Redaktsioonide võrdlus

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11¹8 täiendatakse lõikega 1¹4 järgmises sõnastuses: „ (1¹4) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamistKohtuteenistuja ametisse nimetamisel või üleviimisel teise kohtu teenistuseskohtuasutusse võib jätta katseaja kohaldamata, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskohtkui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.”; 2) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt9 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ning teeninduspiirkonnad”; 3) seadust täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses: „§ 9¹. Maakohtu tsiviilosakond ja süüteoosakond (1) MaakohtuMaakohtus on tsiviilosakond ja süüteoosakond. Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu esimees. (2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu üldkogu otsustada, et kohtus on mitu tsiviil- või süüteoosakonda. Sellisel juhul nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaksosakond spetsialiseerumise järgi. (3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav ministerüldkogu otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub. (4) Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse.”; 34) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 111¹ jalõikest 1² järgmises sõnastuses: jäetakse välja tekstiosa „, kohtu üldkogu (§ 57 lõige 1¹) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse ” ning tekstiosa „(§ 11 alusel määratust. 57 lõige 2)” asendatakse tekstiosaga „(1²§ 57) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest.”; 45) paragrahvi 12seadust täiendatakse lõigetega 10–13§-dega 11² ja 11³ järgmises sõnastuses: „ (10) Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. (§ 11) Kui². Eeluurimiskohtunik Eeluurimiskohtunik on maakohtu esimees vabastatakse esimehe ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, pöördubsüüteoosakonna kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamistkes täidab talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt. (12) Kui § 11³. Täitmiskohtunik Täitmiskohtunik on maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võibsüüteoosakonna kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta olikes täidab talle kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist. (13”; 6) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem lõiget 3 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses: „3¹) otsustab kohtuniku üleviimise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korrale;”; 7) paragrahvi 12 lõike 4 punktis 3, § 24 lõike 4 punktis 3 ja § 27 lõikes 5¹ asendatakse tekstiosa „(§ 58¹)” tekstiosaga „(§ 11 alusel määratust.584)”; 58) paragrahv 12¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselttunnistatakse kehtetuks; 9) seadust täiendatakse §-ga 12² järgmises sõnastuses: „§ 12¹². Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juhtosakonnajuhataja (1) Maakohtu esimees nimetab igas kohtumajas teenistuses olevateosakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast seitsmeksneljaks aastaks kohtumaja juhiosakonnajuhataja, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevateselle osakonna kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht. (2) Maakohtu esimees, kelle alaline teenistuskoht on kohtumajas, kus kohtunikukohtade arv on üle 30, nimetab selle kohtumaja teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks aseesimehe, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuseOsakonnajuhataja toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab osakonna teenistujate tööd. Kui kohtunikukohtade arv kohtumajas on üle 60, võibOsakonnajuhataja täidab ka maakohtu esimees nimetada kuni kaks aseesimeest. (3) Kohtumaja juht ja aseesimees korraldavad kohtumaja ning maakohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidavad muid seadusestantud ja kohtu kodukorrast tulenevaidkodukorras ettenähtud ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega. (43) Kohtumaja juhi ja aseesimeheMaakohtu esimees võib maakohtukäskkirjaga vähendada osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel osakonnajuhataja ülesannete täitmiseks vajalikus määras. (4) Maakohtu esimees võib osakonnajuhataja enne tähtaja lõppemist kohtumaja juhi ja aseesimeheosakonnajuhataja ülesannetest vabastada: 1) tema enda soovil; 2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. (5) Kohtumaja juhi või aseesimehe äraolekul võib teda asendada maakohtu esimehe määratud kohtunik. (6) Kui kohtumaja juht või aseesimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest. (7) Kohtumaja juhi ja aseesimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.”; 610) paragrahvi 15 lõiget 2seadust täiendatakse pärast sõna „kinnistusraamatut” sõnaga „, laevakinnistusraamatut”; 7) paragrahvi§-ga 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut” sõnadega „ning kommertspandiregistrit”; 8) paragrahvi 