(1) Urvaste vald (edaspidi vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Urvaste Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Urvaste Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ning vallavanem või nende volitatud esindajad.
(1) Valla esinduskogu on volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Vallavalitsus on volikogu moodustatud täitevorgan.
(1) Valla piir kantakse riigi maakatastri kaardile seadusega sätestatud alusel ja korras. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras, piirikirjelduse kinnitab vallavolikogu. (2) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alusel ja korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega ning käesoleva põhimäärusega sätestatud alustel ja korras. (3) Valla halduskeskus asub Kuldre külas. Valla haldusekeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu. Valla territoorium jaguneb 14 külaks: Kassi küla, Kiriküla küla, Koigu küla, Kuldre küla, Kõlbi küla, Lümatu küla, Pihleni küla, Ruhingu küla, Toku küla, Uhtjärve küla, Urvaste küla, Uue-Antsla küla, Vaabina küla ja Visela küla.
(1) Valla sümbolid on valla vapp ja valla lipp. (2) Valla vapil on kuldsel kilbil roheline tamm (Lisa 1). (3) Valla lipul on kollasel väljal roheline tamm (Lisa 2).
(1) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallavalitsuse hoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel. (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. (3) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, Euroopa Liidu lipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna või omavalitsusüksuse lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (5) Valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.
(1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena 1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel; 2) valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel; 3) hoonetel, valla piiritähistel; 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Urvaste valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist. (2) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on valla vapp ja äärel kasutaja nimi. (3) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.
Valla tunnustuse avaldamise võimalused on: 1) valla teenetemärgi andmine; 2) valla tänukirja andmine; 3) valla rahalise preemia või tänukingituse andmine.
(1) Tunnustatakse eelkõige Urvaste valla elanikke. Tunnustada võib ka isikuid, kes ei ole Urvaste valla elanikud, kuid kellel on Urvaste valla ees olulisi teeneid. (2) Ettepaneku kellegi tunnustamiseks võib esitada iga füüsiline või juriidiline isik. (3) Tunnustuse taotlus esitatakse valla kantseleisse hiljemalt üks kuu enne tunnustusavalduse soovitud kätteandmist. (4) Tunnustuse taotluse lahutamatuks osaks on: 1) kandidaadi eluloolised andmed; 2) tunnustuse saamise põhjendus; 3) ettepaneku esitaja nimi, kontaktandmed, allkiri ja esitamise kuupäev. (5) Vallavalitsus, vaadanud tunnustuse taotluse läbi, otsustab tunnustuse määramise algatamise või mittealgatamise. Vajadusel võib vallavalitsus suunata tunnustuse taotluse arvamuse saamiseks volikogu komisjonidesse. (6) Tunnustus antakse üle üks kord aastas, Urvaste valla aastapäeval või tunnustuse saaja isikliku tähtpäeva tähistamisel, erandjuhtudel ka muul ajal. Teade tunnustuse andmise kohta avaldatakse kohalikus ajalehes ja valla kodulehel. (7) Käesoleva korra alusel väljamakstavate rahaliste vahendite piirmäärad kehtestab vallavolikogu eelarve menetlemise käigus.
(1) Urvaste valla teenetemärgi andmine on valla kõrgeim tunnustusavaldus. (2) Teenetemärk antakse Urvaste valla erilise tunnustusavaldusena eriti väljapaistvate teenete eest isikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju on oluliselt mõjutanud valla arengut. Erandkorras võib teenetemärki anda ka postuumselt. (3) Teenetemärgi andmise otsustab vallavolikogu. (4) Teenetemärgiga autasustatu nimi koos teenete kirjeldusega kantakse valla kantseleis asuvasse teenetemärkide saajate raamatusse. (5) Teenetemärk väljastatakse koos tunnistusega, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Allkirjad kinnitatakse Urvaste valla vapipitsatiga. (6) Teenetemärgi andmisega kaasneb tänukingitus või ühekordne rahaline preemia, mille suuruse otsustab vallavolikogu. (7) Teenetemärgi annab üle vallavolikogu esimees või tema poolt volitatud isik.
