(1) Käesolev määrus (edaspidi: ehitusmäärus) reguleerib planeerimise ja ehitamise põhimõtteid Rakvere linna territooriumil ning määrab ära Rakvere linnavolikogu- ja linnavalitsuse ülesannete jaotuse ja menetluskorra nii ehitamisel kui ka planeerimisel.2(2)Ehitusmääruse eesmärgiks on tagada võimalikult paljude Rakvere linna elanike ja teiste isikute vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks ning määrata ära Rakvere linna omavalitsusorganite pädevus ja ülesanded planeerimise ning ehitamise korraldamisel.
(1) Rakvere linnas korraldavad planeerimis- ja ehitustegevust Rakvere linnavolikogu (edaspidi: linnavolikogu), Rakvere linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus) ja Rakvere Linnavalitsus ametiasutusena.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud organite ja ametiasutuse ülesannete jaotus ning pädevus planeerimis-ja ehitustegevuses sätestatakse ehitusmääruses, kui seaduses või muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Ehitusmääruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) planeering- tähistab üheaegselt üldplaneeringut, teemaplaneeringut ja detailplaneeringut22) ajaleht - ehitusmääruse paragrahvi 5 lõike 3 alusel määratud regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht või vähemalt üks kord kuus ilmuv linnaleht, mille linnavalitsus on määranud linna ametlike teadete avaldamise kohaks;33) ametiasutus - Rakvere Linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.
(1) Rakvere linna kogu territooriumi kohta koostatakse üldplaneering. Üldplaneeringu koostamise algatab ja üldplaneeringu kehtestab Rakvere linnavolikogu.2(2)Üldplaneering koostatakse vajadusel ka linna territooriumi erinevate osade kohta või teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks või täiendamiseks.3(3)Miljööväärtusliku ala ja selle planeerimise reeglid määratakse üldplaneeringus või vastavas teemaplaneeringus. Miljööväärtusliku ala ehitamise reeglid määrab detailplaneering.4(4)Planeeringu koostamise algatamise ettepaneku võib teha iga isik. Isik esitab ettepaneku linnavalitsusele. Linnavalitsus võib kinnitada ettepaneku vormi.5(5)Detailplaneering koostatakse linna territooriumi osa kohta, kui selle koostamise kohustus tuleneb seadusest. Detailplaneeringu koostamise algatab ja detailplaneeringu kehtestab linnavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.6(6)Linnavalitsus võib anda loa projekti koostamiseks ja hoonestuse (hoone) püstitamiseks, krundi jagamiseks ning naaberkinnisasjade piiride muutmiseks detailplaneeringut koostamata Planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel.7(7)Katastriüksuse sihtotstarbe Maakatastriseaduses sätestatud juhtudel ja alustel määrab linnavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Planeerimistegevuse avalikustamise tagavad ja seda korraldavad linnavalitsus ning ametiasutus. Linnavalitsus on korraldajaks juhul, kui avalikustamine eeldab haldusakti andmist.2(2)Planeerimistegevuse avalikustamine toimub vastava informatsiooni avaldamise kaudu Rakvere linna veebilehel ja ajalehes, väljapanekute ja arutelude kaudu ning muul viisil, mis tagab huvitatud isikute kaasamise, õigeaegse informeerimise ja võimaluse kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.3(3)Planeerimis- ja ehitustegevuse avalikustamine toimub ajalehes, mille linnavalitsus on määranud linna ametlike teadete avaldamise kohaks.4(4)Ametiasutus avaldab informatsiooni kavatsetavatest planeeringutest ajalehes üks kord aastas hiljemalt iga aasta 31. märtsil.5(5)Linnavalitsus on koostöö korraldajaks planeeringute koostamisel juhul, kui koostöö nõuab haldusakti andmist. Muudel juhtudel korraldab koostööd planeeringute koostamisel ametiasutus. Isikute kaasamine otsustatakse planeeringu lähteülesande kinnitamisel.
