Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga, tagada vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada tekkivate jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist, rakendada ja täpsustada jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Koeru valla haldusterritooriumil. (3) Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele ja kohaldatakse kooskõlas Koeru valla heakorra eeskirjaga, Koeru valla avaliku korra eeskirja ning teiste õigusaktidega. (4) Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Koeru Vallavalitsus seadustes sätestatud korras. (5) Informatsiooni Koeru valla haldusterritooriumil asuvate liigiti kogutavate jäätmete (ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide) vastuvõtu/kogumispunktide, lähimate nõuetekohaste käitluskohtade ning jäätmeveo piirkonna ja seda teenindava jäätmekäitleja kohta annab Koeru valla keskkonnaspetsialisti kohuseid täitev ametnik või tema asendaja ning Koeru valla kodulehekülg www.koeruvv.ee.
(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldavad Koeru Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi Jäätmehoolduskeskus) vastavalt põhikirjale ja halduslepingule. (2) Vallavalitsus korraldab Koeru vallas (edaspidi vald) jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab vallaelanikke ja levitab jäätmealast teavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist; 3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas rajatavatel kompostimisväljakutel; 4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses. (3) Jäätmehoolduskeskuse ülesanded vallas on: 1) korraldatud jäätmeveo hanke ettevalmistamine, läbiviimine ja muud hankega seonduvad tegevused; 2) jäätmevaldajate registri töö koordineerimine ja registri arendamises osalemine; 3) vedajapoolsete registriandmete töötlemine ja registrisse sisestamine.
Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad; 2) jäätmejaam (keskkonnajaam) on sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja jäätmete vastuvõtu tingimused sätestatakse valla ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus; 3) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis; 4) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks, termiliseks töötlemiseks (jäätmepõletustehas) või kõrvaldamiseks; 5) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 6) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine on kinnistut mittekasutava/kinnistul mitteelava jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest; 7) jäätmehoolduskeskus on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kes on õigusaktidega sätestatud alustel volitatud jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise teenust korraldav ettevõte; 8) jäätmeveo piirkond (edaspidi piirkond) on kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmevedu teostab asjakohase ainuõigusega jäätmekäitleja; 9) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmete kogumise teenust osutava ettevõte vahel sõlmitav leping olmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt, mille alusel teenuse osutaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega teenuse osutaja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti; 10) jäätmeveo teenustasu piirmäär on kõige suurem võimalik tasu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest, millest vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla; 11) keskkonnajaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskoht, kus vastuvõetavate jäätmete liigid sätestatakse valla ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus; 12) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev jäätmete kogumiskonteiner, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid; 13) kogumisring on vallas korraldatud suurjäätmete või ohtlike- ja elektroonika jäätmete kogumine määratud ajal ja kohtades; 14) lisateenus eeskirja 2. peatüki tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusega seonduv teenus, mida vedaja jäätmevaldajale osutab; 15) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 16) olmejäätmete vedamine eeskirja 2. peatüki tähenduses on avaliku hanke tulemusena asjakohase ainuõiguse omandanud ettevõtja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja laadimine konteineritest prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale; 17) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendijäätmete konteinerite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele ning mis pakendimaterjalide liigiti kogumiseks vastab vähemalt eeskirja § 13 lõikes 4 sätestatud nõuetele; 18) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 19) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid, akud, elektri ja elektroonika seadmed ja nende osad, PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanad rehvid); 20) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 21) segapakend on pakend või pakendijääde, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi konteinerisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina; 22) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik mahutada kogumiskonteinerisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 23) tavajäätmete hulka kuuluvad kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 24) tühisõit eeskirja 2. peatüki tähenduses on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu;
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille liigiti kogumine ja/või taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Jäätmevaldaja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele. (4) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong (20 01); 2) pakendid (01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (01) ning vanarehvid (16 03), elektroonikaromud ja nende osad (02), patareid ja akud (06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 38) ja plastid (20 39); 8) suurjäätmed (20 07); 9) metallid (20 40). (5) Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb üle anda korraldatud olmejäätmeveo konkursil ainuõiguse saanud ettevõtjale (edaspidi vedajale). (6) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja. (7) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. (8) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud.