(1) Urvaste valla tänukiri antakse füüsilisele või juriidilisele isikule vallapoolse tänuavaldusena. (2) Tänukirjaga avaldatakse vallapoolset tänu mistahes valdkonnas tegutsevatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes on oma töös saavutanud silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi oma ala spetsialistide seas või nende inimeste juubelitähtpäevade ja ametist lahkumise puhul. (3) Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus, kes võib volitada otsustamise vallavanemale. (4) Tänukirja saajale antakse valla vapimärgiga kaante vahel või raamitult vormikohane tänukiri, millele on kantud saaja ees- ja perekonnanimi, tänukirja andmise põhjus ja kuupäev. (5) Tänukirja annab üle vallavanem või tema poolt volitatud isik.
(1) Urvaste valla rahalise preemia võib tunnustusavaldusena anda füüsilisele või juriidilisele isikule, kes 1) on pälvinud aasta kultuurielu edendamise aunimetuse; 2) on pälvinud aasta spordielu edendamise aunimetuse; 3) on lõpetanud põhikooli kuld- või hõbemedaliga; 4) on lõpetanud põhi- või huvikooli kiituskirjaga; 5) on lõpetanud üldharidus- või huvikooli klassikursuse kiituskirjaga; 6) on tunnistatud parimaks mistahes valdkonnas; 7) muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse või vallavolikogu otsustusele. (2) Rahalise preemia võib vallavalitsuse otsuse alusel asendada tänukingitusega.
(1) Küla (aleviku) elanik (edaspidi külaelanik) on isik, kellel on vastavas külas alaline elukoht, ehitis või kinnisvara, on alalise elaniku leibkonna- või pereliige. (2) Küla (aleviku) vanem (edaspidi külavanem) on külaelanike ning nende ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, külas väljakujunenud tavadest, küla ja valla arengukavast, Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest. Olukordades, kus tegevus ei ole reguleeritud kehtivate õigusaktidega, tegutseb külavanem lähtudes headest tavadest.
(1) Küla koosolek on külaelanike ühine kokkusaamine, kus valitakse või vabastatakse külavanem ning kus otsustatakse kohaliku elu küsimusi. (2) Küla koosoleku võib kokku kutsuda külavanem, külaselts või vähemalt kolm täisealist külaelanikku. (3) Küla koosolekust peab olema ette teatatud vähemalt üks nädalat enne koosoleku toimumist. (4) Küla koosoleku kutses näidatakse ära toimumise koht, aeg ja päevakord. Koosoleku kutse edastatakse külaelanikele kirjalikult või teavitatakse koosoleku toimumisest kohalikus ajalehes, valla kodulehel ja küla infostendil. (5) Vajadusel aitab koosolekut korraldada ja tagab vajalike ruumide ning tehniliste vahendite kasutamise vallavalitsus. (6) Küla koosolek on otsustusvõimeline kui küla koosolekust võtab osa vähemalt 10 külaelanikku. (7) Kui toimub mitme küla ühine küla koosolek, peab kvooruminõue olema täidetud iga küla puhul eraldi. (8) Küla koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(1) Külavanem valitakse külakoosolekul täisealiste külaelanike poolthäälteenamusega. Mitme küla ühise külavanema valimise korral osutub külavanem valituks ainult nendes külades, kus ta kogub vajaliku häälteenamuse. Hääletamise viisi otsustab koosolek. (2) Teade külavanema valimise koosoleku toimumise koha ja aja kohta teatatakse ette vähemalt üks nädal. Teade pannakse üles valla veebilehele ja küla teadetetahvlile. (3) Külavanema valimise saab algatada vähemalt seitse täisealist külaelanikku või vähemalt 7 liikmega külaselts. (4) Külavanema valimise koosolekul koostatakse protokoll külavanema valimise kohta, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning lisatakse koosolekul osalenud külaelanike registreerimisleht. (5) Teatis külavanema valimise kohta esitatakse Urvaste Vallavalitsusele kümne tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumise päevast. Külavanem registreeritakse vallavalitsuse protokolliga. (6) Külavanema volituste tähtaeg on kuni 4 aastat, kui koosolek ei otsusta teisiti. (7) Naaberkülad võivad soovi korral korraldada ühise koosoleku ja valida mitme küla peale ühise külavanema. (8) Vajadusel võib külakoosolek külavanema igal ajal tagasi kutsuda. Vajaduse otsustab külakoosolek.
