(1) Käesolev kord sätestab Pöide valla eelarvest sotsiaalteenuste võimaldamise üldised tingimused ja korra Pöide vallas elavatele isikutele. (2) Sotsiaalteenuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetuleku toetamisele ning elukvaliteedi säilimisele. (3) Käesolevas korras kirjeldatud sotsiaalteenuste nimekiri ei ole lõplik ning taotluste menetlemine laieneb üldiselt kõigile sotsiaalhoolekande seaduses või sotsiaalministeeriumi kodulehel kirjeldatud sotsiaalteenustele, mille taotlemise ja osutamisega seonduvat ei ole reguleeritud eraldi õigusaktidega.
(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisted järgmises tähenduses: (2) sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; (3) toimetulek - isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; (4) juhtumiplaan - isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel juhtumikorralduse raames koostatud kirjalik dokument, mis sisaldab hinnangut isiku abivajadusele ja tegevuskava toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks; (5) rehabilitatsiooniplaan - rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks vajalikud tegevused; (6) tasuta sotsiaalteenus - täies ulatuses valla poolt finantseeritav sotsiaalteenus; (7) soodustusega sotsiaalteenus - osaliselt valla poolt finantseeritud sotsiaalteenus mille tulemusena teenusele õigustatud isik saab teenuse tegelikust hinnast odavamalt; (8) tasuline sotsiaalteenus - teenuse osutamisega seotud tegelikud kulud katab isik või tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliige.
(1) Sotsiaalteenust on õigustatud saama isik või perekond, kelle igapäevane toimetulek on häiritud ja kes on motiveeritud abi vastu võtma. (2) Sotsiaalteenuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku avalduse. Avalduses märgitakse teenust vajava isiku nimi, elukoht, kontaktandmed, teenuse taotlemise põhjus ja lisatakse seda tõendavad andmed või dokumendid. (3) Isiku kirjalik avaldus ei ole vajalik sotsiaalnõustamise, kuulmisnõustamise, sotsiaaltranspordi, abivahendite ja päevakeskuse teenuse puhul ning juhul kui sotsiaalteenusele suunab juhtumiplaani alusel sotsiaaltöö peaspetailist. (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente (Sotsiaalkindlustusameti otsus puude määramise kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, isiku või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmete sissetulekud jms). (5) Vajadusel külastab sotsiaaltöö peaspetsialist sotsiaalteenust vajavat isikut tema kodus toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse ulatuse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.
(1) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule hinnatud vajadustest lähtuvalt ja põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada. (2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks olemasolevaid hindamismetoodikaid. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks. (3) Isikule kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist. (4) Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral osutatakse isikule sotsiaalteenuseid rehabilitatsiooniplaanist lähtuvalt.
(1) Olenevalt sotsiaalteenuse liigist teeb otsuse teenuse võimaldamise või sellest keeldumise kohta sotsiaaltöö peaspetsialisti poolt ette valmistatud materjalide põhjal vallavalitsus. Sotsiaaltöö peaspetsialistil on õigus otsustada sotsiaaltranspordi ja abivahendite võimaldamine. (2) Sotsiaalteenuse määramisel märgitakse korralduses teenuse liik ja eesmärk, teenuse osutaja, ajaline või finantsiline maht teenuse osutamiseks ning vajadusel isiku oma osalus teenus eest tasumisel. (3) Sotsiaalteenuse võimaldamisest keeldumise põhjendatakse ning tehakse isikule kirjalikus vormis teatavaks viie tööpäeva jooksul arvates korralduse tegemise päevast. (4) Andmed sotsiaalteenuse saaja ja osutatud teenuse kohta kantakse riiklikusse sotsiaalregistrisse vastavalt kehtivale korrale.
(1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada kohalik omavalitsus, maavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või vabatahtlik. (2) Sotsiaalteenuse osutamiseks sõlmitakse üldjuhul vastav leping. Tulenevalt asjaoludest võivad lepingu osapooleks olla vallavalitsus, teenust osutav asutus või isik, teenust kasutav isik või tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliige. (3) Lepinguga sätestatakse osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, poolte kohustused ja vastutus, finantseerimine ning muud olulised asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.