(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja ehitise kui vallasasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. (2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule; 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust; 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama, taaskasutama või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba; 4) esitama Vallavalitsuse nõudel jäätmete nõuetekohast kogumist või jäätmekäitlejale üleandmist tõendavad dokumedid; 5) mitte sõlmima olmejäätmeveolepingut ega andma olmejäätmeid üle isikule, kellel puudub ainuõigus jäätmete veoks Vallas ja jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid; 6) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühiskonteinereid. Ühiskonteineri kasutamise korral peab olema sõlmitud leping ühiskonteineri kasutajate ja jäätmeveofirma vahel; 7) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus tekitatakse jäätmeid, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. 8) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Konteinerite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti ja väljaarvatud juhul kui konteineri mittekorrasoleku on põhjustanud jäätmevedaja; (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult Vallavalitsuse loal ja tingimustel. (4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest. (5) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi-, haldus- või jäätmeveolepinguga. (6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid territooriumi haldaja. (7) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi korrashoiu. (8) Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügimahutitega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkinud jäätmete kogumise ja nende üleandmise käitlejale. Prügimahutite arv sätestatakse avaliku ürituse korraldamise loas.
(1) Konteiner peab olema terve ja puhas ning veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Konteineri omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms. (2) Olmejäätmete kogumisvahendina võib kasutada: 1) kuni 100 liitrist jäätmekotti kinnistu ühe pere jäätmete (maksimaalselt 10 kg) kogumiseks ja kuni 200 liitriseid jäätmekotte avalikes kohtades ürituste korraldamisel; 2) jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks tingimusel, kui majapidamises on vastavalt käesolevale eeskirjale korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine ja taaskasutatavate jäätmete käitlemine. Jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja; 3) jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema niiskuskindlast plastist või paberist; 4) plastist ja metallist 80-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800 liitrist kaane ja käepidemetega konteinerit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada; 5) 2,5 või 4,5 m3 suurust kaanega konteinerit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada; 6) presskonteinerit; 7) süvakogumismahutit (mahuti millest 2/3 asub pinnasesse paigutatult), mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada. (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust konteinerit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele. (4) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: 1) must, hall, roheline – olmejäätmed; 2) pruun - biolagunevad jäätmed; 3) kollane - pakendijäätmed; 4) sinine - paberi- ja papijäätmed; 5) punane - ohtlikud jäätmed. (5) Konteineril, mis on avalikuks kasutamiseks, peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Kui konteineri värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. (6) Konteineri lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. (7) Konteiner, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
(1) Ratastel teisaldatav kogumiskonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga. (2) Konteiner mida tühjendatakse mehaaniliselt jäätmeveokisse või toimetatakse käitluskohta paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, killustik, kruus jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde konteineri tühjendusküljelt. (3) Jäätmekonteiner (jäätmekott) ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. (4) Konteiner on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse, aedikusse või varjata hekiga. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmeveolepingule. Koht, kus konteiner paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. (5) Ligipääsutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama konteinerit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ja vajadusel teostatud libeduse tõrje. (6) Konteineri paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Kui konteiner paikneb Vallavalitsuse loal riigi- või valla maal, tagab korrashoiu konteineri omanik või valdaja.
(1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud konteineri tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. (2) Korraldatud jäätmeveo piirkonna jäätmete, välja arvatud ehitusjäätmete, vedamiseks kasutatava jäätmeveoki registrimass ei tohi ületada 28 tonni ja jäätmeveok peab vastama tehnilistele nõuetele.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse üle andmiseks jäätmekäitlejale või viia selleks kohandatud jäätme-, keskkonnajaama. Jäätmeid ei ole lubatud jätta konteineri ümbrusesse. (3) Suurjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, vallas korraldatava suurjäätmete kogumisringil viia selleks eelnevalt kindlaks määratud asukohas paigaldatud kogumiskonteinerisse või viia selleks kohandatud jäätme- keskkonnajaama; (4) Segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid, sh tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 4) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid; 5) suurjäätmeid; 6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 7) kogumiskaevude setteid (sh kuivkäimla reosetted); 8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada konteinerite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid; 9) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 10) ehitusjäätmed. (5) Jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna konteinerisse kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele. (6) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna konteinerisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida konteinerit. (7) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. (8) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja konteineri säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem üleanda käitlejale, töödelda või taaskasutada.
