Harku valla jäätmehoolduseeskiri

(1)Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle Harku vallas (edaspidi vald).

(2)Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(3)Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes, kes tegutsevad, elavad või viibivad valla territooriumil.

Jäätmehoolduse arendamist valla haldusterritooriumil korraldab Harku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

(1)Eeskirjas kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses: 1) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt; 2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt; 3) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamise, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud; 4) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 5) jäätmevedaja on korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, kes on leitud riigihanke korras ja kellele on antud teenuste kontsessioon kestusega mitte rohkem kui viis aastat või isik, kellel on õigus vedada korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeid; 6) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks; 7) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele; 8) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 9) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 10) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni; 11) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 12) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid); 13) kogumismahuti kasutaja on isik, kelle kinnistut kogumismahuti teenindab või kes on kogumismahuti paigutamise tellinud.

(1)Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

(2)Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

(3)Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule: 1) paber ja kartong; 2) plastid; 3) metallid; 4) klaas; 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 8) pakendid; 9) puit; 10) tekstiil; 11) suurjäätmed; 12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 13) ohtlikud jäätmed.

(4)Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekoldes võib põletada ainult kuiva, immutamata ja värvimata puitu. Tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas võib põletada ainult kuiva, immutamata ja värvimata puitu, teisi isikuid mittehäirival viisil, arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele, tuletegemise koht peab paiknema ohutul kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Paberit ja kartongi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(5)Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

(1)Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule; 2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise; 3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku; 4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete mahutisse tuleb kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) panna pakitult; 5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse, välja arvatud jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Harku valla koduleheküljel aadressiga www.harku.ee.

(2)Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt; 2) ohtlikke jäätmeid; 3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40oC kuuma tuhka; 4) vedelaid jäätmeid; 5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid; 6) suurjäätmeid; 7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 8) kogumiskaevude sh käimlate setteid; 9) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 11) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid; 12) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid.

(3)Paberi ja kartongi kogumiseks tuleb kasutada eraldi kogumismahutit elamutes, kus on 5 või enam korterit. Mitteelamud saavad tellida jäätmevedajalt paberi- ja kartongijäätmete äraveo teenuse või annavad jäätmed üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

(4)Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks tuleb kasutada eraldi kogumismahutit elamutes, kus on 5 või enam korterit ja mitteelamutes (tööstus, äripind, büroo, toitlustus jne). Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt (juhul, kui kogumismahutis on vooderduskott), pakitult paberist või biolagunevatesse kottidesse. Ülejäänud jäätmevaldajad saavad tellida jäätmevedajalt köögi- ja sööklajäätmete äraveo teenuse või kasutada kohtkompostimist.

6

Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.

(1)Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite ja/või -kottide paigaldamise eest ürituse korraldaja.

(2)Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud täitma Harku valla veebilehel avalikustatud keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendis sätestatud nõudeid. Juhendi kinnitab Harku Vallavalitsus.

(3)Jäätmemahuteid ja/või -kotte peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.

(4)Avalikul üritusel tuleb eraldi mahutisse ehk liigiti koguda järgmisi jäätmeid: 1) biojäätmed; 2) plast- ja metallpakend, joogikartong; 3) paber- ja kartongpakend; 4) pandipakend; 5) segaolmejäätmed.

(5)Liigiti kogutud jäätmed tuleb suunata ringlusesse. Kogumismahutid peavad olema märgistatud vastavalt valdkondliku ministeeriumi juhistele ning märgised peavad olema nähtavad.

(6)Avalikul üritusel on keelatud kasutada ühekordseid toidunõusid (taldrikuid, joogitopse, söögiriistu, ühekordseid plastist joogikõrsi, segamispulki, kokteilikaunistusi), välja arvatud ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi, segamispulki ja kokteilikaunistusi, mis ei koosne plastist (sh biopõhisest plastist), oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist.

(1)Kogumismahuti peab tagama: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) lekete vältimise.

(2)Kogumismahutina võib kasutada vastupidavast materjalist valmistatud: 1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavkogumismahutid, presskonteinerid); 3) erandkorras kuni 150-liitrist kilekotti (välja arvatud ühismahutina) vähima tühjendamise sageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus.

