(1) Määrus sätestab sotsiaaleluruumide üürile andmise tingimused, sotsiaaleluruumide üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lõpetamise korra ning sotsiaaleluruumi üürniku õigused, kohustused ning piirangud sotsiaaleluruumi kasutamisel. (2) Määrus ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öist või ööpäevaringset lühiajalist (kuni 8 ööpäeva) majutamist. (3) Eluruumi tunnistab sotsiaaleluruumiks Märjamaa Vallavolikogu. Sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustab Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). (4) Sotsiaaleluruumina võib kasutada kolmandatelt isikutelt antud vajaduseks üüritud või kolmandate isikute vallavalitsusele hallata jäetud elamispinda.
(1) Sotsiaaleluruum on Märjamaa Vallavolikogu poolt sotsiaaleluruumiks tunnistatud munitsipaalomandis olev eluruum, mida antakse üürile eluasemeteenust vajavatele isikutele. (2) Käesolevas korras mõistetakse sotsiaaleluruume järgmises tähenduses: 1) sotsiaalkorter on eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutab üks sotsiaalteenust vajav isik või perekond; 2) sotsiaalpind on eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut või perekonda ühiselt.
(1) Sotsiaaleluruumi võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset vajav füüsiline isik (edaspidi taotleja), kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vald ja kes lähtuvalt oma vanusest, tervislikust seisundist või majanduslikust olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku(te) toimetulekut, elu ja tervist. (2) Taotleja on: 1) regulaarseid sotsiaalteenuseid vajav vähekindlustatud lastega pere; 2) üksinda elav eakas, kellel puuduvad ülalpidamiskohustusega isikud (täisealine laps, lapselaps); 3) puudega isik, kellel puuduvad ülalpidamiskohustusega isikud (abikaasa, vanem, vanavanem, täisealine laps, lapselaps); 4) isikud, kelle eluruum on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks tulekahju, loodus- õnnetuse või muul sarnasel põhjusel; 5) asenduskodust tagasipöördunu; 6) kinnipidamiskohast vabanenu, kellel puudub õiguslik alus oma endisesse eluruumi tagasi pöördumiseks; 7) isik, kes muudel asjaoludel on sattunud väljapääsmatusse olukorda ja kelle kohta vallavalitsuse sotsiaalosakond on teinud vastava põhjendatud ettepaneku.
(1) Sotsiaaleluruumi taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse, millele lisatakse järgmised dokumendid: 1) vajadusel koopia Arstliku Ekspertiisi Komisjoni (AEK) otsusest või pensionitunnistusest; 2) tõend taotleja või tema perekonna sissetulekute kohta (andmed vara ja sissetulekute kohta, näiteks kinnistusraamatu väljavõte, palgatõendid jne); 3) vajadusel koopia teatisest asenduskodust tagasipöördumise või kinnipidamiskohast vabanemise kohta. (2) Avalduse vormi koostab vallavalitsus. (3) Sotsiaalosakonna ametnikul on õigus vajadusel nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid. (4) Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik, kes esitab vallavalitsusele korralduse eelnõu. (5) Otsuse eluruumi üürile andmise või andmisest keeldumise kohta teeb vallavalitsus taotluse registreerimisest 30 kalendripäeva jooksul.
(1) Isikuga, kellele sotsiaaleluruum eraldati, sõlmib vallavalitsus kirjaliku üürilepingu tähtajaga kuni üks aasta. (2) Üürileping tuleb sõlmida 10. tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt, on vallavalitsusel õigus sotsiaaleluruumi andmisest keelduda ja tunnistada vastav korraldus kehtetuks. (3) Üürilepingu sõlmimisel ja lepingu lõppemisel koostatakse sotsiaaleluruumi vastuvõtmise-üleandmise akt.
(1) Sotsiaaleluruumi teenuse vajaduse säilimisel võib vallavalitsus üürniku põhjendatud avalduse alusel pikendada üürilepingut kuni üheks aastaks. (2) Avalduse üürilepingu pikendamiseks esitab üürnik hiljemalt 10 tööpäeva enne üürilepingu tähtaja lõppemist. (3) Otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus lepingu pikendamise vajadusest, eluruumi sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale ning üürilepingujärgsete kohustuste täitmisest. (4) Juhul, kui üürnik ei ole täitnud kõiki üürilepingujärgseid kohustusi, kuid isikul säilib määruses sätestatud alustel õigus ja vajadus eluruumile, võib vallavalitsus anda taotlejale üürile senisest vähem heakorrastatud ja väiksemaid kulutusi nõudva eluruumi.
(1) Üürileping lõppeb tähtaja möödumisel, eluruumi hävimisel või üürniku surma korral. (2) Üürilepingu võib üürnik üles öelda teatades sellest vallavalitsusele kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva ette. (3) Vallavalitsus võib sotsiaaleluruumi üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürnikule ette vähemalt 30 kalendripäeva, kui üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad korduvalt üürilepingu tingimusi ja/või teiste üürnike rahu. Ülesütlemistähtaega ei pea järgima, kui üürnik kahjustab eluruumi tahtlikult.
(1) Õigus sotsiaaleluruumi kasutada tekib isikul pärast vastava üürilepingu sõlmimist ning eluruumi üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist. (2) Eluruumi üürnik võib üürile andja nõusolekuta majutada talle üürile antud sotsiaaleluruumi oma abikaasat/elukaaslast, hooldajat, eestkostjat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ja hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid on lubatud eluruumi majutada ainult vallavalitsuse nõusolekul korralduse alusel. (3) Sotsiaaleluruumi üürnik on kohustatud: 1) tasuma üüri ja kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud vastavalt esitatud arvetele; 2) kasutama eluruumi vastavalt otstarbele ning arvestama teiste elanike ja naabrite huvidega; 3) pidama oma eluruumis kinni sanitaar-, tuleohutuse- ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest ning Märjamaa valla heakorra eeskirjast; 4) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi ja/või selles asuvate seadmete rikkumisega tekitatud kahjud; 5) rakendama viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ja teatama rikete olemasolust vastavatele ametiasutustele ning üürileandja esindajale; 6) lubama üürileandja esindajal takistamatult siseneda avariide ja rikete likvideerimiseks; 7) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (v.a arvestades normaalset kulumist); 8) vajadusel sõlmima eraldi lepingud kõrvalkulude tasumiseks teenuse osutajatega; 9) lubama üürileandja esindajal takistamatult siseneda eluruumi kõrvalkulu näitude (elekter, vesi jms) fikseerimiseks; 10) kooskõlastama lemmikloomapidamise eelnevalt üürile andja ja majaelanikega; 11) vabastama eluruumi üürilepingu tähtaja lõppemisel või taotlema vähemalt 10 tõõpäeva enne üürilepingu lõppemist selle tähtaja pikendamist. (4) Eluruumi üürnikul on keelatud: 1) anda eluruumi allüürile kolmandatele isikutele; 2) teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või –paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta. (5) Üürileandjal on õigus erandkorras sotsiaaleluruumiks olevat tuba anda kasutusse mitmele üürnikule. (6) Kontrolli eluruumide üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise ja eluruumide sihipärase kasutamise üle teostab vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik.
(1) Käesolevat määrust ei kohaldata enne 01.septembrit sõlmitud üürilepingutele. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (3) Määrus jõustub 01. septembril 2011.