(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. (2) Kui tiheasustusala kinnistul on vähemalt kuuekümne korteriga elamu, peab kinnistul olema biolagunevate jäätmete konteiner. 1) kui lepingu alusel kasutatakse ühiskonteinerit, rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühiskonteinerit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühiskonteineri kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti. (3) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ning paigutada need kinnistul olevasse paberi ja kartongi konteinerisse või viia need avalikku paberi ja kartongi konteinerisse, jäätme-, keskkonnajaama või anda üle käitlejale. (4) Kui kinnistul on vähem kui kaheteistkümne korteriga elamu ei rakendata biolagunevate jäätmete eraldi konteinerisse liigiti kogumise kohustust elanikele juhul, kui: 1) kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse eeskirja § 17 kohaselt samal kinnistul; 2) segaolmejäätmete konteinerit tühjendatakse tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusega alal üks kord kaheteist nädala jooksul, sealjuures biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ja antakse lepingu alusel üle jäätmekäitlejale või viiakse nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. (5) Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja biolagunevaid jäätmeid eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel. Eelpoolnimetatud jäätmete eraldi kogumiseks peavad sellisel juhul olema paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks konteinerid.
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätme-, keskkonnajaama, viia jäätmekäitluskohta või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätme-, keskkonnajaama või avalikesse patareide kogumiskastidesse või kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või viia jäätmekäitluskohta. (4) Vanarehvid tuleb viia jäätmekäitluskohta, üle anda selle vastuvõtuks kohandatud jäätme-, keskkonnajaama või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon Vallavalitsusega. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse Vallavalitsusega. (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kümne meetri raadiuses kogumispunktist.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on Keskkonnaameti poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents. (3) Ohtlike jäätmete kogumise konteinerid peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras. (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas konteineris, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja kraadiklaasid) saab ära anda jäätme-, keskkonnajaama või jäätmekäitluskohta. (8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning kes omab jäätmeluba. (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (10) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete konteinerisse (edaspidi pakendikonteiner) või üle anda jäätmejaamas või lepingu alusel jäätmekäitlejale. (2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumiskonteineris olevaid pakendijäätmeid. (3) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon, lähtudes eeskirja § des 10 ja 11 sätestatud nõuetest ning selliselt, et oleks tagatud eeskirja § 11 lõikes 6 määratud pakendijäätmete kogumisvõrgustiku tihedus. (4) Pakendikonteineri asukohad määrab Vallavalitsus. Nõuded pakendikonteinerile ja pakendikonteineri märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed konteineri valdaja või teenindava jäätmekäitleja kohta) tuleb kooskõlastada Vallavalitsusega. (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. (6) Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2. (7) Pakendikonteiner peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetava märgistusega kogutavale pakendiliigile, ning konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. (8) Alla 200 m2 suuruse pinnaga pakendatud kauba müüja võib tagatisrahaga pakendi vastuvõtmise korraldada väljaspool oma teenindusmaa piire ainult Vallavalitsuse nõusolekul.
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis. (2) Lõike tekstMüüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (3) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses Vallavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta. (4) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile. (5) Organisatsioon ja pakendiettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud sõlmima Koeru Vallalitsusega lepingu pakendikonteinerite paigaldamise, haldamise, tühjendamise ning kogumiskohtade ümbruse heakorra tagamisega seotud õiguste ja kohustuste sätestamiseks Valla haldusterritooriumil. (6) Tarbija paremaks teenindamiseks tagab taaskasutusorganisatsioon kooskõlastatult Vallavalitsusega pakendikonteinerite olemasolu tihedusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. (7) Üksikelamute piirkondades, kus jäätmekäitleja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga osutab lepingu alusel pakendite äravedu jäätmevaldaja kinnistult, määrab pakendikonteinerite võrgustiku tiheduse ja kogumiskohtade asukohad Vallavalitsus. (8) Pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutus-organisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendikonteiner tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu. (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma enda hallatava pakendijäätmete kogumiskoha korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumiskoha ümbruse heakorra vähemalt kümne meetri raadiuses kogumiskohast.