(3)Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

(4)Segaolmejäätmete kogumismahuti vähim suurus või vähim kogumise vahend on: 1) eramutes – jäätmekott; 2) kahe korteriga elamu korral –140 l; 3) 3 kuni 9 korteriga elamu korral – 240 l; 4) 10 ja enama korteriga elamu korral – iga korteri kohta 20 l nädalas; 5) mitteelamutes – 140 l.

(5)Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad kogumismahutid tuleb arusaadavalt märgistada vastavalt kogutud jäätmeliigile. Juhul kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit.

(1)Kogumismahuti tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte.

(2)Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et seda saab tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast.

(3)Käsitsi teisaldatav kogumismahuti tuleb paigutada tühjenduspäevaks selliselt, et jäätmeveok pääseb takistamatult vähemalt 20 m kaugusele kogumismahutist.

(4)Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(5)Kogumismahutit ei paigutata sõiduteele ega muul liiklust häirival viisil. Kõnniteele võib kogumismahutit paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et see ei sega kõnniteel liikumist.

(1)Kogumismahutile juurdepääsu tee peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1) tee peab olema piisava kandevõimega, tasane ning võimaldama jäätmemahuti hõlpsat käsitsi teisaldamist; 2) tee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m; 3) tee seisukord ja kalle peab võimaldama jäätmeveokil teel mõistliku ajakuluga edaspidi ja vajadusel tagurpidi liikuda.

(2)Kui juurdepääsutee ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõudele, tuleb kogumismahuti tuua tühjenduspäeva hommikul kella 7.00-ks lähimasse jäätmevedajaga eelnevalt kokkulepitud kohta, mis vastab eeskirja §-s 8 ja § 9 lõikes 1 toodud nõuetele.

(1)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ainult korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumisel.

(2)Ühismahuti on kogumismahuti, mida kasutatakse kahelt või enamalt kinnistult või jäätmevaldajalt jäätmete kogumiseks. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

(3)Ühismahutit on lubatud kasutada: 1) tiheasustusalal asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui 200 m kaugusel; 2) hajaasustusalal asuvatel kinnistutel, mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui ühe kilomeetri kaugusel .

(4)Ühismahuti kasutamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse.

(5)Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(6)Ühismahuti vähima tühjendamise sageduse ja vähima suuruse määramisel lähtutakse eeskirja § 7 lõikest 4 ja §-st 12.

(1)Kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja mahuti ümbruse puhtuse eest vastutab haldus- ja karistusõiguslikult kogumismahuti kasutaja. Eeldatakse, et kogumismahuti kasutajaks on kinnistu, mida kogumismahuti teenindab, omanik.

(2)Kui ligipääs kogumismahutile on takistatud tee sulgemise tõttu, peab isik, kelle tegevuse huvides on tee suletud, looma tingimused kogumismahuti tühjendamiseks.

(3)Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja võivad kokkuleppel eeskirja §-des 8 ja 9 sätestatud nõudeid täpsustada.

(1)Segaolmejäätmete kogumismahuti vähim tühjendamise sagedus on: 1) 10 ja enama korteriga elamute juures vähemalt üks kord nädalas; 2) 3 kuni 9 korteriga elamute juures vähemalt üks kord 2 nädala jooksul; 3) mitteelamute juures vähemalt üks kord 2 nädala jooksul; 4) kuni 2 korteriga elamute juures üks kord 12 nädala jooksul. 5)

(2)Biolagunevate jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. Kuni 2 korteriga elamute juures on lubatud perioodil 01.10 – 30.04 kasutada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.

(3)Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete kogumismahuti vähim tühjendamise sagedus on: 1) paberil ja kartongil üks kord 2 nädala jooksul alates 5 ja enam korteriga ning muude jäätmevaldajate osas üks kord 4 nädala jooksul; 2) segapakendil üks kord 4 nädala jooksul; 3) klaaspakendil üks kord 4 nädala jooksul.

Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja.

(1)Korraldatud jäätmeveo korral teavitab jäätmevedaja üks kord aastas jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult e-posti või posti teel.

(2)Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.

(3)Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.

(4)Kogumismahuti tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Kogumismahuti tühjendamine ja jäätmete vedu ei ole lubatud teostada elurajoonides ajavahemikus kella 22.00-st kuni 7.00-ni.