(1) Ametiasutus teeb detailplaneeringu algatamiseks vajalikud või sellega kaasnevad toimingud ning selgitab välja kavandatava detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud, sealhulgas:11) tuvastab ajutise ehituskeelu kehtestamise vajaduse;22) tuvastab isikud ja asutused, kes tuleb kaasata planeeringu koostamisse või kellega tuleb teha koostööd;33) tuvastab kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse;44) tuvastab võimaluse koostada detailplaneering lihtsustatud korras;55) tuvastab keskkkonnamõju hindamise algatamise vajaduse ja korraldab seaduses sätestatud seisukohtade küsimise hindamise vajalikkuse kohta enne otsuse tegemist;66) tuvastab vajaduse sõlmida leping planeeringukohaste teede ning tehnovõrkude – ja rajatiste väljaehitamiseks ja teeb sellekohase ettepaneku detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule;77) vajadusel teeb ettepaneku detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule halduslepingu sõlmimiseks planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks;88) informeerib linnavalitsust vajadusest esitada linnavolikogule otsuse eelnõu detailplaneeringu koostamise algatamiseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;99) tuvastab vajaduse esitada detailplaneeringu eskiislahendus enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamist;1010) tuvastab arhitektuurikonkursi korraldamise vajaduse.2(2)Linnavalitsus otsustab ja sõlmib enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist järgmised lepingud:11) halduslepingu detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks seaduses sätestatud ulatuses;22) lepingu planeeringukohaste teede ning tehnovõrkude – ja rajatiste väljaehitamiseks.3(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud nimetatud lepingu võib sõlmida ka hiljem, kui enne detailplaneeringu koostamise algatamist ei saanud ette näha vajadust teede ning tehnovõrkude – ja rajatiste väljaehitamiseks, kuid enne ehitusloa väljastamist.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute lõpetamise otsustab linnavalitsus.5(5)Ametiasutus valmistab ette käesolevas paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike haldusaktide eelnõud ja esitab pädevale organile otsustamiseks.
(1) Üldplaneeringu ja teemaplaneeringu (edaspidi: üldplaneering) algatamise ettevalmistamisel juhindutakse ehitusmääruse paragrahvist 6 arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.2(2)Ametiasutus korraldab üldplaneeringu algatamise ettevalmistamist ja teeb selleks vajalikke toiminguid, sealhulgas:11) tuvastab isikud ja asutused, kellega koostöös tuleb üldplaneering koostada;22) tuvastab vajaduse ülplaneeringu koostamiseks vajalike alusuuringute läbiviimiseks ja esitab linnavalitsusele ettepanekud vastavate riigihangete korraldamiseks;33) teeb linnavalitsusele ettepaneku üldplaneeringu koostamises osalevate töörühmade või ajutiste komisjonide moodustamise vajaduse ja valdkondade kohta;44) korraldab ülplaneeringu strateegilist hindamist.3(3)Üldplaneeringu koostamise algatamise eelnõu esitab linnavolikogule linnavalitsus.4(4)Üldplaneeringut koostava spetsialisti või üldplaneeringu koostamist juhtiva spetsialisti määrab linnavalitsus pärast üldplaneeringu koostamise algatamist linnavolikogus.
(1) Linnavolikogu otsustab järgmiste planeeringute koostamise algatamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise:11) üldplaneering (s h teemaplaneering);22) detailplaneeringu koostamine juhul, kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub;33) detailplaneering, mis sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.2(2)Linnavalitsus otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata detailplaneeringute koostamise algatamise, sealhulgas Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 sätestatud detailplaneeringu koostamise algatamise või detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise, kui see ei ole õigusaktidega antud kellegi teise pädevusse.3(3)Planeeringu koostamise algatamisel kinnitatakse planeeringu lähteülesanne ning vajadusel algatatakse keskkonnamõju hindamine või strateegiline hindamine.4(4)Ametiasutus:11) avalikustab algatatud planeeringu kohta infomatsiooni seaduses sätestatud ulatuses ja viisil;22) esitab maavanemale üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni seaduses sätestatud tähtajal;33) edastab seaduses sätestatud tähtajal teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa- ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut teinud ja naaberkinnisasjade omanikele.