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja ise. (2) Segaolmejäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Segaolmejäätmete konteinerit tühjendadakse tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. (3) Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda Vallavalitsuselt jäätmeveo ajutist peatamist juhul kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata ja seal ei elata. Hooajaliselt kasutatav kinnistu loetakse kasutamise perioodil korraldatud jäätmeveoga liitunuks. (4) Kui biolagunevad toidujäätmed kinnistul kompostitakse ning liigiti kogutavad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele on jäätmevaldajatel võimalus taotleda Vallavalitsuselt ühise kogumismahuti (-konteineri) kasutamist mitme kinnistu segaolmejäätmete kogumiseks, kui kinnistu omanikud või haldajad selles kirjalikult kokku lepivad. Ühise kogumismahuti kasutamise kokkulepe vorm on käesoleva eeskirja lisa 2. (5) Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, üldjuhul vähemalt kord kahe nädala kestel. (6) Pakendikonteinerit või paberi ja kartongi konteinerit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist. (7) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. (8) Jäätmete vedu elamuga kinnistult ei ole lubatud vedada öörahu ajal (23.00 – 7.00). (9) äätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja. (10) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas. (2) Prügilasse võib viia kõrvaldamiseks igat liiki prügilakõlblikke tavajäätmeid. Ehitus- ja lammutustöödel tekkinud asbesti mittesisaldavaid püsijäätmeid. (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule või üle anda jäätmekäitlejale või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele. (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus (kompostris). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. (6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi laotada territooriumile ega kasutada komposti valmistamiseks. (8) Haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid saab üle anda jäätmekäitlejale või kompostida vastaval kompostimisväljakul.
Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata: 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2) korraldatud jäätmeveo piirkond; 3) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku hanke korraldaja ja vedaja valiku tingimused; 4) teenuse osutaja valiku, avalikkuse teavitamise ja ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu sõlmimise kord; 5) jäätmevaldajate ja vedaja vaheline jäätmeveolepingute sõlmimise ja korraldatud jäätmeveost vabastamise kord; 6) vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse eelkõige segaolmejäätmetele (jäätmenimistu jaotisekood 20 01); (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi jäätmeliike; 1) paber ja kartong – 20 01 01; 2) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete konteinerisse) – 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed); 3) suurjäätmed – 20 03 07. (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(1) Koeru valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna ühtses Kesk-Eesti korraldatud jäätmeveo piirkonnas nr 1. (2) Koeru valla haldusterritoorium, välja arvatud hajaasustuses jäätmeveokile (massiga 28 t) ligipääsu mittevõimaldavad kohad (puudub nõuetekohane ligipääsutee), kuulub tihe- ja hajaasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.
(1) Jäätmehoolduskeskus korraldab käesoleva määruse § 20 nimetatud korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmeloa ainuõiguse andmiseks konkursshanke juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest Vallavolikogu poolt sätestatud tingimustel. (2) Ainuõiguse andja on Vallavalitsus või volituse alusel Jäätmehoolduskeskus. Hanke korraldaja otsuse alusel annab hanke korraldaja hankel edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist valla haldusterritooriumil. (3) Korraldatud jäätmeveo hankedokumendid esitatakse enne hanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile jäätmeseaduses ettenähtud korras. (4) Lisaks jäätmeseaduse § 67 lõige 2 sätestatud andmetele tuleb avaliku hanke väljakuulutamise teates esitada ühe kvalifitseerimistingimusena Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena. (5) Lisaks jäätmeseaduse § 67 lõige 2 sätestatud andmetele peavad avaliku hanke pakkumiskutse dokumentides sisalduma: 1) ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu projekti; 2) pakkumuse maksumuse esildis segaolmejäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks; 3) andmed ainuõiguse kestuse kohta piirkonnas; 4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele; 5) nõue, et ettevõtja pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi ületada kehtivaid teenustasude piirmäärasid. (6) Hanke pakkumiste hindamiseks moodustatakse komisjon. Juhul, kui hanke korraldab volituse alusel Jäätmehoolduskeskus, moodustatakse jäätmehoolduskeskuse juhatuse otsusega komisjon, millesse kuulub vähemalt kolm liiget. Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte. (7) Hange korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas: 1) jõuaks enne eelmise ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu ning 2) oleks eelmisele vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist ning müüma või andma rendile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.
Ainuõiguse andja ja vedaja vaheline leping Avalikkuse teavitamine Hanke tulemusena välja selgitatud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning piirkonnast, kus vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks, teavitab Vallavalitsus või hanke korraldanud Jäätmehoolduskeskus valla lehes ja valla veebilehel www.koeruvv.ee. Hanke korraldaja (Jäätmehoolduskeskus või Vallavalitsus) võib jäätmevaldaja kirjaliku informeerimise delegeerida hankel ainuõiguse saanud vedajale juhul, kui vastav tegevus oli hankedokumentides ette nähtud.
Ainuõiguse andja ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.
