Riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määruses nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Määrusega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti” erieesmärgi (e)(i) „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades” meetme 21.5.1.1 „Regionaalareng” sekkumise „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” ja erieesmärgi (e)(ii) „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades” meetme 21.5.2.1 „Regionaalareng” sekkumise „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” saavutamisse.”; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „
(11)Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231/60, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.”; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ligipääsetavuse” tekstiosaga „puuetega inimestele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete kohaselt”; 4) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui projektiga panustatakse mitmesse väljund- või tulemusnäitajasse, kajastatakse panust kõikidesse asjakohastesse näitajatesse.”; 5) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „maakondlikke hindamiskomisjone teenindab” sõnadega „hindamiskomisjone moodustab ning nende tööd korraldab”; 6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) projektile, mille arendus- ja ehitustegevusi või muid investeeringuid ei ole planeeritud omavahel loogiliselt ning sisuliselt terviklikult;”; 7) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) investeeringuks sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 2. jaotises nimetatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamise taristusse ja 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse.”; 9) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „
(5)Vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu korral peab olema tagatud kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tulemusena tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.”; 10) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) avalike teenuste arendustegevuse kulud, sealhulgas teenusvaldkonna tervikliku uuendamise tegevuskava koostamise, sihtgrupi ootusi täpsustava turu-uuringu korraldamise, e-teenuse arendus-, mobiilse teenuse loomise, digitaalse mooduli kavandamise ning kasutajaliidese ja muu infotehnoloogilise lahenduse kulud, samuti kodulehe ja visuaalse identiteedi loomise ning kasutajasõbraliku ja universaalse disaini põhimõtteid järgiva veebiarenduse kulud;”; 11) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktidega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „2¹) avalike teenuste disainimise kulud, sealhulgas teenuse kontseptsiooni väljatöötamise, disaini töötoa ning protsessi ja suhtluse kavandamise kulud; 2²) teadlikkuse tõstmise kulud, sealhulgas haridusprogrammi, töötajate koolitus-, õppereisi, mentorprogrammi, ümarlaua-, kampaania-, üritus-, avaliku arutelu, infopäeva korraldamise, ning teavitus- ja turundustegevuse kulud;”; 12) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) avalike teenuste investeeringutega seotud kulud, sealhulgas seadmete ja inventari soetamise ning ehitamis- ja rajatava keskkonna ligipääsetavuse tagamise kulud;”; 13) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „abikõlblikest otsestest kuludest” tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4‒6 loetletud kulud”; 14) paragrahvi 5 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevustes võib investeeringu kulu moodustada kuni 85 protsenti projekti toetusest ja sellega kaasnevast minimaalsest kohustuslikust omafinantseeringust.”; 15) paragrahvi 5 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „
(7)Enne taotluse esitamist on lubatud teha lõike 2 punktides 2 kuni 2² nimetatud avalike teenuste arendustegevuse, avalike teenuste disainimise või teadlikkuse tõstmise kulusid ja lõike 2 punktis 8 nimetatud projekti ettevalmistamiseks vajalikke personalikulusid ning ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulusid, mille all mõistetakse energiaauditi, ehitusliku projekteerimise ja ehitusprojektide ekspertiisi koostamisega seotud kulusid, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tegemise, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.”; 16) paragrahvi 5 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „
(8)Lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust.”; 17) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Kui abi antakse üldise grupierandi määruse alusel, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui sama määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist.”; 18) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4” tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel”; 19) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldava projekti puhul peavad ehitustööde ettevalmistamisega seotud § 5 lõikes 7 nimetatud kulud olema tehtud ja esimene ehitustööde leping sõlmitud 18 kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.”; 20) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse arv „400 000” arvuga „200 000”; 21) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabi korral üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 tähenduses või tegevusabi korral sama määruse sama artikli lõike 5 tähenduses arvutatakse toetuse ülemmäär või summa 2,2 miljoni euro suuruse või seda ületava abi korral sama määruse sama artikli lõigetes 6 ja 7 sätestatud metoodika alusel. Üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 2 punktis f nimetatud tegevuse korral arvutatakse toetuse ülemmäär sama artikli lõikes 9 sätestatud metoodika alusel.