(5)Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(6)Juhul, kui jäätmevaldaja ei ole graafikujärgse jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigutanud, mistõttu ei osutunud võimalikuks kogumismahutit tühjendada, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tühisõidu tasu.

(7)Juhul, kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tühisõidu tasu.

(8)Juhul, kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahuti on mahuti tühjendamise päeval tühi ja jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajat eelnimetatud põhjusel teavitanud kogumismahuti tühjendamise vajaduse puudumisest, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tühisõidu tasu.

(9)Tasu tühisõidu eest on jäätmevaldaja lepingujärgse suurusega vastava jäätmeliigi mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu.

(1)Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(2)Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(1)Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

(2)Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases käitluskohas.

(3)Jäätmete kõrvaldamine väljaspool vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud.

Harku vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium.

(1)Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele: 1) segaolmejäätmed; 2) suurjäätmed; 3) vanapaber ja kartong; 4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 5) pakendijäätmed.

(2)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.

(3)Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike ning jäätmejaama haldamine, kui seda tingib oluline avalik huvi.

(1)Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmiseks teenuse kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

(2)Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust hankelepingus märgitud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

(2)Jäätmete veoga ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on järgmised: 1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, muutmine ja lõpetamine; 2) kogumismahuti tühjendamine, jäätmete äravedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 3) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (va kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine); 4) käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20 m; 5) elamu- või suvilapiirkonda sissesõidutee värava avamine ja sulgemine mobiiltelefoniga, kliendi võtmega või muul sarnasel viisil; 6) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodi esimese nelja kuu jooksul; 7) üürile antud kogumismahuti äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.

(3)Hankijal on õigus riigihanke algatamisel koostatud hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.

(1)Jäätmevedaja võib taotleda ühe või mitme korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi osas teenustasu muutmist või kõigi jäätmete liikide osas üheaegset muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud võimalik hanke toimumise ajal ette näha ja mis oluliselt mõjutavad jäätmekäitluse kulusid.

(2)Jäätmevedaja esitatav teenustasu muutmise taotlus peab sisaldama: 1) taotletava teenustasu kalkulatsiooni; 2) asjaolusid, mille tõttu soovib jäätmevedaja teenustasu muuta; 3) jäätmevedaja poolt soovitavat teenustasu suurust; 4) viimase majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruannet; 5) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust kehtivas teenustasu korral; 6) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust taotletava teenustasu korral.

(3)Vallavalitsusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasu jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord kalendriaastas.

(4)Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega kuuekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.

(5)Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui uued teenustasud on avalikustatud ajalehes Harku Valla Teataja.

(1)Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

(2)Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(1)Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(2)Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.

(1)Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmevaldajal ja jäätmevedajal on õigus eeskirjas sätestatud juhul eelmärgitud õigusaktides määratud korraldatud jäätmeveo tingimusi kokkuleppeliselt täpsustada.

(2)Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks lepingut, lähtutakse kogumismahuti suuruse ja tühjendamise sageduse leidmisel eeskirja § 7 lõikes 4 sätestatud kogumismahuti vähimast suurusest ja eeskirja § 12 lõikes 1 sätestatud vähimast tühjendamise sagedusest.

(1)Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras üheks kuni kolmeks aastaks vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse kinnistul ajutiselt (nt talveperioodil) siis kinnistut korraldatud jäätmeveost ei vabastata.

(2)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks (edaspidi liitumisest vabastamiseks) esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele taotluse.

(3)Taotluses märgitakse: 1) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu kohta; 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist; 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 4) taotluses märgitud kinnistu elektri tarbimisteatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga.

(1)Vallavalitsuse haldusosakond kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 25 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab haldusosakonna töötaja taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

(2)Nõuetekohane taotlus vaadatakse läbi kolmekümne päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsuse haldusosakonna töötaja taotluse läbivaatamise tähtaega kahekümne kalendripäeva võrra pikendada.

(3)Vallavalitsuse haldusosakond kontrollib taotluses esitatud põhjenduste õigust ja kinnistut kohapeal, et olla veendunud, et kinnistul ei elata või, et kinnistut ei kasutata. Haldusosakonna töötajal on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi.

(4)Liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise otsustab vallavalitsuse nimel haldusosakond. Otsuses märgitakse vabastamise või vabastamata jätmise põhjus, vabastamise kestus ning eeskirja §-s 27 sätestatud tingimused.