19¹ täiendatakse lõikega 1¹² järgmises sõnastuses: „§ 16². Eestkoste järelevalve osakond (1¹) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskohtEestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid.”; 9 (2) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärnu Maakohtus on eestkoste järelevalve osakond. (13) HalduskohtuPärnu Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astmenimetab Pärnu Maakohtu tsiviilosakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast seitsmeksneljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja. Muus osasOsakonnajuhatajale kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12² lõigetes 3 ja 4 sätestatut. (4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu esimees, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.”; 1011) paragrahvi 20 lõiked 2–8 tunnistatakse kehtetuks18 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ning teeninduspiirkonna”; 1112) paragrahvi 2019¹ lõikes 1 asendatakse sõnad „viieks aastakskohtu üldkogu” sõnadega „seitsmeks aastakskohtu esimees”; 1213) paragrahv 20¹ tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselttäiendatakse lõikega 3³ järgmises sõnastuses: „(13³) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astmeRingkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist kohtunike seast seitsmeks aastaksjärelkasvu kavas. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.”; 1315) paragrahvi 24 lõiked 2,seaduse 3 ja 6–8 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 31. peatükki täiendatakse lõigetega 4–6§-dega 24¹ ja 24² järgmises sõnastuses: „§ 24¹. Ringkonnakohtu kolleegium (41) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaksRingkonnakohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium. Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendadaIga ringkonnakohtunik kuulub ühte kolleegiumi. (52) Kui kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse või ta nimetatakse samale ametikohale järjest rohkem kui kaks kordaKohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu esimees, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajakskuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. (63) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusseKohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohuskuulanud ära kolleegiumide esimeeste arvamuse. § 24². Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees (1) Kolleegiumi liikmed valivad enda seast viieks aastaks kolleegiumi esimehe. Esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kolleegiumi otsuse alusel või tema sõidu-enda soovil. (2) Kolleegiumi esimees: 1) toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja majutuskulud Riigikohtukorraldab kolleegiumi teenistujate tööd; 2) täidab ringkonnakohtu esimehe kehtestatud ulatusesantud ja korraskohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid; 3) korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega. (3) Ringkonnakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada kolleegiumi esimehe töökoormust õigusemõistmisel kolleegiumi esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.”; 1516) paragrahvi 3727 lõiget 4 täiendatakse lõikega 1²kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „(1²) Esimese astme kohtuniku ametisse asumisel on tema töökoormus õigusemõistmisel esimesel kuuel kuul 90%Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim riigikohtunik.”; 1617) paragrahvi 4137 lõike 1 punkt 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 1718) paragrahvi 4137 lõike 1 punktid 5 ja 52 punkt 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „54¹) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2esimehele, § 20, § 24 lõige 1kolleegiumi esimehele ja lõike&#160osakonnajuhatajale asjade jaotamisel arvestatakse vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.”;4 punkt 2 19); paragrahvi 37 lõige 5¹) kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (§ 99¹ lõige 25) Tööjaotusplaan avaldatakse kohtu veebilehel.”; 20) paragrahvi 38 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigikohtu esimees kutsub kohtunike täiskogu kokku vähemalt kord aastas.”; 1821) paragrahvi 4138 lõike 13 punkt 86 tunnistatakse kehtetuks; 1922) paragrahvi 41 lõike 3 punktis42 lõige 2 asendatakse tekstiosa „punktid 4–8” tekstiosaga „punktid 5–8”; 20) paragrahvid 50 ja 51 muudetakse ningja sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Esimese astme kohtu kohtunik (12) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku: 1) kellel on vähemalt viieaastane töökogemus ameti- või töökohalKohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe, millel töötamise eelduseks on käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 nimetatud kvalifikatsioonkolleegiumi esimehe, või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastatosakonnajuhataja ja 2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatudteiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded. (2”; 23) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon. § 51. Ringkonnakohtu kohtunik43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (12) Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isikuKohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulud kinnistusosakonna, kes on: 1) kogenud ja tunnustatud juristregistriosakonna, maksekäsuosakonna, eestkoste järelevalve osakonna ning 2) sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatudkohtute üleste tugiteenuste kuludest eraldi. (2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.”; 2124) paragrahvi 54 lõige45 lõike 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon. Kohtunikueksamikomisjon arvestab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ningOsakonnajuhataja võib teha järelepärimisiesimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi osakonna kohtunikelt ja teistelt teenistujatelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks.”; 2225) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1¹3) Isiksuseomaduste hindamise vormidKinnistusosakonna, registriosakonna ja kord sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorrasmaksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas teostab järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teostab järelevalvet kohtu esimees.”; 2326) paragrahvi 55seadust täiendatakse lõikega 3¹§-ga 45³ järgmises sõnastuses: „§ 45³. Kohtuasja menetlemise jätkamine kohtuniku üleviimisel teise kohtusse (3¹1) Esimese astme kohtu teenistuses olevKui kohtunik viiakse üle teise sama astme kohtumaa- või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega, menetleb ta lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi. Kohtuniku volitused teise astme kohtus algavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevastEttepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kust kohtunik üle viidi. Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht ei muutu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtuasjade menetlemiseks võib kohtuniku töökoormust vajalikus määras vähendada selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi.”; 2427) paragrahvi 5753 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteoosakonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister.”; 28) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 13¹ järgmises sõnastuses: „(13¹) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesolevaKäesoleva paragrahvi lõiget 1lõikes 3 nimetatud konkursiteates märgitakse ka teenistuskoha alaline asukoht. Kohtuniku üleviimise vormistab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”; 2529) seaduse 8. peatüki pealkiriparagrahvi 57 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8Esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. peatükk KOHTUNIKUEKSAM”; 2630) paragrahvid 61–65paragrahvi 57 lõige 2 ning §-d 58 ja 58¹ tunnistatakse kehtetuks; 2731) paragrahvid 66 ja 67 muudetakse ning sõnastatakse järgmiseltseadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses: „§ 66584. KohtunikueksamKohtuniku töötamine väljaspool kohut (1) Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisiKohtuniku võib tema soovil ja oskust neid kasutadakohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks. (2) Kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osastKohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna. Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa prokuröri ametikohale. (3) Kohtunikueksam korraldatakse vajaduse järgiKäesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljaspool kohut töötamise korral peatuvad kohtuniku volitused, kuid vähemalt üks kord aastassäilivad kohtuniku muud tagatised. Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon. (4) Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorrasKohtuniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööle säilib kohtuniku ametipalk. (5) Kui isikut ei olepalk käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamisttöö eest on kõrgem kohtuniku ametipalgast, peab ta kohtunikuks kandideerimiseks sooritama eksami uuestimakstakse kohtunikule kõrgemat palka. (65) Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aastaKohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ametiselle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil- või töökohal töötanud isikusüüteoosakonda, kui ameti-halduskohtusse või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. § 67. Korduseksam (1) Kui kohtunikuks kandideerijal jääb kohtunikueksam sooritamataringkonnakohtu või Riigikohtu kolleegiumi, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamistteatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette. (26) Kolmandat või enamat kordaKohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunikueksamit teha kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist.”; 