(1) Planeeringu koostamist korraldab ja teeb selleks vajalikke toiminguid ametiasutus, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole määratud teisiti. Linnavolikogu ja linnavalitsus võivad planeeringu koostamiseks vajadusel moodustada tööühmi või ajutisi komisjone.2(2)Ametiasutus kogub ja nõuab välja planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid või volitab selleks planeeringu koostajat.3(3)Linnavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal seaduses sätestatud juhtudel ajutise ehituskeelu. Vastava haldusakti eelnõu valmistab ette ametiasutus.4(4)Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiilahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab ametiasutus väljapanekuid ja artuelusid. Väljapanekute ja arutelude koha, aja ja kestuse määrab linnavalitsus.5(5)Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate väljapanekute ja avalike arutelude vajaduse määrab ametiasutus.6(6)Ametiasutus korraldab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud teabe avalikustamise ja informeerib puudutatud isikuid. Ametiasutus avalikustab planeeringute lähteseisukohad ja/või eskiislahendused linna veebilehel.7(7)Planeeringu kooskõlastamise vajaduse planeerimisseaduses nimetamata kohalike omavalitsuste või riigiasutustega määrab linnavalitsus.8(8)Planeeringu koostamise ajal esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastamist korraldab ametiasutus.9(9)Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb vajadus üldplaneeringu muutmiseks, toimub sellise detailplaneeringu edasine menetlemine vastavalt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemist reguleerivatele sätetele. Kui huvitatud isikuga oli sõlmitud ehitusmääruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud haldusleping, on linnavalitsusel õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada.
(1) Linnavolikogu otsustab:11) üldplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku kuulutamise.22) Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku kuulutamise.2(2)Linnavalitsus otsustab detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku kuulutamise, kui see ei ole antud kellegi teise pädevusse.3(3)Ametiasutus korraldab Planeerimisseaduses sätestatud teabe edastamise planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise kohta ja sellekohase teabe avalikustamise. Eespool nimetatud teave peab sisaldama informatsiooni ettepanekute ja vastuväidete esitamise koha, viisi ja aja kohta.4(4)Seisukoha esitatud ettepanekute ja vastuväidete, sealhulgas kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, annab linnavolikogu, kui planeeringu kehtestamine on linnavolikogu pädevuses, muudel juhudel linnavalitsus. Ametiasutus avaldab informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes.5(5)Ametiasutus korraldab avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste ja muudatuste sisseviimise planeeringusse ning esitab planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta.
(1) Planeeringu esitab järelevalve teostajale ametiasutus. Linna esindab suhtlemisel järelevalve teostajaga linnavalitsus või linnavalitsuse volituse alusel ametiasutus.2(2)Detailpaneeringu kehtestab linnavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.3(3)Linnavolikogu kehtestab:11) üldplaneeringu;22) Planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringud;33) detailplaneeringu, mille koostamise on linnavolikogu põhjendatud vajadusel algatanud alal ja juhul, millele ei ole seaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.4(4)Teate üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise kohta ajalehes avaldab ametiasutus. Ametiasutus teatab planeeringu kehtestamisest tähtkirjaga Planeerimisseaduse § 25 lõikes 7 nimetatud isikutele.
(1) Kehtestatud planeeringute ülevaatamist korraldab ja ülevaatamise tulemustest informeerib avalikkust ametiasutus. Informatsioon ülevaatamise tulemustest avaldatakse ajalehes ja Rakvere linna veebilehel. Ametiasutus on kohustatud üle vaatama detailplaneeringud, mille kehtestamisest on möödunud rohkem kui 5 aastat.2(2)Linnavalitsus esitab kehtestatud üldplaneeringud volikogule ülevaatamiseks hiljemalt neljandal kuul pärast linnavolikogu korralisi valimisi.3(3)Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatab linnavalitsus, kui planeeritava maa-ala kinnistu omanik või kohalik omavalitsus soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Ametiasutus:11) avaldab teate detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise kohta linna veebilehel ja ajalehes;22) informeerib kinnistute omanikke, keda detailplaneeringu kehetuks tunnistamine võib puudutada ning korraldab vajadusel avaliku arutelu.4(4)Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks linnavolikogu. Vastava otsuse eelnõu valmistab ette linnavalitsus. Otsuse ärakirja maavanemale ja riigi maakatastri pidajale saadab ametiasutus.5(5)Teate detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjuste kohta avaldab ametiasutus.