(1) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. 1) Sotsiaalnõustamist osutatakse tasuta teenusena sotsiaaltöö peaspetsialisti igapäevase töö käigus toimetulekuraskustes isikutele ja peredele, puuetega isikutele, töötutele, kinnipidamiskohtadest vabanenud isikutele ja teistele abi vajavatele isikutele. (2) Psühholoogiline nõustamine on isiku või perekonna abistamine spetsiifiliste probleemide ja konfliktide lahendamiseks vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt: 1) psühholoogilist nõustamist võimaldatakse tasuta või soodustusega sotsiaalteenusena lastele, vähekindlustatud peredele, puuetega isikutele, töötutele, kinnipidamiskohtadest vabanenud ja erakorralisse olukorda sattunud isikutele: 2) juhtumikorralduse raames suunab isiku psühholoogilisele nõustamisele sotsiaaltöö peaspetsialist, tehes vajadusel vallavalitsusele ettepaneku teenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks või teenuse eest tasumiseks. (3) Võlanõustamine on majanduslik-juriidilise iseloomuga sotsiaalteenus mille eesmärgiks on ülemäärase võlgnevuse korral abistada isikut või perekonda kes pole iseseisvalt võimeline alustama või lõpule viima võlgadest vabanemise protsessi: 1) võlanõustamine on tasuta sotsiaalteenus; 2) võlanõustamisele suunab isiku või perekonna juhtumikorralduse raames sotsiaaltöö peaspetsialist tehes vallavalitsusele ettepaneku teenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks või teenuse eest tasumiseks. (4) Perelepitusteenus on erapooletu erialase ettevalmistusega lepitaja abiga kokkuleppe saavutamine eraldi elavate lapsevanemate vahel nende alla 18-aastase lapsega seotud õiguste ja kohustuste suhtes: 1) perelepitus on tasuta sotsiaalteenus; 2) perelepitusele suunab lapsevanemate ühise kirjaliku taotluse alusel sotsiaaltöö peaspetsialist tehes vallavalitsusele ettepaneku teenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks või teenuse eest tasumiseks. (5) Kuulmisnõustamine on kuulmispuuetega inimeste, nende pereliikmete ja teiste kuulmisprobleemidega kokku puutuvate inimeste nõustamine vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt. 1) kuulmisnõustamist võimaldatakse tasuta või soodustusega sotsiaalteenusena vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud lepingule.
(1) Sotsiaaleluruum on munitsipaalomandis olev eluruum millega tagatakse eluase isikule või perekonnale kes ise ei ole võimeline endale või oma perekonnale eluruumi tagama: 1) sotsiaaleluruum on tasuline või soodustusega sotsiaalteenus toimetulekuraskustes või hooldusvajadusega isikute abistamiseks; 2) munitsipaaleluruumi ja sotsiaalkorteri kasutusse andmise tingimused kehtestab vallavolikogu eraldi õigusaktiga. (2) Eluruumi kohandamisega tagatakse puudega isiku funktsioonihäirest tingitud takistuste ja kõrvalabi vajaduse vähendamine ning isiku sõltumatuse ja turvalisuse suurendamine tema eluruumides: 1) eluruumi kohandamine on soodustusega sotsiaalteenus. (3) Turvakodu või varjupaiga teenus on ajutise abi osutamine vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele, vägivalla ohvritele, erinevatel põhjustel ohtu sattunud või eluasemeta jäänud isikutele: 1) turvakodusse või varjupaika suunab isiku juhtumikorralduse raames sotsiaaltöö peaspetsialist tehes vajadusel vallavalitsusele ettepaneku teenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks või teenuse eest tasumiseks; 2) turvakodu või varjupaiga teenus on abivajajale tasuta või soodustusega teenus.
(1) Koduhooldus (koduteenused) on sotsiaalhooldaja poolt regulaarselt osutatav abi harjumuspärases keskkonnas toimetuleku säilitamiseks: 1) koduhooldus on soodustusega sotsiaalteenus eakatele ja puuetega inimestele; 2) koduteenuste osutamise tingimused kehtestab vallavolikogu eraldi õigusaktiga. (2) Hoolduse seadmine on vallavalitsuse poolt hooldaja määramine täisealisele eestkostet mitte vajavale isikule kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks: 1) hoolduse seadmine on tasuta sotsiaalteenus; 2) hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra kehtestab volikogu eraldi õigusaktiga. (3) Päevahooldus on kodus elava hooldusvajadusega isiku päevane või ajutine asendushooldus hoolekandeasutuses pereliikmetele või hooldajale töötamise või puhkuse võimaldamiseks: 1) päevahooldus võib olla tasuta, soodustusega või tasuline teenus. (4) Perekonnas hooldamine on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu: 1) perekonnas hooldamine on tasuta või soodustusega teenus vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele või hooldusvajadusega täiskasvanule. (5) Hooldamine hoolekandeasutuses on hooldusteenuse osutamine ööpäevaringselt abi vajavatele isikutele, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega: 1) hooldamine hoolekandeasutuses on tasuline teenus; 2) hoolduskulude tasumisel osalemise kord on sätestatud vallavolikogu määrusega.
(1) Sotsiaaltransporditeenus on isiku põhjendatud sõidutamine kindlasse sihtpunkti sotsiaaltööks ette nähtud ametiautoga. Teenusega kaasneb vajadusel isiku saatmine, juhendamine ja järelevalve. (2) Tasuta sotsiaaltransporditeenusele Saare maakonna piires on õigus: 1) koduhoolduse lepingu sõlminud isikutel vastavalt hoolduskavale; 2) (3) Soodustusega sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse Saare maakonna piires isikutele, kes oma tervisliku seisundi või elukoha tõttu ei saa kasutada ühistransporti arsti vastuvõtule, haiglasse või haiglast koju sõitmiseks. (4) Tasulist sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse muudel põhjendatud asjaoludel. (5) Sotsiaaltransporditeenuse võimaldamise otsustab ning kasutajate kohta peab arvestust sotsiaaltöö peaspetsialist, kellel on vajadusel kaalutlusõigusega teha otsuseid üldisest korrast soodsamatel tingimustel.
