(1) Käesolev kord reguleerib täisealisele isikule sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldusvajadusega isikule hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hoolduse lõpetamise menetluse, hooldajale hooldajatoetuse maksmise ja maksmise lõpetamise korra Tootsi vallas. (2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse raske või sügava puudega täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik. (3) 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühel vanemal või võõrasvanemal või eestkostjal või sotsiaalhoolekandeseaduse § 252 lõikes 1 nimetatud hooldajal, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; (4) 16-18-aastase raske või sügava puudega lapse ühel vanemal või võõrasvanemal või eestkostjal või sotsiaalhoolekandeseaduse § 252 lõikes 1 nimetatud hooldajal, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu. (5) Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. (6) Hooldatava rahvastikuregistrijärgne elukoht peab olema Tootsi vallas. (7) Hooldajaks võib olla isik, kes ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega (täisealine laps, lapselaps, abikaasa, vanem) ning kellel ei ole sügavat või rasket puuet. Hooldajaks võib olla ülalpidamiskohustusega isik, kui hooldataval on sügav puue ning tema toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või hooldatav ei suuda neis osaleda või neid teostada. (8) Hooldajat ei määrata kui hooldust vajav isik elab koos potentsiaalse hooldajaga ühel elamispinnal. Erandjuhul määratakse hooldajaks, kui hooldatava suurenenud abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik asuda tööle.
(1) Hooldatav on puudega isik, kellele on tema anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu määratud keskmine, raske või sügav puude aste. (2) Hooldaja on teovõimeline isik, kes on sotsiaalhoolekande seaduse ja käesoleva korra alusel määratud hooldust vajava isiku hooldajaks. (3) Hooldusvajadus on isiku abivajadus hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel, juhendamisel või suhtlemisel ning järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. (4) Eestkostja on kohtu poolt täisealisele piiratud teovõimega isikule varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks määratud isik.
Taotluse (lisa 1) hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks esitavad hooldust vajav isik ja potentsiaalne hooldaja ühiselt koos isikut tõendavate dokumentide ja arstliku ekspertiisi otsusega puude raskusastme kohta vallavalitsusele.
(1) Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse ja järelevalve vajadus, mille teeb sotsiaaltöötaja hoolduse seadmiseks kindlaks hindamisintervjuu abil. (2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib lisaks hindamisintervjuule aluseks võtta ka isiku rehabilitatsiooniplaani või arstliku ekspertiisi otsuse ja konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. Hooldusvajaduse hindamisel teeb sotsiaalametnik kindlaks hooldust vajava isiku abivajaduse, hooldaja ülesanded ja hooldaja võimekuse hooldaja ülesannete täitmiseks. Täidetakse abivajaduse hindamise akt (lisa 2). (3) Hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on üldjuhul aega 1 (üks) kuu alates vastavasisulise avalduse registreerimisest valla kantseleis. (4) Hooldus seatakse tähtajaliselt määratud arstliku ekspertiisi otsuse alusel puude raskusastme kehtivuseni ja tähtajatult määratud arstliku ekspertiisi otsuse alusel võib hoolduse seada tähtajatult.
(1) Hooldust ei seata isiku üle, kellel puudub pidev abi- ja hooldusvajadus vaimse ja kehalise puude tõttu oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (2) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata isikule, kellele osutatakse muud abi või sotsiaalteenuseid, mis tagavad tema hooldusvajaduse rahuldamise. (3) Hooldajaks ei määrata isikut, kes ei tule toime hooldust vajava isiku hooldusvajaduse rahuldamisega (isiku tervis, puue ei võimalda tal seda teha, elukoha tegelik kaugus, töökorraldus ei võimalda hooldust vajava isiku hooldusvajadust rahuldada). (4) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata, kelle isikuomadused ning eelnev käitumine ei ole sobilikud täitmaks hooldaja kohustusi. (5) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata isikule, kellele on kohtu poolt seatud eestkoste ning määratud eestkostja. (6) Korraldus hoolduse mitteseadmise ja hooldaja mittemääramise kohta tehakse osapooltele teatavaks hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul, arvates taotluse laekumisest hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks.
(1) Hooldajatoetust makstakse alates korralduse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust ning makstakse välja hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks hooldaja arvelduskontole või sularahas vallavalitsuse raamatupidamises. (2) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse korraldusega hooldaja avalduse alusel või hoolduse lõppemisel.
(1) Hooldus lõpetatakse vallavalitsuse korralduse alusel järgmistel juhtudel: 1) hooldatava või hooldaja avalduse alusel; 2) hooldatava elama asumisel hoolekandeasutusse; 3) hooldatava või hooldaja surma korral; 4) hooldatava hooldusvajadus on ära langenud; 5) hooldaja ei suuda täita hooldajale määratud ülesandeid; 6) hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse; 7) hooldatavale on kohtu poolt seatud eestkoste ning määratud eestkostja. (2) Hooldatav või hooldaja on kohustatud vallavalitsust teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudest hiljemalt 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest. (3) Korraldus lõpetamise kohta tehakse teatavaks hiljemalt 15 tööpäeva jooksul, arvates taotluse laekumisest.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 26. novembril 2012. a.