(5)Vallavalitsuse haldusosakond teavitab liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise otsusest jäätmevaldajat ning vabastamise otsusest jäätmevedajat.

(1)Eeskirja § 25 lõike 1 alusel liitumisest vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab iga vabastamisele järgneva aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud (elamud) või kinnistut ei ole kasutatud (mitteelamud). Kirjalikule kinnitusele peab jäätmevaldaja lisama kinnistu elektri tarbimisteatise juhul kui kinnistu on liidetud elektrivõrguga. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita või kinnitusele elektri tarbimisteatist ei lisa, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(2)Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust liitumisest vabastamise aluseks olnud asjaolu ära langemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates asjaolu talle teatavaks saamisest.

Vallavalitsuse haldusosakond võib lõpetada jäätmevaldajale liitumisest antud vabastuse enne tähtaja lõppu, kui vabastamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud.

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemisel lisaks eeskirja 1. ja 2. peatükis sätestatule.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2)Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

(3)Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

(4)Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(5)Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

(1)Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, avalikku kogumispunkti või anda vastavat jäätmeluba omavale isikule või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.

(2)Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikesse patareide kogumiskastidesse, jäätmejaama, kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(3)Rehvid tuleb viia jäätmejaama, avalikku kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

(4)Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(6)Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.

(1)Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse või viia jäätmejaama või üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(2)Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(3)Pakendijäätmete kogumise ja veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud pakendimahutite ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.

(4)Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(5)Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad vallavalitsusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

(6)Pakendijäätmete avalikus kogumispunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Võimalusel tuleb kogumispunktis koguda eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend.

(7)Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise sodimisest, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

(8)Kui pakendimahuti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest pakendimahutist 3 m raadiuses taaskasutusorganisatsioon.

Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, eesti ja vene keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber. Kogumismahutite täiteavad peavad olema piisavalt suured ja selgelt eristatavad.

(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

(2)Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile).

(3)Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

(4)Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(5)Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(6)Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.

(7)Juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(8)Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

(1)Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(2)Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale ohutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjurite ja haisu teket.

(3)Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tohib tekkekohal kompostida kinnises kompostris. Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kohtkompostimisest tuleb teavitada vallavalitsust läbi jäätmevaldajate registri. Teavituse juurde tuleb lisada pilt kompostrist. Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada biojäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale.

(4)Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

(5)Kompostimisnõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(6)Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(1)Tervishoiu riskijäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.

(2)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu.

(3)Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja.

(4)Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”.

(5)Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

(6)Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavale käitlusettevõttele.

(1)Harku valla jäätmejaam asub Tabasalu alevikus Kooli tn 5a.

(2)Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt vastu vähemalt järgmiseid jäätmeliike: 1) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 2) elektri- ja elektroonikaseadmed (külmkapid, pesumasinad, elektripliidid, televiisorid, raadiod jms) 3) sõiduauto vanarehvid; 4) pakendijäätmed (klaas, metall, plast, paber jm pakend); 5) plastijäätmed ja vahtplast; 6) lehtklaas; 7) päevavalguslambid, säästulambid, LED lambid jms; 8) kasutatud akud ja patareid; 9) vanamööbel jm suurjäätmed; 10) rõivad ja jalatsid; 11) vanapaber ja papp; 12) vanametall; 13) töötlemata puit; 14) betoon, tellised, kivid jm; 15) elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed; 16) kemikaalid ja pestitsiidide jäätmed; 17) aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid; 18) värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis; 19) vanaõli ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjalid; 20) eterniit; 21) ehitus- ja lammutusjäätmed; 22) betoon, tellised, kivid jms.

(3)Vallavalitsus võib lisaks §-des 31 ja 32 nimetatud tasuta vastuvõetavatele jäätmetele kehtestada jäätmejaamas täiendavalt tasuta vastuvõetavate jäätmete liigid ja nende kogused.

(1)Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2)Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.

(3)Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4)Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(1)Vallavalitsusel on õigus: 1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle; 2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks; 3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

(2)Vallavalitsusel on õigus käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.

(3)Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(4)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(5)Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

(1)Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §1207 alusel.

(2)Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt: 1) vallavalitsus; 2) muu seadusega määratud isik.

(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2)[Käesolevast tekstist välja jäetud].

(3)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.