(1) Invatakso teenus on isiku põhjendatud sõit spetsiaalselt kohandatud invatranspordiga. (2) Invatakso tasuta või soodustusega teenusele on õigus isikul, kes oma tervislikust seisundist või puudest tingituna ei saa kasutada tavalist transpordivahendit arsti vastuvõtule, hooldusele või ravile sõitmiseks.
(1) Isiklik abistaja kompenseerib liikumis - või nägemispuudega isiku funktsioonihäiret järgmiste konkreetsele isikule vajalike tegevuste kaudu: 1) abistamine liikumisel; 2) abistamine eneseteenindamisel; 3) abistamine spetsiifilistes toimingutes (lugemine, kirjutamine jms). (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel on järgmised erisused: 1) isiklik abistaja ei saa olla isiku leibkonna liige; 2) konkreetsed tööülesanded ja tööaja määrab isik; 3) isikliku abistaja leiab isik soovitavalt endale ise; 4) isikliku abistaja väljaõppe eest vastutab isik; 5) isikliku abistaja teenuse saaja või tema seaduslik esindaja on võimeline ise korraldama teenusega seotud asjaajamist. (3) Isikliku abistaja teenus on tasuta või soodustusega sotsiaalteenus.
(1) Tugiisik toetab, jõustab ja juhendab puudega, väheste sotsiaalsete oskustega või toimetulekuraskustes isikut või perekonda raskusi tekitavates olukordades lahenduste leidmiseks, toimetuleku saavutamiseks või säilitamiseks. (2) Tugiisik abistab edukama ja iseseisvama toimetuleku tagamiseks järgmiste tegevuste kaudu: 1) isiku või perekonna tegevuse suunamine, planeerimine ja juhendamine; 2) igapäevaõpetus nii kodus kui väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine; 3) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga; 4) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine; 5) sotsiaalsete võimete arendamine suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu; 6) tunnustamine ja positiivse tagasiside andmine. (3) Tugiisiku teenuse eesmärk, täpsustatud tegevused ning teenuse osutamise maht määratakse kindlaks iga teenust vajava isiku või perekonna vajadustest lähtuvalt. (4) Tugisiku teenus on tasuta sotsiaalteenus.
(1) Abivahendite võimaldamisega tagatakse isikule hooldusvajaduse hindamisel vajalikuks osutunud hooldus- ja abivahendid, sh. nõustamine, isikliku abivahendi kaardi väljastamine, abi asjaajamisel ning dokumentide vormistamisel ning vajadusel hooldus- ja abivahendite koju toimetamine. (2) Sotsiaaltöö peaspetsialistil on õigus otsustada tasuta hooldus- ja abivahendite võimaldamine hooldusvajaduse hindamisest lähtuvalt puudega isikutele eelarves ettenähtud vahendite piires. (3) Abivahendite võimaldamist korraldab ja teenuse osutamise kohta peab arvestust sotsiaaltöö peaspetsialist.
(1) Päevakeskuse teenused: 1) dušširuumi kasutamine - soodustusega pesemisvõimaluse tagamine isikutele, kellel endal kodus pesemisvõimalused puuduvad; 2) pesumasina kasutamine - soodustusega pesupesemise teenus isikutele, kes vajavad pesu pesemisel abi või kellel puuduvad kodus vastavad tingimused; 3) ruumide kasutamine ümbruskonna inimeste huvi - ja seltsitegevuse arendamiseks ning ürituste korraldamiseks; 4) päevakeskuse teenuste osutamist korraldab ja teenuse kasutajate kohta peab arvestust sotsiaaltöö peaspetsialist. (2) Muu eelpool nimetamata, kuid isiku toimetuleku saavutamiseks või säilitamiseks vajaliku teenuse või abi osutamise otsustab vallavalitsus.
(1) Sotsiaalteenusele kehtestab hinna teenuse osutaja. (2) Isikult võib võtta temale või tema perekonnaliikmele osutatava tasulise või soodustusega sotsiaalteenuse eest tasu. (3) Otsuse tasu suuruse kohta teeb vallavalitsus, kui teenuse maksumus või isikult võetav tasu ei ole sätestatud kehtiva hinnakirjaga, teenuse osutamiseks sõlmitud lepinguga või kaasnevate õigusaktidega. (4) Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenuse mahtu ja maksumust, teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohusega pereliikmete majanduslikku olukorda ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
(1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse vallaeelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest ja riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest või nende jäägist. (2) Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid sotsiaalteenuseid pakkuvate juriidiliste ja füüsiliste isikutega ja eraldada neile vahendeid sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulutuste katteks olevasolevate vahendite piires.
Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenust saavate isikute kaebusi lahendab vallavalitsus, kaasates vajaduse korral vastava ala asjatundjaid.
Määrus jõustub 4. novembril 2010. a.