Külavanemal on õigus: 1) esindada külaelanikke volikogus, vallavalitsuses, riigiasutustes ja muudes institutsioonides; 2) kutsuda kokku külaelanike koosolekuid ja algatada lahendamiseks külaelu küsimusi, mis ei ole vastuolus seadusandlusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega; 3) saada vallavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet; 4) avaldada arvamust ja teha ettepanekuid vallavalitsusele küla probleemide lahendamiseks; 5) taotleda küla nimel rahalisi vahendeid vallaeelarvest ja muudest allikatest, lähtudes külakoosolekul vastuvõetud otsustest ja arengukavast; 6) teha külaelanikele ning küla territooriumil viibivatele isikutele märkusi ja juhtida tähelepanu probleemidele, mis puudutavad heakorda, avalikku korda jne; 7) volitada ennast asendama äraoleku, haiguse jms puhul; 8) astuda külavanema kohalt tagasi, kutsudes eelnevalt kokku külakoosoleku uue külavanema valimiseks; 9) osutuda tagasivalituks uueks ametiajaks; 10) korraldada külas koosolekuid ja tähtpäevi.
(1) Külavanem on kohustatud: 1) edastama külaelanike ettepanekud vallavalitsusele ning muudele asjakohastele institutsioonidele; 2) edastama külaelanikele volikogu, vallavalitsuse ja muud külaelu puudutavat informatsiooni; 3) teavitama volikogu või vallavalitsust küla sotsiaalsetest probleemidest; 4) korraldama küla või piirkonna arengukava arutelusid; 5) organiseerima külas ühistegevust, ärgitama külaelanikke koostööle; 6) korraldama külakoosolekute protokollimist, protokollide säilitamist ja edastamist vallavalitsusele; 7) viima läbi vähemalt kord aastas külakoosoleku ja esitama külaelanikele aruande oma tegevusest. (2) Külakoosolek otsustab, milliseid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist nad oma külavanemalt ootavad. (3) Külavanem vastutab vallaeelarvest ja muudest allikatest saadud rahaliste vahendite sihipärase kasutamise ja õigeaegse aruandluse eest.
Külavanema volitused lõpevad: 1) volituste tähtaja lõppemisega; 2) külaelanike poolt tagasi kutsumisega; 3) surmaga; 4) kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) alalise elukoha muutumisega, kui külavanem ei vasta käesoleva määruse paragrahvi 12 lõike 1 nimetatud tingimustele; 6) tagasiastumisega.
Külavanem on usaldusamet. Külavanemale võidakse vallavalitsuse poolt hüvitada külavanema kohustuste täitmisest tulenevad otsesed kulutused, mis eelnevalt on kooskõlastatud vallavalitsusega.Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Lepingu täitmisega kaasnevad külavanema kulud hüvitatakse vallaeelarvest.Küla võib moodustada oma kassa, millest võidakse katta külavanema ja muid küla ühiseid kulutusi.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmetele võib maksta hüvitist volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt kehtestatud korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
(1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega volikoguainupädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele kakohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antudküsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohalikuomavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. (3) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohalikuomavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu või delegeerib nendelahendamise vallavalitsusele. (4) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaat annab enda ülesseadmise kohta kirjaliku nõusoleku; 3) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 4) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu; 5) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni 2 küsimust. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist korraldab valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (5) Volikogu liikmetele väljastatakse vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega, kui valimised korraldab valla valimiskomisjon. Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon, kinnitatakse valimistulemused volikogu otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus volikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik, järgmisel volikogu istungil. (9) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees. (10) Kui lõikes 9 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt volikogu esimehega tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim.
(1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees. (2) Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees ja viib läbi volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon, millekoosseisu ei või kuuluda ülesseatud kandidaat. (3) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 5) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 6) korraldab volikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees, kes: 1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele. (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.
(1) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu komisjonide esimehed , viimaste äraolekul aseesimehed (2) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldreeglina neli päeva enne volikogu istungi päeva, kui volikogu esimees ei määra teisiti. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Eestseisuse koosolek on volikogu liikmetele avalik. Teistel isikutel lubatakse eestseisuse koosolekust osa võtta ainult volikogu esimehe nõusolekul. (4) Eestseisus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra kavandi, volikogule arutamiseks esitatud materjalid ja otsuste ning määruste eelnõud; 2) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.
(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Fraktsiooni liikmeks või fraktsioonist välja saab astuda kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Sama erakonna või sama valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. (3) Fraktsioon registreeritakse volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjaliku avalduse, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed ja allkirjad, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed, alusel. (4) Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras. (5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. (6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.
(1) Volikogu töö vorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad reeglina üks kord kuus kolmanda täisnädala neljapäeval. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu. (3) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule .
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse vastavalt volikogu liikme soovile kas posti või e-posti teel koos päevakorra kavandi ja istungi materjalidega. (3) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra kavand. (4) Erakorraline istung vallavalitsuse või volikogu liikmete poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsutakse kokku vallavalitsuse või volikogu koosseisust vähemalt ühe neljandiku liikmete ettepanekul. Istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalik ettepanek koos põhjendusega. Erakorralise istungi võib vajadusel kokku kutsuda ka vallavolikogu esimees omal initsiatiivil. (5) Erakorralise istungi kokkukutsumise nõue esitatakse vallavolikogu esimehele, kes kutsub erakorralise istungi kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul nõude esitamisest. (6) Erakorralise istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on vallakantseleis ja valla veebilehel kättesaadavad vähemalt erakorralise istungi kokkukutsumise päeval. (7) Volikogu liige, kes ei saa istungist osa võtta, teatab sellest volikogu esimehele.
(1) Volikogu õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja käesoleva määruse paragrahvis 53 sätestatud korras. (2) Volikogu istungi päevakorra kavandi esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. (3) Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusaktialgatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu ja seletuskiri. Istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt kehtestatud normitehnilistele nõuetele.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu istungil kohalolijaist vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamine; 2) kutsutud külalistest teatamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. (4) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (5) Volikogu istungi läbiviimisel: 1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit; 2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit; 3) igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele, ühele kommentaarile iga küsimuse kohta ja kehele repliigile; 4) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 5) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega; 6) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega; sõna antakse taotlemise järjekorras; (6) Muudatusettepanekute menetlemisel: 1) teatab istungi juhataja enne eelnõu hääletusele panemist kõikidest kirjalikultlaekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta; 2) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta, hääletamise ajal sõna ei anta; 3) õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. (7) Eelnõud, mis peavad enne vastuvõtmist olema arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil ja läbima kaks lugemist on: 1) valla eelarve vastuvõtmine; 2) arengukava vastuvõtmine ja muutmine (v.a investeeringute kava muutmine); 3) valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine (v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest); 4) umbusalduse avaldamine. (8) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (9) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (10) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (11) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal. (12) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Igal istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse protokolli päevakorrapunktid, mille arutamisel ta osales. (13) Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega viisteist minutit iga poolteist tunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuste arutelu. (14) Volikogu istungi protokoll vormistatakse käesoleva määruse paragrahvis 56 sätestatud korras
Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse volikogu istungil enne päevakorra arutelu kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimine peab sisaldama selle põhjendust ja sellele vastamise viisi. (3) Arupärimisele vastab ametiisik kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest, teavitades vastamisest sekretäri. Arupärimise esitaja nõudel vastab ta sellele arupärimisele volikogu istungil ka suuliselt.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudesküsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivadvolikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse hääletamine on avalik. (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel. (2) Isikuvalimistel võivad kandidaate üles seada volikogu liikmed. Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida ning võivad oma kandidatuuri taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (3) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide ülesseadmise järjekorras. (4) Hääletusprotseduuri läbiviimiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (5) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletussedelite ettevalmistamiseks. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. (7) Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletamiskabiin, kui hääletamisesalajasuse tagamine on võimalik muul viisil. (8) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime järel, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi nime järel lahtri „poolt“ või „vastu“. (9) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (10) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedel tagastada ja saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletamisel osalejate nimekirjas. (11) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (12) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või 3) hääletussedel on jäetud täitmata. (13) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon. (14) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (15) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (16) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis volikogu lisamaterjalina volikogu protokollide kaustas. (17) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolthääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (18) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (19) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.
(1) Istungi juhataja paneb hääletusele õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. (3) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele. (4) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. (5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. (6) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus.
(1) Umbusaldusmenetlus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (2) Umbusaldusavaldusega koos esitatakse volikogu istungil umbusalduse algataja poolt kirjalikult vastava õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga, milles on ära toodud umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusaldamise avaldamist kuulatakse volikogu kahel lugemisel. Vaheaeg järgmise lugemisega peab olema vähemalt üks tööpäev.
Hääletamise tulemused loeb kokku istungi juhataja. Hääletustulemused fikseeritakse istungi protokollis, kuhu kantakse poolt, vastu, erapooletuks jäänud volikogu liikmete arv.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Volikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjon) on volikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. Komisjoni põhimääruse kinnitab volikogu. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva määruse paragrahvis 33 sätestatud korras. (3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikmed võib valida valla elanike hulgast. (4) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alalisse komisjoni. (5) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (6) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui volikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. (7) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või aseesimees. (8) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. (9) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. Volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe ettepanekul.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 3) algatada arutelusid; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (3) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel.