(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele. (3) Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Konteineritena kasutatakse sel juhul sõltuvalt jäätmetekkekohast 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800 liitriseid standardseid konteinereid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja § 15 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustest ja lisas 1 toodud konteinerite tühjendamise sagedustest. (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 6 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kogumismahutit (-konteinerit) ja kelle konteinerit tühjendatakse eeskirja § 15 lõike 2 ja 3 alusel või erinevalt eeskirja lisas 1 sätestatust sagedusest, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmeveolepingu. (5) Kui naaberkinnistute jäätmevaldajad soovivad kasutada koos ühist kogumismahutit, on nad kohustatud sõlmima vastava kirjaliku kokkuleppe ning taotlema vastava loa Vallavalitsuselt. Ühist kogumismahutkt (-konteinerit) kasutavad kinnistud loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada Vallavalitsusele avaldus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks kui jäätmevaldajale kuuluval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Avalduse vorm on käesoleva eeskirja lisa 3. (2) Avalduses märgitakse: 1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost; 2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastus korraldatud jäätmeveost; 3) andmed jäätmevaldaja kohta. (3) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud: 1) esitama järgmise aasta 20. jaanuariks Vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud; 2) teavitama Vallavalitsust tema korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavakssaamisest.
(1) Vallavalitsus kontrollib jäätmevaldaja avalduses esitatud andmete õigsust ja kui asjaolud on tõesed ja vastavad nõuetele teeb otsuse (korraldus/haldusakt) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamiseks ühe kuu jooksul. Kui avalduses esitatud asjaolud ei ole vasta nõuetel avaldust ei menetleta. (2) Vallavalitsus teavitab jäätmevaldajat ja vedajat korraldatud jäätmeveost vabastamise tähtajast hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest. (3) Vallavalitsus teavitab jäätmevaldajat tema avalduse rahuldamata jätmisest kirjalikult. (4) Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus avalduse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb järgnevatel juhtudel: 1) korraldatud jäätmeveost vabastuse saanud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneva aasta 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole elatud või kinnistut ei ole kasutatud; 2) Vallavalitsuse korralduses/haldusaktis märgitud tähtaja möödumisel. 3) korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisel või äralangemisel. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne vabastamise tähtaja möödumist Vallavalitsusele uus avaldus korraldatud jäätmeveost vabastamiseks.
Korraldatud jäätmeveost vabastamise ennetähtaegne lõpetamine Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost vabastamise avalduses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi vallavalitsusele; 3) korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud; 4) jäätmevaldaja ei esita õigel ajal eeskirja § 27 lõikes 1 nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid; 5) korraldatud jäätmeveost vabastatuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust.
(1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja käitlevad need vastavalt eeskirja § de 6 ja 7 nõuetele. (2) Olmejäätmed, millest on liigiti kogutavad jäätmed välja sorditud, antakse üle korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajale. (3) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu konteinerile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast konteinerist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolu ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kolme ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud konteinerit tühjendada ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud konteineri tühjendamise.
(1) Konteineri tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja § 15 lõigetes 3-7 ning eeskirja lisas 1. (2) Vedaja on kohustatud tühjendama konteinerid hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest. (3) Vedaja on kohustatud konteineri tühjendamisel äravedama nende vahetusse lähedusse paigutatud konteinerisse mittemahtunud pakendatud segaaolmejäätmed (välja arvatud suurjäätmed). Jäätmevaldaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima tühjendussagedust või konteinerite arvu ja suurusi, et vältida konteinerite ümbruse reostamist.
Jäätmeveo teenustasu on kindlaksmääratud toimingute eest jäätmevedajale makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Teenustasu suuruse määramise aluseks on avaliku konkursi pakkumuste hindamise kriteeriumid.
(1) Volikogul on õigus muuta teenustasu. Teenustasu saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (2) Kui volikogu suurendab või vähendab teenustasu määra, ei muuda see automaatselt vedajale makstavaid teenustasusid.
(1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. (2) Vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetamata standardsete konteinerite teenustasu arvestatakse lähima suurusega konteineri ühikhinna järgi. (3) Vedajal ei ole õigus taotleda teenustasu muutmist enne kui lepingu sõlmimisest on möödunud üks aasta. (4) Vedaja võib taotleda teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas (jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid). (5) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas. (6) Vedaja esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon; 2) eelnenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne; 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes; 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes; (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlus esitatakse Vallavalitsusele, kes valmistab ette volikogu eelnõu jäätmeveo teenustasu suurendamise või mittesuurendamise kohta. Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise tähtaeg on maksimaalselt 60 päeva. (8) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus, kui see ei ületa kehtestatud piirmäärasid, esitatakse Vallavalitsustele, kes vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul. (9) Kehtivad ega suurendatud teenustasud ei tohi olla suuremad volikogu kehtestatud teenustasu piirmääradest. (10) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui Vallavalitsus või ainuõiguse andja avalikustab uued teenustasud ajalehes, milles Vallavalitsus avaldab oma ametlikke teadaandeid.
