(1) Põltsamaa Linnavalitsuse palgajuhend (edaspidi palgajuhend) reguleerib Põltsamaa Linnavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) teenistujate ja linnapea palga ja töötasu määramise ja maksmise korda.2(2)Palgajuhendiga määratakse kindlaks teenistuskohale vastav põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.3(3)Linnapeale laienevad palgajuhendi §-d 10-12.
(1) Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) teenistuja - Põltsamaa linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;22) ametnik – isik, kes on Põltsamaa linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning on nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu;33) töötaja – isik, kes on võetud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel;44) palk – ametnikule tehtud töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest ning asendustasust;55) töötasu – töötajale tehtud töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest ning asendustasust.2(2)Palgajuhendis käsitletakse ametiasutuse struktuuriüksusena linnakantseleid ja ametiasutuse osakondi ning linnapeale alluvaid ametnikke.
(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning palgajuhendist.2(2)Ametiasutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.3(3)Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid.4(4)Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel. Tööajaarvestuse tabeli koostamise eest vastutab linnakantselei spetsialist koostöös struktuuriüksuste juhtidega.5(5)Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse ametiasutusele eraldatud personalikulude eelarvet.
Ametniku palk ja töötaja töötasu koosneb:11) põhipalgast,22) muutuvpalgast,33) eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu ööajal töötamise, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest) ning44) lisatasust puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest (asendustasu).
(1) Põhipalk on ametniku palga või töötaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha teenistusülesannete ja vastutuse ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja hariduse põhjal.2(2)Ametiasutuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppidesse:11) teenistujate I palgagrupp, kuhu kuuluvad nooremspetsialistid ja teenindavad teenistuskohad (toetavad protsesse ning täidavad rutiinseid ja ühetaolisi tegevusi);22) teenistujate II palgagrupp, kuhu kuuluvad keskastme spetsialistid (täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud tööülesandeid ja nõustavad oma spetsiifilises töövaldkonnas);33) teenistujate III palgagrupp, kuhu kuuluvad tippspetsialistid (osalevad valdkonna arendamises/juhtimises ning lahendavad/nõustavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid);44) struktuuriüksuste juhid (linnasekretär, abilinnapea, osakondade juhatajad).3(3)Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on järgmised:11) teenistujate I palgagrupp - 390 - 710 eurot;22) teenistujate II palgagrupp - 532,50 - 1065 eurot;33) teenistujate III palgagrupp – 887,50 - 1420 eurot;44) struktuuriüksuste juhid - 1065 - 1775 eurot.4(4)Teenistuja põhipalga määramisel või kokku leppimisel lähtutakse tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust.5(5)Katseajal määratakse ametnikule või lepitakse töötajaga kokku üldjuhul 10% tema teenistuskohale planeeritud põhipalgast madalam põhipalk. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üleviidud teenistujale, kuid mitte kauem kui neli kuud.6(6)Teenistuja põhipalk vaadatakse üle kord aastas kalendriaasta lõpus ja põhipalga muutus vormistatakse uue aasta algusest, välja arvatud põhipalga muutmine pärast katseaja lõppu.7(7)Teenistujate põhipalkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui ametiasutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.8(8)Põhipalga vahemike muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.9(9)Ametiasutuse tegevuse ja eesmärkide saavutamise mõttes kriitiliste (ilma milleta ametiasutuse tegevus oleks häiritud) teenistuskohtade puhul (teenistuskohad, mis on eriti olulised eesmärkide saavutamisel ja vastavate tööde palk turul ületab teenistuskoha palgaklassi palgataset) võib teenistujale määrata lubatud vahemikust kõrgema põhipalga.