(1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Komisjon töötab tööplaani alusel, mis on kinnitatud volikogu poolt. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (3) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. (4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele.
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjoni esimees korraldab tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale. (3) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest. (4) Revisjonikomisjon kontrollib enda kinnitatud tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele; 2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse; 3) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste. (6) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, informeerides sellest enne revisjoni algust volikogu esimeest. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile. (7) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (8) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (9) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. (10) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (11) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) aruandluse tõepärasust. (12) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) olukorra kirjeldus; 3) viide õigusaktile, mida on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (13) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (14) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks. (15) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (16) Enne majandusaasta aruande kinnitamist vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu. (4) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu.
(1) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks. (2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. (5) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
Vallavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 3) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 4) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad.
(1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldreeglina kaks korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav abivallavanem (abivallavanem vallavanema ülesannetes) või neid asendav vallavalitsuse liige. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallavanemat või vallasekretäri või tema asendajat. (5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra kavand ning kinnitatakse istungi päevakord. (6) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega. Komisjoni koosolekud protokollitakse.
(1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Valimistulemused kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu otsusega. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (10) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.
(1) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks teisi isikuid; 4) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse.
(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud isik. (2) Vallavanema äraolek fikseeritakse vallavanema käskkirjaga, v.a. vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud. (3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes vastab kohaliku omavalitsuse seaduse paragrahvi 55 lõike 2 nõuetele. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär juhib vallakantseleid, osutab volikogu esimehele abi tema ülesannete täitmisel, täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid. (5) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 nõudele.
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Valla ametiasutust juhib vallavanem. (3) Valla ametiasutuse teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. (4) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muid kohalikke asutusi, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida rahastatakse valla eelarvest. (5) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti. (6) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (7) Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 4) vallavalitsusel; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (3) Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. Õigusakti eelnõud kooskõlastab enne volikogule esitamist vallasekretär või tema kohusetäitja. (4) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekud koos komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist. (7) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. (8) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud.
Vallavalitsuse poolt esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud vallavalitsuse asjaajamise korras.
(1) Volikogu õigusaktid on kättesaadavad vallakantseleis ning Urvaste valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse volikogu otsusel valla ajalehes. (3) Alates 01.01.2013.a. avaldatakse volikogu ja vallavalitsuse määrused Riigi Teatajas. (4) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (5) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (6) Vallavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad vallakantseleis. Vallavalitsuse määrused avalikustatakse Urvaste valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. ja alates 01.01.2013.a. Riigi Teatajas. (7) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (8) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (9) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Volikogu istungid protokollitakse, protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. (3) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli allkirjastavad vallavanem (istungi juhataja) ja protokollija. Protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis. (4) Ülskättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule. (2) Arengukava investeeringute kava koosneb valla arengukavale vastavatest arengueesmärkidest ja ülesannetest (sh tegevusklassifikaatorite äranäitamisega), neile vastavatest tegevustest ehk investeerimisprojektide nimistust, mis on jaotatud vastavalt aastate lõikes nende teostamise ajal. Investeeringute kava juurde võib lisada ka nende summalise jaotuse, finantseerimisallikad ja nende teostajad. (3) Arengukavas peab olema ära toodud valla poolt võetud kohustuste jaotus kõikide nende aastate lõikes summaliselt, nii pikaks perioodiks, millal viimase kohustuse tasumine on arvestatud. (4) Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. (5) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. (6) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
(1) Valla arengukava koostamist juhib vallavalitsus. Vallavalitsus koostab arengukava koostamise aja- ja tegevuskava ja esitab selle vallavolikogule . (2) Arengukava koostamiseks moodustatakse vastav töögrupp või komisjon. (3) Arengukava kohustusliku osana koostatakse investeeringute kava. (4) Vallavalitsus, vastavalt töögrupi või komisjoni seisukohtadele, koostab arengukava koos investeeringute kavaga lõpliku projekti ja esitab selle vallavolikogule. (5) Arengukava koostamine peab olema ajalises vastavuses valla eelarve koostamisega.
