lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Laheda valla ehitusmäärus›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Laheda valla ehitusmäärus
→
0 § muudetud16 § eemaldatud+0 sõna lisatud−1724 sõna eemaldatud
§ 1Määruse eesmärk ja reguleerimisalaeemaldatud

(1) Laheda valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades, Laheda vallavalitsuse siseste ülesannete jaotuse sätestamine ning nimetatud seaduste nõuete täpsustamine planeerimise ja ehitamise korraldamisel Laheda vallas.2(2)Määrus reguleerib Laheda Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Laheda vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel, kasutamisel ja lammutamisel.

§ 2Vallavolikogu pädevuseemaldatud

Vallavolikogu pädevuses on:11) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine lähtudes valla üldplaneeringust, detailplaneeringutest ja arengukavast;22) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;33) üldplaneeringu algatamine ja üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning üldplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;44) kehtestatud planeeringute ülevaatamine;55) vallaga piirnevate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu kooskõlastamine;66) valla või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu algatamine;77) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamine;88) detailplaneeringu algatamine, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;99) detailplaneeringu algatamine muinsuskaitse või miljööväärtuslikul alal;1010) detailplaneeringu algatamine juhul kui planeeritaval alal on planeeringu koostamise ajaks vajalik kehtestada ajutine ehituskeeld;1111) detailplaneeringu algatamine looduskaitse all oleval alal ning ranna- ja kaldaalal;1212) detailplaneeringu kehtestamine;1313) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;1414) detailplaneeringu algatamisest keeldumine;1515) detailplaneeringu algatamine põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 detailplaneeringut mitte kohustavatel juhtudel;1616) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine;1717) kinnisasja sundvõõrandamise otsustamine;1818) omavolilise ehitise likvideerimise otsustamine;1919) miljööväärtusega hoonestusala teemaplaneeringu või miljööväärtusega hoonestusala ja/või linnaehituslikult oluliste piirkondade planeerimise ja ehitamise põhimõtete ning nõuete kehtestamine.

§ 3Vallavalitsuse pädevuseemaldatud

(1) Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 4) nõusoleku andmine naaberkruntide piiride muutmiseks ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusaluse pindala ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel; 5) nõusoleku andmine mitme hoonega hoonestatud krundi jagamiseks nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 6) loodus- või muinsuskaitse alla võetud maa-alade kohta koostatava detailplaneeringu, samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise korraldamine tulenevalt planeerimisseaduse §10 lg 6; 7) katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel; 8) katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete määramine ehitusseaduse kohase ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel, kui muutmine ei too kaasa ehitamist ja puudub kehtestatud detailplaneering või muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust ja puudub kehtestatud detailplaneering; 9) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise kohta; 10) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta; 11) riiklikule ehitisregistrile andmete edastamine ning kinnitatud väljavõtete väljastamine; 12) planeerimis-, projekteerimis-, uurimistööde materjalide ja dokumentide kogumine ja säilitamine; 13) planeerimis-, projekteerimis-, ehitusuuringute tegemiseks vajalike õigusaktide koostamise korraldamine ja kehtestamine; 14) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusuuringute tegemiseks ning ehitusala korraldamiseks vajalike blankettide koostamise korraldamine ja kehtestamine; 15) nõuandvate töögruppide moodustamine valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, vallalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks; 16) miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimis- ja ehitamise põhimõtete ja nõuete koostamise korraldamine; 17) kehtestatud planeeringute järgimise ja täitmise tagamine; 18) omavolilise ehitise likvideerimise korraldamine; 19) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 20) kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerimine ajalehes. (2) Vallavalitsus võib moodustada ehituskomisjoni, kelle liikmeteks võib kaasata planeerimis- ja ehitusspetsialiste väljastpoolt. Komisjoni juhib vallavalitsuse poolt määratud isik. (3) Ehituskomisjon: 1) vaatab läbi planeeringute lähteseisukohad, planeeringud, olulised ehitusprojektid ning teeb ettepanekud nende edaspidise menetlemise kohta; 2) arutab läbi vaidlusi tekitavad ehituslikud probleemid ning kujundab seisukoha ettepanekute tegemiseks vastavasisulistele vallavalitsuse korralduste eelnõudele.

§ 4Ruumilise planeerimise põhimõttedeemaldatud

(1) Ruumiline planeerimine tagatakse Laheda valla haldusterritooriumil üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringute, detailplaneeringute ja vajadusel hoonestuskavade või ideekavanditega.2(2)Planeerimisalane tegevus on avalik. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on kohustus tagada huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja õigus avalikustada kõiki planeeringuga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise taotluse registreerimisest vallavalitsuses, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioon.

