Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Määrusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik, kuid tegevus registreeritakse Keskkonnaametis.”; 2) määrust täiendatakse §-ga 4² järgmises sõnastuses: „§ 4². Kääritusjäägi taaskasutamise nõuded põllumajanduses
(1)Käesoleva määruse lisas 1 nimetatud ja jäätmekoodidega 19 06 03, 19 06 04, 19 06 05 ning 19 06 06 tähistatud kääritusjäägi jäätmete taaskasutamisel põllumajanduses, juhul kui kääritusjäägi tooteks sertifitseerimise protsess on pooleli ning kuni kääritusjääk ei ole lakanud olemast jäätmed vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta” tuleb arvestada järgmisi nõudeid: 1) kääritusjäägi E. coli näitaja on kuni 1000 CFU/g ja 25 grammis kääritusjäägis puudub salmonellabakter; 2) kääritusjäägi anorgaaniliste saasteainete sisalduse näitajate piirväärtused (milligrammides kääritusjäägi kuivaine kilogrammi kohta) on järgmised: plii – 150, kaadmium – 2, kroom – 80, vask – 350, nikkel – 50, elavhõbe – 1, tsink – 800. Kui anorgaaniliste saasteainete sisaldus ületab piirväärtusi, ei ole kääritusjäägi laotamine lubatud; 3) piirväärtusi ületava kääritusjäägi segamine muu materjaliga ehk kääritusjäägi lahjendamine eesmärgiga viia piirnormid vastavusse on keelatud; 4) kääritusjäägis tuleb määrata fosfori-, kaaliumi- ja lämmastikusisaldus; 5) kääritusjäägi laotamisel tuleb järgida keskkonnakaitse nõudeid, mis tagavad vähemalt samaväärse kaitsetaseme veeseaduses sõnniku kasutamisele kehtestatud nõuetega, sealhulgas laotamise ajapiiranguid, väetisega antavate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, piirnorme ja muid asjakohaseid nõudeid pinna- ja põhjavee kaitseks; 6) põllul, kus on kasutatud kääritusjääki, ei tohi 21 päeva jooksul pärast laotamist karjatada loomi ega varuda loomasööta.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohane registreering antakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks alates jäätmekäitleja tegevuse esmakordsest registreerimisest Keskkonnaametis kääritusjäägi kasutamiseks. Registreeringu tähtaega ei pikendata ega uuendata.”; 3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).