(1) Valla arengukava menetletakse käesolevas põhimääruses sätestatud valla õigusakti menetlemise korra kohaselt. Valla arengukava kohta tehtavad vallavolikogu määrused eeldavad õigusakti kahte lugemist. (2) Valla arengukava lisaks oleva investeeringute kava muutmine toimub lihtmenetluse korras vastavalt vajadustele ja ilma kahe lugemise nõudeta. (3) Kui peetakse vajalikuks arengukava investeeringute kava muuta, otsustatakse arengukava investeeringute kava muudatuste või uue investeeringute kava vastuvõtmine enne eelarve vastuvõtmist käesolevas põhimääruses sätestatud korras.
(1) Valla arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava ja/või selle investeeringute kava muutmise menetlus. (2) Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise vallavolikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (3) Investeeringute kava muutmiseks menetluse alustamise ettepaneku tegemise õigus on vallavolikogu komisjonil ja vallavalitsusel.
(1) Arengukava koos eelarvestrateegiaga, investeeringute kava ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta. (2) Valla arengukava jõustub käesoleva põhimäärusega valla õigusaktide jõustumiseks ja avalikustamiseks kehtestatud alusel ja korras.
(1) Valla arengukava täitmise aruanne esitatakse vallavolikogule läbivaatamiseks koos majandusaasta aruandega. (2) Valla arengukava täitmise aruanne kinnitatakse ühel lugemisel lihthäälteenamusega.
(1) Urvaste valla eelarve koosneb osadest ja koostatakse kassapõhiselt. (2) Eelarveosad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (3) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale või kui on otsustatud arengukava või eelarvestrateegiat muuta, siis menetletavale arengukavale, eelarvestrateegiale ja teistele õigusaktidele. (4) Eelarvega tuleb tagada põhitegevuse tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti põhitegevuse kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine kululiikide lõikes. (5) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. (2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa. (4) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.
(1) Eelarve põhitegevuse tulude osas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (2) Eelarve põhitegevuse kulude osas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (3) Eelarve investeerimistegevuse osa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus; 2) põhivara müük; 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine; 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine; 5) osaluste soetus; 6) osaluste müük; 7) muude aktsiate ja osade soetus; 8) muude aktsiate ja osade müük; 9) antavad laenud; 10) tagasilaekuvad laenud; 11) finantstulud ja finantskulud. (4) Eelarve finantseerimistegevuse osa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel; 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel. (5) Eelarve likviidsete varade muutuse osa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega. (2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. (3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. (4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(1) Vald võib vallavolikogu vastava otsuse alusel võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks. (2) Kohustuste võtmist vallale korraldab vallavalitsus.
(1) Eelarve eelnõu põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse osas koostakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 66 näidatud liikide kohaselt. (2) Eelarve detailsus ja sisu määratletakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse, muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga. (3) Eelarve eelnõu koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et tagada arengukava ja eelarvestrateegia täitmine ning et seda suunata: 1) valla haridus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja eelkooliasutuste ülalpidamiseks ja vastavate ürituste finantseerimiseks; 2) keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse, kultuuri, side, teedevõrgu, tervishoiu ja muude vajaduste ning sihtprogrammide finantseerimiseks; 3) vallale teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks; 4) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 5) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses valla eelarve põhitegevuse kuludest. (4) Eelarve eelnõu koostamist korraldab vallavalitsus. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused käesoleva põhimääruse paragrahvis 66 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta; 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta. (5) Eelarve menetlemisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid: 1) vallavalitsus korraldab eelarve projekti lähtetingimuste saatmise valla hallatavatele asutustele ja eelarve vastutajatele 1. oktoobriks; 2) valla asutused ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud esitavad eelseisva eelarveaasta finantseerimisvajadused majandusliku sisu (artiklite) lõikes ja lähtudes piirsummadest koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadustele vastavuse kohta vallavalitsusele eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks (või sellele eelneval tööpäeval); 3) valla juriidilised ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad esitada taotlusi vallaeelarvest toetuste saamiseks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembrini. (6) Esitatud eelarve eelnõu läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, hindab alaeelarvete taotlustesse lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist.
(1) Vallavalitsuse koostatud eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vallavolikogu kantseleile esitamist Urvaste valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (3) Eelarve menetlemise juhtkomisjoniks on eelarve- ja majanduskomisjon. (4) Vallavolikogu komisjonid ja vallavolikogu liikmed esitavad muudatusettepanekud vallavalitsusele kirjalikult 20 päeva jooksul peale eelarve eelnõu esimest lugemist. (5) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Vallavolikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. (6) Valla eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse vallavolikogu istungitel vähemalt kaks lugemist.