§ 5Planeeringute menetlemine, lähteülesande koostamine:eemaldatud

(1) Planeeringu algatamise ettepanekuks tuleb selle algatamisest huvitatud isikul pöörduda vallavalitsusse, kus tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju, täita avalduse ja lähteseisukohtade taotluse vorm.2(2)Vallavolikogul on õigus loobuda detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest, kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering, ettepanek on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju või muudel juhtudel, lähtudes avalikust huvist.3(3)Vallavolikogu teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul vormikohase taotluse registreerimise päevast arvates.4(4)Vallavalitsus teavitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast kirjaga detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijat planeeringu algatamise või sellest keeldumise otsusest.5(5)Detailplaneeringu lähteseisukohad kinnitab vallavalitsus.6(6)Lähteseisukohtades esitatakse planeeritava ala piirid, kehtivad kitsendused, planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded, ehituslikud tingimused, kooskõlastuste vajadus, üldised ja avalikud huvid, avaliku väljapaneku ja arutelu kord, planeeringust tulenevate võimalike kahjude hüvitaja, planeeringu elluviimise majanduslikud võimalused ja planeeringu rakendaja. Lähteseisukohad kehtivad üks aasta. Põhjendatud avalduse alusel võib vallavalitsus lähteseisukohti pikendada ühe aasta võrra. Lähteseisukohti ei pea pikendama, kui detailplaneeringu protsess on pikenenud huvitatud isikutest mitteolenevatel põhjustel (avalikud arutelud, vastuväited jms.)7(7)Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel:11) on keskkonnamõju strateegiline hindamine planeeringu koostamise käigus kohustuslik seaduse § 33 lõike 1 juhtudel ja hindamine korraldatakse enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist õigusaktiga;22) keskkonnamõju strateegiline hindamise vajalikkuse üle otsustatakse seaduse § 33 lõike 2 juhtudel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab vallavolikogu;33) teostab järelevalvet keskkonnamõju strateegilise hindamise üle Keskkonnaministeerium, kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ulatub mitmesse maakonda, piiriveekogule, merele või on piiriülene, muudel juhtudel Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon.8(8)Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Enne detailplaneeringu algatamist sõlmib vallavalitsus arendajaga lepingu üldkasuatavate teede, haljasalade ja kommunikatsioonide väljaehitamiseks. Lepinguga määratakse ka lepingupoolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Lepingu vormi kehtestab vallavalitsus.9(9)Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise tellib ja koostamist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta.10(10)Detailplaneeringu kooskõlastatud lahend tuleb vallavalitsusele esitada riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise otsuse tegemiseks digitaalselt ja kahes eksemplaris paberkandjal ning lähtematerjalid ja protsessi kajastavad dokumendid ühes eksemplaris. Pärast detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada täiendavalt 2 eksemplari paberkandjal ja plaanimaterjal digitaalselt.

§ 6Ehitusprojekti koostamise lähteandmedeemaldatud

(1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on:11) detailplaneeringu kohustuse korral kehtestatud detailplaneering;22) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või piirkondades, kus detailplaneeringu tingimusi on vaja täpsustada, projekteerimistingimused.2(2)Projekteerimistingimused (edaspidi PT) koostatakse vallavalitsuse pädeva isiku poolt ja kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul projekteerimistingimuste taotluse esitamise päevast arvates.3(3)Projekteerimistingimustega määratakse:11) ehitusala krundipiiridega sidumine;22) katusekalde vahemik või fikseeritakse see täpselt;33) hoone lubatud ehituskõrgus;44) fassaadi- ja katusematerjalid;55) piirete (aed) iseloom, materjal ja kõrgus;66) haljastuse iseloom;77) ehitusjäätmete käitlemine;88) liikluskorraldus ja parkimise korraldamine;99) infrastruktuuriobjektidega sidumine;1010) muud konkreetse ehitise, alaga seotud tingimused;1111) määratakse isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada.4(4)Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat arvates projekteerimistingimuste kehtestamise korralduse kuupäevast. Vallavalitsusel on õigus pikendada PT kehtivust ühe aasta võrra.5(5)Ehitusprojekt kooskõlastatakse detailplaneeringus või projekteerimistingimustes näidatud isikutega ja esitatakse kahes eksemplaris, millest vähemalt üks on arhiiviköites (pappkaantega, formaat A4), läbivaatamiseks vallavalitsusele. Pärast läbivaatamist ja heakskiitmist tagastatakse üks eksemplar kooskõlastatult omanikule. Puuduste esinemisel tagastatakse projekti mõlemad eksemplarid paranduste tegemiseks.6(6)Hoonete projektid peavad vastama Eesti Standardi EVS 811:2006 nõuetele.7(7)Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti säilitamise ehitise olemasolu jooksul. Vallavalitsus säilitab ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul vallavalitsuse arhiivis.8(8)Ilma projektdokumentatsiooni koostamata võib üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimistes seintes olevate avade sulgemiseks mõeldud ehitise osade (avatäidete) asendamist, kui asendamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei muutu ehitise tuleohutusomadused ja välisilme, teha fassaadi värvimistöid, hoonesisest sanitaarremonti ja ja ehitada väikeehitist Ehitusseaduse § 15 Väikeehitis mõistes, välja arvatud juhul, kui Ehitusseaduse §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.

