(1) PõhikoolilõpetajaEttevalmistavas õppes osaleval õpilasel on õigus sooritada uuesti põhikooli lõpueksam juhul, kes ühtsekui ta vastab vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest: 1) põhikooli lõpueksami ajal või kooli eksamiplaanis ettenähtud eksami ajal haigestub, ei saa sellel osaleda või, kelle lõpu- või koolieksami tulemus onmatemaatikas oli alla 150 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest, sooritab lisaeksami.
(; 2) Testide andmekogus läbiviidava ühtse põhikooli lõpueksami ajal haigestunud või sellel kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel mitte osaleda saanud põhikoolilõpetaja sooritab ühtse põhikooli testide andmekogus lõpueksami lisaeksami. Haigestumine või muu mõjuv põhjus märgitakse testide andmekogus eksami toimumise protokollis.
(tulemus eesti keeles oli alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest;
(1) Ühtsete põhikooli lõpueksamite eksamitöid hindab lõpueksamikomisjon, lähtudes vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendist. 1 (1¹) Lõpueksami andmete migreerimisel Eesti hariduse infosüsteemi kasutatakse ümardamisreeglit. Ümardamise kord on fikseeritud eksami eristuskirjas. 1 (1²) Ettevalmistavas õppes osalevate õpilaste eksamitöid hindavad eksameid korraldava asutuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud hindajad, lähtudes vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendist. (2) Testide andmekogus tehtud eksamitöid kontrollitakse elektrooniliselt. Avatud vastustega küsimusi ja ülesandeid, mille õigsust ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, kontrollib testide andmekogus vastavalt läbiviimisjuhendile eksameid korraldava asutuse määratud hindaja või kooli lõpueksamikomisjon eksameid korraldava asutuse poolt koostatud hindamisjuhendi alusel nelja tööpäeva jooksul pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist. (3) Lõpueksamikomisjon sisestab paberil läbiviidud ühtsete põhikooli lõpueksamite kontrollimise tulemused hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist testide andmekogus eeltäidetud ühtse põhikooli lõpueksami aruandesse. (4) Elektrooniliselt läbiviidud ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö tulemused teatab eksameid korraldav asutus igale õpilasele ja koolile testide andmekogu kaudu hiljemalt üksteist tööpäeva pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist. (5) Eesti keele kui teise keele eksamit hinnatakse järgmiselt: 1) eksami kirjaliku osa töid hindavad keeleseaduse alusel korraldava asutuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud hindajad; 2) eksami suulise osa vastuseid hindavad välishindaja ja lõpueksamikomisjoni kuuluv eesti keele kui teise keele õpetaja vastavalt eesti keele kui teise keele eksami suulise osa hindamisjuhendile. (6) Eksameid korraldav asutus teatab eesti keele kui teise keele eksami tulemused koolile testide andmekogu kaudu hiljemalt 16 tööpäeva pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist. (7) Eesti keele kui teise keele lõpueksamikomisjon kinnitab eksami hinde vastavalt hindamisjuhendile eksameid korraldava asutuse teatatud kirjaliku ja suulise osa punktisumma alusel. (8) Hindamisjuhendi täpsustamiseks ja tegelike eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamite tööde hindamisjuhendist ühese arusaamise kujundamiseks ning hindamise hindamisjuhendile vastavuse kontrollimiseks moodustab korraldava asutuse peadirektor käskkirjaga eesti keele kui teise keele lõpueksamitööde hindamiskomisjoni. (9) Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami subjektiivselt hinnatav kirjalik eksamiosa läheb kolmandale hindamisele, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb 25 protsenti või rohkem. Kolmanda hindamise läbi viinud hindaja hindamisotsus jääb lõplikuks tulemuseks. (10) Ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana sooritatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami küsimusi hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord” sätestatule. Nimetatud määruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhul väljastatakse isikule Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami tunnistus. (11) Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse testide andmekogus eeltäidetud ühtse põhikooli lõpueksami aruandesse. (12) Kui ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö kirjaliku või suulise osa hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine (eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identselt sõnastatud pikemad vabavormilised vastused, ülejäänud vastuse loogikaga mitte haakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus või muu selline), siis hindab lõpueksamikomisjon eksamitöö tervikuna 0 hindepunktiga. Eesti keele kui teise keele kirjaliku osa eksamitööde puhul tuvastab kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise eksameid korraldav asutus käesoleva määruse § 37 lõikes 14 sätestatud korras. (13) Eksameid korraldav asutus väljastab eksaminandile, kes saab eesti keele kui teise keele eksamil vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, eesti keele B1-taseme tunnistuse.