(1) Eelarve võtab vastu vallavolikogu seaduses ja selles põhimääruses sätestatud korras. Eelarve võtab vallavolikogu vastu määrusega. (2) Vallavolikogu kinnitab järgmise aasta vallaeelarve tulud ja kulud valla hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade lõikes ning finantseerimistehingud vastavalt rahandusministri poolt kinnitatud eelarveklassifikaatoritele üldsummadena. (3) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist vallavalitsuse veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide istungite protokollid. (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (5) Kui vallavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad vallavalitsus ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud igas kuus teha väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (6) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võivad vallavalitsus ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (7) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või vallavolikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust, välja kuulutatud riigihankest, põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 4) kohtuotsusest.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle vallavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendusega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel vallavolikogu istungil, ühel lugemisel. Lisaeelarve võtab vallavolikogu vastu määrusega. (3) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vallavolikogule esitamist Urvaste valla veebilehel. Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Urvaste valla veebilehel. (4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (5) Sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite sissetulekud ja nende arvel tehtavad kulutused vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (6) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (7) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või vallavolikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvi 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. (2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (3) Vallavalitsusel ja valla hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvi 71 lõikes 8 ning paragrahvi 72 lõikes 7 nimetatud juhtudel. (4) Vallavalitsuse, valla ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja vallavolikogu antud volituse alusel. (5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud. (6) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. (7) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks. (9) Vallavalitsus annab vähemalt kord poolaastas vallavolikogu istungil aru valla eelarve jooksvast täitmisest.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. (2) Majandusaasta aruanne koosneb: 1) raamatupidamise aastaaruandest koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruandest vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) reservfondi kasutamise aruandest; 4) audiitori järeldusotsusest; 5) muudest volikogu poolt ettenähtud andmetest. (3) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse aruandeaasta: 1) esialgne eelarve; 2) lõplik eelarve; 3) eelarve täitmise andmed. (4) Volikogule esitatakse lisaks lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest. (5) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. (6) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. (7) Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud vallavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (8) Vallavalitsus esitab Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve ja lisaeelarve ettenähtud vormil ning andmed eelarve täitmise kohta rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal. (9) Vallavalitsus esitab andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.
(1) Urvaste valla eelarve reservfond moodustatakse vähemalt 1% ulatuses eelarve põhitegevuse kulude mahust. Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel. (2) Reservfondi kasutab vallavalitsus ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida. (3) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt. Niisugusteks kuludeks on: 1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud; 2) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulud (nt elektrikulu, küttekulu, telefonikulu vms); 3) auhinnad valla elanikele või kollektiividele eduka osalemise eest konkurssidel, võistlustel vms üritustel; 4) ühekordsed toetused vallaga seotud kultuuri- ja spordi- vms üritustele; 5) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamise kulud; 6) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud; 7) aasta sees tekkivate projektide rahastamine; 8) muudel juhtudel lahendab taotluse vallavolikogu. (4) Vallavalitsus ei tohi reservfondi kasutada enda või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi ja tegevuskulude suurendamiseks, erandiks on koondamishüvitiste maksmine juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisude muutmist või kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid. (5) Taotlus reservfondist täiendava raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsuse nimele kirjalikult, millele taotluse esitaja lisab seletuskirja üksikasjaliku arvestusega taotletava summa kohta ning põhjendustega raha kasutamise otstarbe kohta. (6) Vallavalitsusel on õigus: 1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või; 2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või; 3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt. (7) Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduse valmistab ette pearaamatupidaja. Reservfondist eraldatud summa ulatuses võib teha kulusid ainult pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist. Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult. (8) Vallavalitsus esitab vallavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega ning samuti vallavolikogu igakordsel nõudmisel.
Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved koos seletuskirjadega ning majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas määruses sätestatud korras.
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist. (2) Koormise võib kehtestada volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. Koormis ei või olla lepingu objektiks.
(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu. (2) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallavara üle peetakse arvestust vallavalitsuse raamatupidamises. (4) Vallavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Vallavara antakse tasu eest või tasuta kasutada enampakkumise korras, eelläbirääkimistega pakkumise korras ja otsustuskorras. (5) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine ning see toimub vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise tingimused ja korra kehtestab volikogu. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, mille nimel kirjutab lepingule alla volikogu esimees, vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 25. detsembril 2012. a.