(1) Muutuvpalk on ametniku palga või töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.2(2)Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.3(3)Tulemuspalka makstakse eelnevalt seatud eesmärkide silmapaistva saavutamise eest. Eesmärkide ja tulemuste loetelu, mille eest on võimalik maksta tulemuspalka ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arengu- ja hindamisvestlusel ning see fikseeritakse teenistuja arengu- ja hindamisvestluste kokkuvõttes, mis peab olema kooskõlastatud linnapeaga.4(4)Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis või õigusaktides fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu ja mida talle annab vahetu juht või mille täitmine toimub seaduse alusel.5(5)Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Lisatasu maksmise aluseks olevas käskkirjas näidatakse täiendavate teenistusülesannete sisu ja periood, mille eest lisatasu makstakse, ning lisatasu suurus.6(6)Teenistujale võib erakordsete teenistusalaste saavutuste eest maksta preemiat.7(7)Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20% teenistuja aastasest põhipalgast.8(8)Ametiasutus ei maksa teenistujale sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest.
(1) Eritingimustes töötamise eest makstavateks lisatasudeks on:11) lisatasu ületunnitöö eest;22) lisatasu ööajal töötamise eest, kui nimetatud kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või töötasu kokku leppimisel;33) lisatasu riigipühal töötamise eest.2(2)Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja töölepingu seadusele, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada täiendava vaba aja andmisega.
(1) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, makstakse asendustasu, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.2(2)Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt või täielikult, olles vabastatud vastavalt kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse vähemalt tema oma teenistuskohajärgset palka. Kui asendatava teenistuja palk on suurem, makstakse suuremat palka.
(1) Ametniku palk määratakse linnapea käskkirjaga.2(2)Töötaja töötasu lepitakse kokku töötaja ja linnapea vahelises töölepingus või selle lisas. Töötaja tulemuspalk, preemia, lisatasud ja asendustasu võidakse määrata linnapea käskkirjaga.3(3)Ettepaneku ametniku palga määramiseks või töötaja töötasu osas teeb vahetu juht. Muutuvpalga, lisatasude ja asendustasu määramise ettepaneku võib teha teenistuja vahetu juht. Ettepaneku tegija peab ettepanekus toodud põhipalga, tulemuspalga, lisatasu või asendustasu määra vajadusel teenistujale põhjendama.4(4)Muutuvpalga, lisatasude ja asendustasu maksmise aluseks olev käskkiri peab olema põhjendatud.5(5)Teenistujale ületunnitöö eest, ööajal töötamise eest või riigipühal töötamise eest lisatasu maksmise aluseks on lisaks eelpool toodule tööajaarvestuse tabel.
(1) Linnapea töötasu vahemik on 2130 - 2840 eurot.2(2)Linnapeale kinnitab töötasu ja määrab muutuvpalga linnavolikogu oma otsusega.
(1) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus kuu viimasel tööpäeval (palgapäev). Ametiasutus kannab palga või töötasu teenistuja määratud arvelduskontole.2(2)Teenistujale makstakse tema kirjaliku taotluse alusel ühekordset avanssi, mis ei tohi ületada 50% teenistuja ühe kuu palgast.3(3)Teenistuja soovil väljastatakse talle teatis arvestatud tasude ja neist tehtud kinnipidamiste kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult.4(4)Palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.2(2)Päevatasu alusel arvutatakse teenistujale puhkusetasu üksnes juhul, kui sel alusel arvutatav puhkusetasu on teenistuja jaoks soodsam.3(3)Puhkusetasu kantakse teenistuja arvelduskontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.
(1) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale keskmist palka või töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku 10 kalendripäeva eest teenistujale palka või töötasu ei maksta.2(2)Tasemekoolituse lõpetamiseks võib anda täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alammääras.
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas paragrahvis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega.2(2)Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt ametiasutuse omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete mahtu või muutes nende sisu.3(3)Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:11) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas palgajuhendi § 6 lõigetega 4 ja 5 või;22) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt palgajuhendi § 7 lõike 1 punktile 1 või;33) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
Ametiasutusele eraldatud palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab linnapea.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Jõustumine Määrus jõustub 01. aprillil 2013.