(1) Türi vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma munitsipaalasutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust Türi Vallavalitsuse kaudu tsentraliseeritult. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009) (2) Türi valla munitsipaalasutusteks (edaspidi asutused) on Türi Vallavalitsus ametiasutusena ja järgmised ametiasutuse hallatavad asutused: 1) Türi Gümnaasium (kuni 31. augustini 2011); (Muudetud Türi Vallavalitsuse 01.11.2011 määrusega nr 11, jõust. 04.11.2011) 1¹) Türi Põhikool; (Muudetud Türi Vallavalitsuse 01.11.2011 määrusega nr 11, jõust. 04.11.2011) 2) Türi Majandusgümnaasium (kuni 31. augustini 2011); (Muudetud Türi Vallavalitsuse 01.11.2011 määrusega nr 11, jõust. 04.11.2011); 2¹) Türi Ühisgümnaasium; (Muudetud Türi Vallavalitsuse 01.11.2011 määrusega nr 11, jõust. 04.11.2011) 3) Türi Toimetulekukool; 4) Türi Muusikakool; 5) Kesklinna Lasteaed; 6) Lokuta Lasteaed; 7) Türi Raamatukogu; 8) Türi Muuseum; 9) Türi Kultuurikeskus; 10) Türi Päevakeskus; 11) Türi-Alliku Lasteaed; 12) Särevere Lasteaed “Kurepesa”; 13) Laupa Põhikool; 14) Retla Kool; 15) Oisu Lasteaed ”Kelluke”; 16) Oisu Rahvamaja (kuni 31. augustini 2013); 17) Kabala Lasteaed (kuni 31. augustini 2012); 18) Kabala Põhikool (kuni 31. augustini 2012); 18¹) Kabala Kool-Lasteaed; 19) Kabala Rahvamaja (kuni 31. augustini 2013); 20) Türi Kommunaalasutus; (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009) 21) Laupa Külaraamatukogu (30. aprillini 2006); 22) Kolu Külaraamatukogu (30. aprillini 2006); 23) Änari Raamatukogu (30. aprillini 2006); 24) Türi-Alliku Raamatukogu (30. aprillini 2006); 25) Oisu Valla Keskraamatukogu (30. aprillini 2006); 26) Taikse Raamatukogu (30. aprillini 2006); 27) Kabala Raamatukogu (30. aprillini 2006); 28) Ollepa Raamatukogu (30. aprillini 2006); 29) Türi Noortekeskus. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 13.12.2010)
(1) Türi valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Türi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsus) raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestus-põhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (RTJ) ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri).
(1) Sise-eeskirja kohaldatakse kõigile Türi valla munitsipaalasutustele. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (2) [Kehtetu - jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009] (3) Sise-eeskiri reguleerib 1) kontoplaani ning koodide ja lühendite kasutamist; 2) asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; 3) varade ja kohustuste inventeerimist; 4) raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist; 5) raamatupidamisregistrite pidamist; 6) vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume; 7) arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises; 8) aruannete koostamise korda.
(1) Asutustes on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan. (2) Täiendavalt on kasutusele võetud järgmised allkontod: 1) kontole 100100 “Arvelduskontod pankades”:1001000 arvelduskontod SEB Pangas;1001001 arvelduskonto Hansapangas (Swedpangas);1001004 välisabi konto;1001005 erikontod;1001006 arvelduskonto Sampo Pangas;1001007 arvelduskonto Nordea pangas, 2) kontole 103000”Nõuded ostjate vastu”:1030001 nõuded edasiantavate kulude kohta;1030005 nõuded käibemaksuga;(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 13.12.2010) 3) kontole 203010 “Sotsiaalmaksu kohustus”:2030101 sotsiaalmaksukohustus hooldajatoetustelt.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (3) Lisaks üldeeskirjaga kinnitatud kontoplaanikoodidele (konto-, tehingupartneri-, tegevusala-, allika- ja rahavookood) on kasutusel osakondade tunnused (lisa 1¹) ning projektikoodid (antakse rahandusosakonna juhataja poolt igale konkreetsele projektile ja investeeringuobjektile, eristamaks neid kulusid muudest asutuse kuludest).
(1) Kohaliku omavalitsusüksuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest. (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
(1) Türi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) koostab ja kiidab heaks konsolideeritud majandusaasta aruande. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Türi Vallavolikogule (edaspidi volikogu) kinnitamiseks hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks. Volikogu kinnitab aruande oma otsusega hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus § 29). (2) Koondsaldoandmik koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt omavalitsusüksuse kohta üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (3) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadel. (4) Maksudeklaratsioonid- ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. (5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. (6) [Kehtetu - jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009]
(1) Asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritult, tagades seejuures iga iseseisva registrinumbriga asutuse varade, tulude ja kulude eraldi arvestuse. Raamatupidamisprogrammis PMen peetakse arvestust 2 valdkonna all. Tingituna Türi Kommunaalasutuse käibemaksukohustusest, peetakse asutuse maksuaruandluse jaoks andmete saamiseks selle asutuse raamatupidamisarvestust eraldi valdkonna all. Teiste asutuste raamatupidamisarvestust kajastatakse valdkonnas ”Türi Vallavalitsus”. Eristamaks asutuste tulusid, kulusid ja varasid, kasutatakse osakonna tunnust (vt lisa 1¹). (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (2) Asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, juhataja või direktor), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (3) Valla asutuste raamatupidamist korraldab ametiasutuse pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (4) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust teostavad ametiasutuse raamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009).