§ 7Ehitamisele esitatavad nõudedeemaldatud

(1) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral.2(2)Ehitusloa väljastamise otsustab vallavalitsus ja vormistatakse korraldusena peale ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamist ning kehtestatud riigilõivu tasumist.3(3)Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub hoonestaja oma ettepanekuga vallavalitsusse, kus otsustatakse, kas piisab ehitusprojekti muudatusest, mis kooskõlastatakse asjaomaste isikutega ja liidetakse projekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus projekt ja taotleda uus ehitusluba.4(4)Ehitise kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle kinnistu piires, millel ta asub (v.a. kui naaberkinnistule on kehtestatud selleks ettenähtud spetsiaalseid servituute).5(5)Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale (postide vahelisi lippaedu, sepisaedu või hekki jms.).

§ 8Väikeehitise ehitamineeemaldatud

(1) Ehitamine toimub vallavalitsuse poolt väljastatud kirjaliku nõusoleku alusel kui:- ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60m2- muudetakse ehitise tehnosüsteeme- püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd- asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme2(2)Kirjaliku nõusoleku taotlemisel lähtub taotleja Ehitusseaduse § 17 nõuetest.

§ 9Ajutise ehitise püstitamineeemaldatud

Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis vastab kõigile ehitusala reguleerivate seaduste ja määrustega ehitisele esitatavatele nõuetele ja mis püstitatakse piiratud tähtajaks:11) Vallavalitsuse poolt ajutise ehitise püstitamiseks väljastatud ehitusloaga määratakse vallavalitsuse ja hoonestaja vahelisel kokkuleppel ajutise ehitise kasutamise aeg;22) ajutise ehitise kasutamise aeg ei või olla pikem kui viis aastat.

§ 10Ehitiste lammutamineeemaldatud

(1) Ehitusloa taotlemisel ehitise lammutamiseks lähtutakse Ehitusseaduse § 26 nõuetest. Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ainult ehitise omanikule pärast riigilõivu tasumist.2(2)Lammutamisel tekkinud ehitusjäätmed käideldakse vastavalt Laheda valla jäätmehooldus-eeskirjale.3(3)Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole üldjuhul lubatud.4(4)Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda ehitusprojekti.

§ 11Ehitise kasutuslubaeemaldatud

(1) Ehitise kasutusloa väljastab (keeldub väljastamisest) vallavalitsus ja vormistatakse korraldusena peale seda kui ehitusjärelvalvet volitatud tegev isik on veendunud, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning Ehitusseaduses ettenähtud kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise tingimustele.2(2)Ehitise ülevaatuse korraldamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele ehitise täitedokumentatsiooni vastavalt Ehitusseaduse § 33 lõikele 2.3(3)Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vormikohase taotluse vallavalitsusele. Kui kasutusotstarbe muutmisega kaasneb maakasutuse sihtotstarbe muutumine enam kui 5% ulatuses, taotleb ehitise omanik maakasutuse sihtotstarbe muutmist vallavalitsuses.

§ 12Ehitise omaniku kohustusedeemaldatud

(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Laheda valla heakorra eeskirjale.2(2)Kinnistute vahelise piirde rajamine toimub krundivaldajate vahelisel kokkuleppel vastavalt käesoleva määruse § 7 lõike 6 sätetele.3(3)Reklaamialuste ja müügikioskite paigaldamine valla omandis olevatele hoonetele, rajatistele ning kinnistutele toimub vallavalitsuse loa alusel.

§ 13Ehitisregistri andmedeemaldatud

(1) Ehitisregistri andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete väljastaja on vallavalitsuse poolt määratud ametnik.2(2)Nõuetekohased andmed ehitisregistrisse kandmiseks esitab taotleja vastavalt ehitusseadusega ettenähtud tingimustele.3(3)Ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima vallavalitsust muutunud andmetest.

§ 14Vastutus käesoleva määruse rikkumise eesteemaldatud

(1) Käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.2(2)Ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja käesoleva määruse täitmist kontrollivad vallavanema poolt volitatud ehitusjärelvalvet teostavad ametiisikud.

§ 15Varasema määruse kehtetuks tunnistamineeemaldatud

Laheda Vallavolikogu 10.12.2003 määrus nr 17 “Laheda valla ehitusmääruse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 16Määruse jõustumineeemaldatud

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

← Tagasi teksti juurde