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada konteinerite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Ainuõiguse andjal on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole pöördunud eeskirja §-s 23 nimetatud tähtaja jooksul ainuõiguse andja poole korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimiseks; 2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates ainuõiguse andja ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja ei ole varustanud konteinereid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid konteineritega jäätmevaldaja ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks; 4) vedaja on kolmel korral jätnud konteinerid õigel ajal tühjendamata; 5) vedaja on kolmel graafikujärgsel päeval või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või ja vedaja vahelist lepingut; 6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel. (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Vallavalitsus või ainuõiguse andja sellest kohe vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest. (3) Kui vedaja ei esita lõikes 3 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab ainuõiguse andja vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ära võtmise enne tähtaja lõppu. (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku hanke tulemusena selgunud uus vedaja vastavas piirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljakaevatav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Kui ehitamise käigus tekkib jäätmeid üle 10 m³ tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada Vallavalitsuse kinnitatud jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on käesoleva eeskirja lisa 4. (3) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. (4) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja. (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmeveolepinguga. (5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse või laadimisel veokitele; 4) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna konteinerite paigutamiseks; 5) kooskõlastama Vallavalitsusega konteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele; 6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks; 7) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja kartong; 3) metall (eraldi must ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, taaskasutada jäätmekäitleja registreerimistõendi ja keskkonnakompleksloa alusel või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. (4) Mahukad ehitusjäätmed mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni¬materjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteinerisse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne. (4) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteinerisse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne. (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded”. (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse. (7) Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (9) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
(1) Tervishoiujäätmed tuleb käidelda eraldi liikide kaupa järgmiselt: teravad-torkivad jäätmed – inimeste ja loomade tervishoiul tekkivad teravad ja torkivad jäätmed (näiteks süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jms) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas tihedalt sulguva kaanega torkimiskindlatesse plastikanumatesse. Anumale tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Jäätmetega anum tuleb täita kipsiga ja käidelda olmejäätmetena või anda üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 1) nakkusohtlikud jäätmed- sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ravist (näiteks Petri tassid, mis sisaldavad elusbaktereid ja/või viirusi, meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke, verine või niiske sidumismaterjal jne) ja neid tuleb autoklaavida või töödelda desinfitseeriva vahendiga ja käidelda kui olmejäätmeid või põletada vastavat luba omavas ettevõttes. Teravad esemed nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud autoklaavitakse torkekindlas nõus, mis täidetakse seejärel kipsiga ning käideldakse olmejäätmetena või anda üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 2) ravimijäätmed- ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, hävitada tekkekohal (sel juhul tuleb esitada taotlus Riigi Ravimiametile) ja/või tagastada tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel; 3) muud ohtlikud jäätmed v.a. ravimijäätmed (näiteks kemikaalid, patareid, elavhõbe jms) tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse ja hoida neid sobivas ruumis ja anda seejärel üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (2) Tervishoiujäätmed tuleb hoida jäätmekäitlejale üleandmiseni asutuses selleks sobivas ruumis. Ruum peab olema soovitavalt ventileeritav ja lukustatav. (3) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed. (4) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete konteinerisse. (5) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale. (6) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või konteinerit või jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud konteinerid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. (4) Jäätmekäitluskoht Vallas on: 1) kompostimisväljak; 2) keskkonna- või jäätmejaam; 3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta. (6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
Jäätmehoolduseeskirja rikkumine Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–128 ja pakendiseaduse § 29–31 alusel.
Väärtegude menetlejad Paragrahvis 53 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 nimetatud isikud.
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse Vallavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud Vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või väärteomenetluse korras. (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele. (2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab Vallavalitsus vastavalt eeskirja §-s 2 antud pädevusele. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (4) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või jätab korraldamata keskkonnareostuse likvideerime, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (5) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja § 57 lg 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Eeskirja rakendamine Koeru Vallavalitsus teavitab avalikkust jäätmehoolduseeskirja rakendamise algusest Koeru valla koduleheküljel, www.koeruvv.ee ja valla lehes ja ajalehes Järva Teataja.
Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Koeru Vallavolikogu 24.03.2007 aasta määrus nr 10 “Koeru valla jäätmehoolduseeskiri”.
Määrus jõustub 29. mail 2011.