) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev.22) Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega viiakse tervishoiu või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse. Kui edasine jäätmekäitlus eeldab täiendavat pakendamist, pakitakse kanistrid jäätmekotti või muusse jäätmekäitlejaga kokkulepitud taarasse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed".5(5)Nakkusohtlikke jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a. määruse nr. 144 Lisa 3 (RTI 2000, 38, 234) määratluse kohaselt peab käitlema järgmiselt:11) Tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev.22) Nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a. määrusega nr. 144 (RTI 2000, 38, 234) kehtestatud nõudeid.6(6)Kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.7(7)Eriolukorras, näit. epideemia piirkondades, tuleb nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitsetalituse korraldustele.
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.2(2)Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist.3(3)Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud punktis 1. toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja.4(4)Probleemtoodetest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Kudjape külas Kudjape prügilas asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti.
(1) Pakendijäätmed on mis tahes pakendid või pakendimaterjalid, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 mõistes, välja arvatud tootmisjäägid.2(2)Pakendi puhul rakendatakse pakendi korduskasutust (mistahes toiming mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse algselt mõeldud otstarbeks) kasutatakse õlle ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendi puhul.(3 ) Pakendi taaskasutamist rakendatakse:11) pakendijäätmete ringlussevõtt - mille puhul jäätmetes sisalduv materjal töödeldakse selliselt, et materjali saab kasutada esialgsel või muul otstarbel – õlle ja karastusjookide metallpakend, mitmesugune klaas- ja plastpakend;22) pakendijäätmete energiakasutus - põletuskõlbliku pakendimaterjali kasutamine energia tootmiseks põletamise teel.3(3)Pakendiettevõtja (isik kes majandus – või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu) kohustused:11) peab tagama pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise vastavalt Pakendiseadusele.22) on kohustatud lõppkasutajalt ja tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üle antud kauba pakendile;33) postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale;44) on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemise teiste jäätmetega.4(4)Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta.5(5)Pakendid ja pakendijäätmed tuleb kogude muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse või viia jäätmejaama. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.2(2)Käesolevaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 1m3 päevas või üle 20m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest.3(3)Kui ehitamise käigustekib jäätmeid ülalnimetatud mahus, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Kihelkonna Vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud:11) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;22) pinnasetööde mahtude bilanss;33) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;44) jäätmete edasine suunamine.4(4)Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada Kihelkonna Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.5(5)Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav Kihelkonna Vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.6(6)Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.7(7)Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: puit, kiletamata paber ja papp, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt ja kiled.8(8)Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.9(9)Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Üle jääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Kihelkonna Vallavalitsusega anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.10(10)Ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.11(11)Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.12(12)Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
(1) Kogumisvahenditena kasutatakse :11) ühekordseks kasutamiseks mõeldud jäätmekotte, milles on võimalik jäätmeid kokku pressida;22) kaanega suletavaid jäätmemahuteid (konteinereid), mida on võimalik käsitsi tühjendada.2(2)Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest.3(3)Jäätmevaldaja on kohustatud koguma ohtlikud, taaskasutatavad ja muud jäätmed eraldi ja toimetama vastavalt Kihelkonna alevis asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti, taaskasutatavate jäätmete konteinerisse, biolagunevad jäätmed tuleb kompostida. (4) Jäätmekäitleja kohustub: 1) tagama jäätmekonteinerite kokkuveo jäätmetekitajalt Vilsandi saarel Vikati sadamasse; 2) tagama jäätmekonteinerite veo väikelaevaga Vikati sadamast Papissaare sadamasse; 3) tagama jäätmekonteinerite tühjendamise Papissaare sadamas jäätmevedaja poolt; 4) tagama tühjade jäätmekonteinerite veo jäätmetekitajani; 5) informeerima jäätmetekitajat jäätmekonteinerite veo päevast ja ajast. (5) Ohtlikud jäätmeid Vilsandi saarel ei ladustata, neid on võimalik ära anda Kihelkonna vallamaja garaažis asuvas laoruumis. (6) Ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmete käitlemine on toodud § 10.
(1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.2(2)Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.3(3)Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 2 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.
(1) Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollib vallavalitsuse poolt määratud isik.2(2)Kihelkonna vallavalitsuse poolt määratud isik kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas.3(3)Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad füüsilised ja juriidilised isikud vastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse paragrahvist 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.4(4)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel.5(5)Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.6(6)Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirjas nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Kihelkonna Vallavalitsus.
Määrus jõustub 10. märtsil 2008.a.