28) paragrahv 68 tunnistatakse kehtetuks; 29)kohtunike arv vastavas kohtus olla ajutiselt, kuni halduskohtus või käesoleva paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib isiklõikes 5 nimetatud osakonnas või kolleegiumis kohtunikukoha vabanemiseni, keda see puudutab, esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14suurem käesoleva seaduse §-de päeva jooksul arvates päevast11, millal ta otsuse kätte sai19 ja 23 alusel ning § 25 lõikes 3 nimetatud arvust.”; 3032) paragrahvi 73 tekst66 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (15) Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaidKohtunikueksami tulemus kehtib viis aastat sooritamisest arvates. Kohtuniku juhendaja määrab kohtuniku ametisse asumisel üheks aastaks kohtu esimees. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava. (2) Alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik esitab kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.”; 3133) paragrahvi 74 senine tekst loetakse lõikeks 175 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „, kohtumaja juhi ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:kohtu aseesimehe” sõnadega „ (2) Ametisse asuv esimese ja teise astme kohtunik peab koolitusnõukogu määratud ajal läbima koolitusnõukogu kinnitatud ametioskuste koolitusprogrammi.osakonnajuhataja”; 3234) paragrahvi 75 senine tekst loetakse lõikeks76 lõige 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2muudetakse ja 3 järgmises sõnastusessõnastatakse järgmiselt: „ (21) Alla kolmeaastase staažiga esimeseEsimese ja teise astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisestkohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest: 1) 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 90kuni 29; 2) 35% kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratudtema ametipalgast. (, kui kohtunike arv kohtus on 30–44; 3) Kohtuniku45% tema ametipalgast, kolleegiumi esimehe, kohtumaja juhi ja kohtu aseesimehe ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja aluselkui kohtunike arv kohtus on üle 44 kohtuniku. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku käskkirja alusel.”; 3335) paragrahvi 76 lõikelõiked 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister määrab kohtu esimehe ettepanekul” sõnadega „Kohtu esimees määrab”ja 3¹ tunnistatakse kehtetuks; 3436) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 3¹² järgmises sõnastuses: „(3¹²) Kohtu esimees määrab kohtu aseesimehelemaakohtu tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale lisatasu 15% tema ametipalgast.”; 3537) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kohtunikku ja katseajal kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5%  ametipalgast. Ajal, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine on peatatud, juhendajale lisatasu ei maksta.”; 3638) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:86 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ (5) Kohtunikule, kes täidab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduvaid teenistusülesandeid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodilega kohtumaja juhile, makstakse lisatasu.kes pärast kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna”; 3739) paragrahvi 84 lõige 299 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (26) Kohtuniku põhipuhkuskui on 35 kalendripäeva. Kohtunikule antakse lisapuhkust kokku kuni seitse kalendripäeva kohtunikunalõppenud väljaspool kohut töötamise aja eest järgmiselt: 1) kaks kalendripäeva viieaastase kohtunikustaaži täitumiseltähtaeg ja kohtunik ei ole esitanud käesoleva seaduse §  2) neli kalendripäeva kümneaastase kohtunikustaaži täitumisel584 lõikes  35 nimetatud tagasipöördumise teadet;”; 40) seitse kalendripäeva viieteistkümneaastase kohtunikustaaži täitumiselparagrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui kohtunik viibis esimese kolme aasta jooksul teenistusest eemal rohkem kui kuus kuud, pikeneb ametisse sobimatuse tõttu kohtunikuametist vabastamise aeg eemal oldud aja võrra.”; 3841) paragrahvi 84seadust täiendatakse lõikega 2§-ga 100¹ järgmises sõnastuses: „§ 100¹. Kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks (1) Kui Riigikogu annab oma otsusega nõusoleku Riigikohtu esimehe või riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse Riigikohtu esimees või riigikohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%. (2¹) Kui Vabariigi President annab nõusoleku kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse kohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%. (3) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunik mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse kohtunikule ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa kohtunikule välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.”; 42) paragrahvi 108 lõike 2 sätestatud lisapuhkusele kohaldatakse töölepingu seaduseesimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ning maakohtu tööpiirkonda kuuluva iga kohtumaja juht või kohtumaja juhi poolt sama kohtumaja kohtunike hulgast nimetatud esindaja”; 43) seadust täiendatakse §-des 68–71 põhipuhkuse kohta sätestatutga 114¹ järgmises sõnastuses: „§ 114¹. Kohtunikuabide arv Kohtunikuabide arvu määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse.”; 3944) paragrahvi 99¹ lõige115 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldamise nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastaton sooritanud kohtunikuabi eksami. Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega salajasel hääletamisel.”; 4045) paragrahvi 100 lõike115 lõikes 2 esimest lauset täiendatakse pärastasendatakse sõna „arvamusekohtunikueksami” sõnadega „ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud aruandekohtuniku- või notarieksami”; 4146) paragrahvi 115 lõikest 23 jäetakse välja sõnadtekstiosa „ei ole täitnud kohtunikuabi ettevalmistuskavaega isikut, kuid kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellestametist vabastatud jakäesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 3 alusel”; 4247) paragrahvi 125paragrahvid 116¹ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses–118 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahv 119 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 119. Kohtunikuabi konkursi komisjon (5¹1) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi kohtujuristideleKohtunikuabi konkursi korraldamiseks moodustab kohtu esimees kohtunikuabi konkursi komisjoni, kuikuhu kuuluvad: 1) kohtu esimees või tema nimetatud kohtunik; 2) vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik; 3) kaks kohtunikuabi; 4) kohtudirektor; 5) Justiitsministeeriumi esindaja; 6) Notarite Koja määratud notar. (2) Konkursikomisjon on põhjendatud alus arvataotsustusvõimeline, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama kohtuasutuse seeskui otsuse tegemisest võtab osa vähemalt neli liiget.”; 4349) paragrahvi 126 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltseadust täiendatakse §-ga 119¹ järgmises sõnastuses: „Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja 4119¹. peatükiKohtunikuabiks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine (1) Kohtunikuabiks kandideerija esitab kohtunikuabi konkursi komisjonile järgmised andmed: 1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakirja; 2. jao kohaselt abipolitseinikul ning korrakaitseseaduse §) andmed oma seniste töö-de&#160 ja teenistuskohtade kohta;28 3) haridust tõendava dokumendi ja&#160 akadeemilise õiendi või hinnetelehe ärakirja;30 4) kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning et ei esine käesoleva seaduse § 32 lõigete47 lõikes 1–2 sätestatud ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid. (2) Kohtunikuabiks kandideerija esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib kohtu esimees või tema volitatud ametnik pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega kohtunikuabiks kandideerija andmete saamiseks, et selgitada välja kandideerija kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus. (3) Kohtunikuabiks kandideerijat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega. (4) Kui kohtunikuabiks kandideerija esitas konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, §&#160arvatakse ta konkursikomisjoni otsusega konkursilt välja.”;34, 50) paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 38 lõigete  120. Kohtunikuabi konkurss ja ametisse nimetamine (1) Kohtu esimees korraldab kohtunikuabi ametikoha täitmiseks avaliku konkursi ja  nimetab selle tulemuste põhjal kohtunikuabi ametisse. (2, §&#160) Kohtunikuabi konkurss koosneb isiksuseomaduste ja usaldusväärsuse hindamisest ning eksamist. Eksam koosneb õigusteadmiste hindamisest ja praktiliste ülesannete lahendamisest. (3) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuni kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtu esimees. (4) Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle teise osakonda samas või teises kohtus. Üleviimisel katseaega ei kohaldata.”;46, §&#160 51) paragrahvi 122 lõikes 1 asendatakse sõna „pool” tekstiosaga „65%”;47 lõike&#160 52) paragrahvi 122 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kohtunikuabi katseajal juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 10% kohtunikuabi ametipalgast.”; 53) seadust täiendatakse §-ga 122¹ järgmises sõnastuses: „§ 122¹. Kohtunikuabi distsiplinaarkomisjoni moodustamine (1 punktide 1) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtudirektor või kohtu esimees. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees. (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga moodustatakse kohtunikuabi distsiplinaarkomisjon. Komisjoni kuuluvad vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik, distsiplinaarmenetluse algataja nimetatud kohtunikuabi ja&#160 valdkonna eest vastutava ministri määratud ametnik. (3) Distsiplinaarkomisjon viib läbi distsiplinaarmenetluse, koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja esitab selle kohtu esimehele otsustamiseks.”;4 ning §&#160 54) paragrahvi 125 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse arv „117¹” arvuga „119¹”;52 kohaselt politseil 55) paragrahvi 125¹ lõiget 5 täiendatakse neljanda ja viienda lausega järgmises sõnastuses: „Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle kohtujuristi ametikohale. Sellisel juhul võib katseaega lühendada või muul korrakaitseorganilmitte kohaldada.”; 4456) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 1125¹ lõiget 5¹ täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui kohtujurist on nimetatud ametisse sisekonkursi korras, võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud katseaega lühendada või mitte kohaldada.”; 57) seadust täiendatakse §-ga 125² järgmises sõnastuses: „§ 125². Kohtunike järelkasvu kava kohtujuristile (1¹) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kohtukordnikele erivahendiKohtunike järelkasvu kava (edaspidi järelkasvukava) on kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, eesmärgiga arendada teadmisi ja relva väljastamiseoskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Järelkasvukavas osalevale kohtujuristile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 33 sätestatud korda. (2) Järelkasvukavasse valitakse kohtusüsteemisisese konkursiga kuni kümme kohtujuristi. Ringkonnakohtute esimehed korraldavad vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja tagastamisekinnitavad järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks. (3) Järelkasvukavas osalev kohtujurist täidab vähemalt kuus kuud aastas järelkasvukavas nimetatud ülesandeid väljaspool oma teenistuskohta selliselt, et tal tekiks töökogemus mitme kohtuniku juures ning relva kandmise korranii esimeses kui ka teises kohtuastmes. (4) Järelkasvukavas osalev kohtujurist on vabastatud ametiülesannete täitmisest kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud. Järelkasvukavas osalev kohtujurist võib kohtus, kus ta järelkasvukava täidab, teha samasuguseid toiminguid ja lahendeid, mida ta teeb kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud. (5) Järelkasvukava võib ennetähtaegselt lõpetada ringkonnakohtu esimehe otsuse alusel. Ettepaneku ennetähtaegseks lõpetamiseks võib teha kohtujurist või kohus, kus kohtujurist järelkasvukava täidab. Järelkasvukava ennetähtaegsest lõpetamisest teavitatakse kohtujuristi, kohut, kus kohtujurist järelkasvukava täidab, ja kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, vähemalt üks kuu ette.”; 4558) seadust täiendatakse §-ga 129dega 130¹ ja 130² järgmises sõnastuses: „§ 129²130¹. Kohtunõuniku ametisseTsiviilosakonna ja süüteoosakonna moodustamine ning osakonnajuhataja nimetamine Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 49¹ alusel moodustatakse igasse maakohtusse vähemalt üks tsiviilosakond ja 5 kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kesüks süüteoosakond ning § 12² alusel nimetatakse ametisse pärast 2016osakonnajuhatajad hiljemalt 2023. aasta 1. augustitmaiks. § 130². Eestkoste järelevalve osakonna moodustamine Käesoleva seaduse §-s 16² sätestatud eestkoste järelevalve osakond alustab tööd 2023. aasta 1. mail.”; 4659) seadust täiendatakse §-dega 137³1314 ja 13741315 järgmises sõnastuses: „§ 137³1314. Kohtunikukonkursi korraldamineKohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volituste lõppemine (1) Enne 20162023. aasta 1. augustit väljakuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldataksemaid ametis oleva maakohtu kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volitused kehtivad kuni 20162023. aasta 3130. juulini kehtinud seaduse aluselaprillini. § 1374 (2) Enne 2023. Esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamine 2016. aasta 1. augustilmaid ametis oleva esimese või teise astme kohtu esimehe ametiaeg lõpeb tema nimetamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tähtaja saabumisel ja tema suhtes ei kohaldata ühekordselt järgmiseks perioodiks kohtu esimeheks nimetamisel käesoleva seaduse §halduskohtu kohtumaja juhi volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. 12 lõikes&#160aprillini. § 1315. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused Enne 2023. aasta 1. maid ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni.”;10 sätestatud piirangut 60) paragrahvi 1327 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension,”; 61) seadust täiendatakse §-ga 1375 järgmises sõnastuses: „§ 1375. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut Käesoleva seaduse § 584 kohaldatakse ka nendele kohtunikele, kes 2023. aasta 1. mail töötavad riigi ametiasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, rahvusvahelises organisatsioonis, rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris.”.

AdvokatuuriseadusesHalduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 punkt88 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) otsustab advokatuuri vastuvõtmise ja vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise;Menetlusosalisele tagatakse toimikuga tutvumise võimalus kohtumajas, kus see tema huve arvestades on mõistlik.”; 2) paragrahvi 26129 lõike 3 punkt 32 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) olnud vähemalt kolm aastat notar või abiprokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist.”; 3) paragrahvi 26 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3¹) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isikuKohtuistung toimub kohtumajas, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikunamis asub kõige lähemal kohale

KinnistusraamatuseaduseKohtutäituri seaduse § 79 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks-s 18 asendatakse tekstiosa „§ 1171” tekstiosaga „§ 1191 käesolevas seaduses sätestatud erisustega”.

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:Kriminaalmenetluse seadustiku § 498 lõike 1) paragrahvi 74 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: punktis 1 asendatakse tekstiosa „ (6) Haldur edastab TartuHarju Maakohtu registriosakonnale viivitamata pankrotitoimkonna liikmete nimekirja ja selle muudatused.Tallinna kohtumaja”; tekstiosaga „Harju Maakohus” ja punktis 2) paragrahvi 162 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnadtekstiosa „võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamatultTartu Maakohtu Tartu kohtumaja” sõnadegatekstiosaga

Riigi õigusabi seadusesNotariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõige 3lõikes 2¹ asendatakse tekstiosa „kohtute seaduse §-le 117¹” tekstiosaga „käesoleva seaduse §-le 24¹”; 2) paragrahv 24¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24¹. Notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine (31) Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kordEksamikomisjonile esitatakse koos avaldusega järgmised dokumendid: 1) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurustisikut ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta.”kodakondsust tõendava dokumendi koopia; 2)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikuPankrotiseaduse § 491 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Maksekäsu kiirmenetlust käesoleva paragrahvi57 lõikes 1 nimetatud alusel ei toimu, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse 8 asendatakse tekstiosa „§ 101 lõikes 1 nimetatud määra üle 1,5 korra.1171” tekstiosaga „§ 1191 käesolevas seaduses sätestatud erisustega”.

Vabariigi ValitsusePatendivoliniku seaduse § 441 lõiked 911 ja 10§ 2011 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks.

ÄriseadustikusRiigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 76 järgmises sõnastuses:13 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „ (76) Tehniliste võimaluste olemasolu korral toimub käesoleva paragrahvi§ 12 lõikes 7² nimetatud kande parandamine automatiseeritult.5” tekstiosaga „§ 12 lõikes 6”; 2) paragrahvi 6722 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „registripidajaRiigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile, kelle toimetatavas menetluses riigi õigusabi osutati, muudel juhtudel aga riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule taotluse, milles märgitakse:”

Käesolev seadus jõustub 2016Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 74 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 74. aastaAsja allumine mitmele kohtule ja kohtuistungi toimumise koht”; 2) paragrahvi 74 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus, kõige lähemal asuvas kohtumajas. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas. (3) Hagita asjas toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.”; 3) paragrahvis 119 asendatakse sõnad „juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali asukoha järgne kohus” sõnadega „Tartu Maakohus”; 4) paragrahvi 194 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Tagatise määramisel selgitab kohus kohustatud isikule tagatise tagastamise võimalusi.”; 5) paragrahvi 195 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. augustil”; 6) paragrahvi 195 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Enne määruse tegemist küsib kohus tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud.”; 7) paragrahvi 195 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule.”; 8) paragrahvi 195 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Tagatis arvatakse riigituludesse tagatise andja avalduse alusel või kui kohtul ei ole võimalik tagatist andjale tagastada.”; 9) paragrahvi 595 lõikes 2 asendatakse sõna „pädevale” sõnadega „Tartu Maakohtu”.

(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. mail. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 60 jõustub üldises korras.