(3)Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi korral üldise grupierandi määruse artikli 55 lõike 8 tähenduses või tegevusabi korral sama määruse sama artikli lõike 9 tähenduses arvutatakse toetuse ülemmäär või summa 2,2 miljoni euro suuruse või seda ületava abi korral sama määruse sama artikli lõigetes 10 ja 11 sätestatud metoodika alusel.”; 22) paragrahvi 13 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „partnerile osaleda” sõnaga „muu”; 23) paragrahvi 13 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „
(11)Muu kasu saav organisatsioon võib lisaks lõigetes 1 ja 3 nimetatud organisatsioonidele olla riigi valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus.”; 24) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 16 ja 17 sõnastatakse järgmiselt: „16) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi sama määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 17) vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu korral kliimakindluse tagamise hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus;”; 26) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 16 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus kahe kuni kolme maakonna ülesed hindamiskomisjonid, millel on kuni seitse liiget. Hindamiskomisjonide koosseisud kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.
(2)Hindamiskomisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt üks ettevõtjate organisatsiooni esindaja või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liige.”; 29) paragrahvi 19 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „
(5)Hindamiskomisjoni koosseisust võivad kuni 50 protsendi ulatuses moodustada samade maakondade linna- või vallavolikogu liikmed, linna- või vallavalitsuse liikmed ning linna- või vallavalitsuse ametnikud ja töötajad.”; 30) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse sõnad „Maakondliku komisjoni” sõnaga „Hindamiskomisjoni”; 31) paragrahvi 19 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „
(8)Rakendusüksus pöördub kirja teel kõigi selle piirkonna MAROde poole, kelle maakonnas moodustati lõike 1 alusel hindamiskomisjon, selle liikmete nimetamiseks lõigete 1–5 kohaselt.”; 32) paragrahvi 19 lõikes 9 asendatakse sõna „MARO” tekstiosaga „Piirkonna MARO-de ühine”; 33) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „maakondlik hindamiskomisjon” sõnaga „hindamiskomisjon”; 34) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Projektide valimisel kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodika peavad lähtuma ühendmääruse §-st 7. Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel juhindub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Hindamise läbiviimise korraldab rakendusüksus.”; 35) paragrahvi 20 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „
(7)Kui projekt panustab samal ajal väljundnäitajasse „uute ja uuendatud korraldusega teenuste arv” ja tulemusnäitajasse „projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20 protsenti”, antakse taotlusele boonusena 0,2 hindepunkti. Kui sellise projekti taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus ning projektis osaleb partnerina veel vähemalt üks kohalik omavalitsus, antakse taotlusele boonusena lisaks 0,3 hindepunkti.”; 36) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „nimetatud juhtudel,” tekstiosaga „nimetatud juhtudel, sealhulgas”; 37) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Taotluse rahuldamata jätmise otsust tuleb kirjalikult põhjendada, sealhulgas tuleb märkida otsuse õiguslik alus ja näidata ära otsuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud.”; 38) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõnad „maakondliku hindamiskomisjoni” sõnaga „hindamiskomisjoni”; 39) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldava projekti puhul teinud § 5 lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud esimest ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul.”; 40) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus.”; 41) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Lõike 2 punktis 8 nimetatud väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus peab väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja puhul olema tagatud vähemalt kolme aasta jooksul ning suurettevõtjast toetuse saaja puhul vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.”; 42) paragrahvi 28 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa „, strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule” tekstiosaga „ja panus strateegias „Eesti 2035” kinnitatud strateegiliste sihtide saavutamisse ja aluspõhimõtete hoidmisse vastavalt taotluses lubatule”.; 43) paragrahvi 28 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 44) paragrahvi 28 lõikes 5 asendatakse arv „kümne” arvuga „20”; 45) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „
(6)Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha toetuse ettemakseid vaid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1–6 sätestatud tingimustel. Ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30 lõike 3 kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Toetuse saaja peab esitama ettemakse kasutamist tõendavad dokumendid ning nende mitteesitamise korral peab ta toetuse tagastama 15 kalendripäeva jooksul.
(7)Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 sätestatud tingimustel.
(8)Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.”.
Määruse § 1 punkte 26, 40, 41 ja 45 rakendatakse alates 8. märtsist 2023. a.