(1) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise asukoha valikul esindab linna linnavalitsus.2(2)Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikul, sealhugas eelvaliku tegemisel esindab linna linnavalitsus
(1) Linnavalitsus määrab ehitise püstitamiseks või laiendamiseks koostatava ehitusprojekti alusena:11) detailplaneeringu olemasolul ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi täpsustavad lisatingimused, mida detailplaneering ei sisalda;22) projekteerimistingimused detailplaneeringu kohustuse puudumise korral. Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvad ehituslikud tingimused.2(2)Ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi täpsustavad lisatingimused määratakse huvitatud isiku taotlusel 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamisest arvates. Linnavalitsus võib kehtestada taotluse vormi.3(3)Projekteerimistingimuste määramise aluseks on huvitatud isiku kirjalik või digitaalselt allkirjastatud taotlus linnavalitsusele. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus.4(4)Projekteerimistingimused koostab ja vastava linnavalitsuse haldusakti eelnõu valmistab ette ametiasutus. Ametiasutus selgitab välja isikud, kelle nõusolek on vajalik või kellega tuleb projekteerimistingimused enne väljastamist kooskõlastada ning tuvastab arhitektuurikonkursi korraldamise vajaduse. Kui taotluse menetlemise käigus selgub, et projekteerimistingimusi ei ole vaja määrata, informeerib ametiasutus sellest taotlejat.5(5)Arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi täpsustavate lisatingimuste või projekteerimistingimuste määramise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus korraldusega.6(6)Projekteerimistingimused avalikustab ametiasutus Rakvere linna veebilehel 3 kuu jooksul arvates korralduse vastuvõtmisest ning ametiasutuse dokumendiregistris.
(1) Ajutine ehitis on kuni 5 aastaks ehitatud ehitis. Ehitise kasutamise tähtaja määrab linnavalitsus kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.2(2)Ajutise ehitise ehitamiseks sobiv ala määratakse detailplaneeringus või detailplaneeringu kohustuse puudumise korral projekteerimistingimustes.3(3)Ajutise ehitise ehitamine toimub ehitusseaduses ja muudes õigusaktides ehitamisele esitatavate nõuete kohaselt.
(1) Detailplaneeringu kohustusega aladel teavitab ehitise omanik kuni 20 m2 ehtisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest ametiasutust kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist. Ehitise omanik esitab vormikohase taotluse ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjelduse krundil.2(2)Ehitusjärelevalve ametnik kontrollib esitatud taotlust. Põhjendatud juhul on ehitusjärelevalve ametnikul õigus kümne tööpäeva esitada väikeehitise püstitamiseks täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või nõuda ehitise omanikult lisaandmeid.3(3)Ehitise vormikohase teatise esitab ehitise omanik ametiasutusele viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast alates.
(1) Ehitusloa väljastab või otsustab väljastamisest keeldumise ning ehitusloa tunnistab kehtetuks linnavalitsus.2(2)Ehitusloa taotlemiseks esitab maaüksuse omanik või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel linnavalitsusele vorminõuetele vastava ehitusloa taotluse, ehitusprojekti ning muud ehitusseaduses või teistes õigusaktides nõutud dokumendid. Ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti võib esitada ka elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult.3(3)Ehitusloa taotleja esitab koos ehitusloa taotlusega ehitusloa taotlemise õigust tõendava dokumendi, kui taotleja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise kaasomanik või korteriomanik.4(4)Ehitusjärelevalvet teostav ametnik (edaspidi: ehitusjärelevalve ametnik) kontrollib ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti vastavust nõuetele. Ehitusjärelevalve ametnikul on õigus kaasata teisi isikuid ja organeid, kelle õigusi või kohustusi ehitusluba võib puudutada, küsida vastavaid arvamusi ja kooskõlastusi.5(5)Ehitusjärelevalve ametnikul on õigus nõuda ehitusloa taotlejalt ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või ehitusuuringut või selle osa. Ehitusjärelevalve ametnik peab nõuet kirjalikult põhjendama.6(6)Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, määrab ehitusjärelevalve ametnik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.7(7)Ehitusjärelevalve ametnik valmistab ette ehitusloa andmise või sellest keeldumise ja ehitusloa kehtetuks tunnistamise haldusakti eelnõud. Ehitusloa väljastab ehitusjärelevalve ametnik.8(8)Ehitusjärelevalve ametnik avaldab ajalehes teate:11) ehitusloa väljastamise kohta, kui ehitusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine;22) ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta, kui keeldumise põhjuseks on olulise keskkonnamõju hindamata jätmine ning keskkonnamõju hindamine on nõutav.
(1) Kirjaliku nõusoleku ehitamiseks annab või nõusoleku andmisest keeldumise otsustab linnavalitsus.2(2)Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitab maaüksuse omanik või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel vorminõuetele vastava kirjaliku nõusoleku taotluse koos õigusaktides nõutud dokumentidega linnavalitsusele.3(3)Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab koos nõusoleku taotlusega kirjaliku nõusoleku taotlemise õigust tõendava dokumendi, kui taotleja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise kaasomanik või korteriomanik.4(4)Ehitusjärelevalve ametnik kontrollib kirjaliku nõusoleku taotluse vastavust nõuetele. Ehitusjärelevalve ametnikul on õigus kaasata teisi isikuid ja organeid, kelle õigusi või kohustusi kirjalik nõusolek võib puudutada, küsida vastavaid arvamusi ja kooskõlastusi.5(5)Ehitusjärelevalve ametnikul on õigus nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Nõue peab olema põhjendatud kirjalikult.6(6)Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, määrab ehitusjärelevalve ametnik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.7(7)Ehitusjärelevalve ametnik valmistab ette kirjaliku nõusoleku andmise või sellest keeldumise haldusakti eelnõud.
(1) Kasutusloa väljastab või otsustab väljastamisest keeldumise või tunnistab kasutusloa kehtetuks linnavalitsus.2(2)Kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel linnavalitsusele vorminõuetele vastav taotluse ning lisab ehitusseaduses ning muudes õigusaktides nõutud dokumendid.3(3)Kasutusloa taotleja esitab koos taotlusega kasutusloa taotlemise õigust tõendava dokumendi, kui taotleja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise kaasomanik või korteriomanik.4(4)Ehitusjärelevalve ametnik kontrollib kasutuslao taotluse vastavust nõuetele. Ehitusjärelevalve ametnikul on õigus nõuda kasutusloa taotlejalt ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Ehitusjärelevalve ametnik peab nõuet kirjalikult põhjendama.5(5)Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, määrab ehitusjärelevalve ametnik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.6(6)Enne kasutusloa väljastamist viib ehitusjärelevalve ametnik läbi ehitise ülevaatuse. Ehitusjärelevalve ametnik tuvastab pädevad isikud, kelle heakskiit on vajalik kasutusloa väljastamiseks ning teeb neile ettepaneku ülevaatusel osalemiseks või küsib nende arvamuse kirjalikult. Ehitusjärelevalve ametnik teavitab ehitise omanikku ülevaatuse ajast.7(7)Ehitise ülevaatuse kohta koostab ehitusjärelevalve ametnik ülevaatuse akti, millele kirjutavad alla ülevaatuse tegemisel viibinud isikud. Ehitusjärelevalve ametnik lisab ülevaatuse aktile kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused. Ülevaatuse akti vormi kinnitab linnavalitsus.8(8)Ehitusjärelevalve ametnik avaldab vastavas ajalehes teate seaduses sätestatud andmetega, kui kasutusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine.9(9)Ehitusjärelevalve ametnik valmistab ette kasutusloa andmise või sellest keeldumise ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise haldusakti eelnõud. Kasutusloa väljastab ehitusjärelevalve ametnik.10(10)Ehitusjärelevalve ametnik avaldab ajalehes teate kasutusloa väljastamisest keeldumise kohta, kui keeldumise põhjuseks on olulise keskkonnamõju hindamata jätmine, kui keskkonnamõju hindamine on nõutav.
(1) Ehitamisel peab arvestama detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud hoonestusalale ning miljöösse sobivat ehitusmahtu ning krundi või ümbruse ajalooliselt väljakujunenud tänava-äärset ning vastasküljel olevat hoonestuslaadi (ehitusjoont).2(2)Olemasoleva ehitise fassaadi välisilme muutmise aluseks on välisviimistluse kavand, mille väljastab ametiasutus. Selles määratakse olemasoleva hoone välisilme muutmise tingimused (värvimine, remontimine, viimistlusmaterjal jms).3(3)Välisviimistluse kavandi väljastamise aluseks on taotlus, mille esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Taotluse võib esitada ka elektrooniliselt. Taotluses märgitakse hoone asukoht ning lisatakse järgmised dokumendid:11) fassaadijoonised, millel peab olema märgitud soovitav hoone välisilme muutmine;22) värvinäidised või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada;33) kaasomandi puhul taotluse esitamise õigust tõendav dokument.4(4)Välisviimistluse kavandi väljastab ametiasutus hiljemalt 15 tööpäeva jooksul.
(1) Kehtetuks tunnistatakse Rakvere linnavolikogu 28. jaanuari 2004 a. määrus nr 2 Rakvere linna ehitusmääruse kinnitamine.2(2)Määrus jõustub 05.novembril 2012. a.