(1) Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (2) Raamatupidamises kajastatakse nõuded üldjuhul selle asutuse arvestuses, kes esindab omavalitsust nõude sissenõudmisel. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamis-arvestuses. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (4) Kohustused kajastatakse selle asutuse raamatupidamisarvestuses, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (5) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisarvestuses. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (6) Omavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse asutuse raamatupidamise aastaaruandes. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009).
(1) Saadud maksud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (3) Kulud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati. Kui omavalitsuse üks asutus finantseerib teise üksuse kulusid, annab finantseerija vastavad kulud üle nendele, kes selle kulu eest kaupu, teenuseid või muid hüvesid said. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse selle asutuse tuludes või kuludes, kelle valduses on kajastatud vastav vara või kohustus. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). 5 (5)
(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse §7): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (2) Ametiasutus kasutab Türi valla asutuste ostuarvete vastuvõtmiseks e-arvete operaatorit, mis ühendab endas e-arvete saatjad, saajad ning nende kasutatavad majandustarkvarad. (3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning need allkirjastavad kulusid tegema volitatud isik ja raamatupidaja. Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamist kajastavad kuludokumendid peab kontrollima ja allkirjastama ka projekti töögrupi juht. (5) Ametiasutuses määratakse kulusid tegema volitatud isikud iga eelarveaasta alguses vallavalitsuse korraldusega. Kui volitatud isik viibib teenistuslähetuses või tema avaliku võimu teostamise õigus on peatatud või kui tehingu tegemiseks on kehtestatud toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatud alustel, siis on volitatud isiku pädevuses olevaid kulusid õigus teha vastavat volitatud isikut vallavanema käskkirjaga asendama määratud isikul. (6) Ametiasutuse kuludokumendid peab lisaks kulusid tegema volitatud isikule kinnitama ka vallavanem. (7) Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse juht. Kui asutuse juht viibib töölähetuses või temaga on tööleping peatatud, on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse põhimääruses nimetatud isik. Kui asutuse põhimääruses asutuse juhi asendamine on sätestamata, on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse juhi poolt kirjalikult määratud isik. (8) Vallavalitsuse korraldusega kehtestatakse majanduskulude (kontogrupp 55) jagamise proportsioonid hoonetele, mida kasutavad mitu Türi valla asutust ja mille kohta esitatakse ühine arve. Iga asutuse volitatud isik kinnitab oma kulu osa. (9) Volitatud isik vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on õiguspärane; 4) tehing on kooskõlas Türi valla eelarvega; 5) tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrollimise nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isiku poolt; 6) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. (10) Raamatupidamisega tegelevad töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamise infosüsteemi: 1) tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega; 2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja muude arvestus-objektide koodide õigsuse; 3) maksetähtpäeva ja tehingu summad; 4) tekkepõhise perioodi; 5) tehingu vastaspoole andmed; 6) arvete korral nende vastavuse käibemaksuseadusele; 7) asjaolu, kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud. (11) Vastavalt üldeeskirja § 15 lõikele 5 peavad dokumentide kontrollimise nõuded tagama volitatud (allkirjaõigusliku) isiku ja raamatupidamisega tegeleva ametniku või töötaja lahususe. Iga alldokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamisega tegeleva ametniku või töötaja poolt. (12) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka asutuse juht. (13) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse (üldeeskirja § 15 lg 9): 1) paberkandjal dokumendil omakäeline allkiri; 2) digitaalallkiri; 3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.
(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud (raamatupidamise seaduse §6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti või raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) pearaamat; 2) arveldused; 3) pank/kassa; 4) palk; 5) arved; 6) põhivara; 7) materjalid. (7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid: 1) pearaamatu koond; 2) panga kanded; 3) kassa kanded; 4) hankijate kanded; 5) ostjate kanded; 6) palgalehed; 7) tasuliikide tabelid; 8) tasuliikide jaotus.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009) (8) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid: 1) põhivarade nimekiri; 2) bilansiväliste varade nimekiri; 3) pearaamatu kanded; 4) isikukonto kaardid; 5) puhkusereservi arvestused; 6) ning arvelduste kanded, mida pole igas kuus välja trükitud.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009)
Raamatupidamise algdokumendid edastatakse ametiasutuse raamatupidamisele vastavalt sise-eeskirja lisas 6 sätestatule.
(1) Raha hoitakse pangas ametiasutuse ja Türi Kommunaalasutuse arvelduskontodel. (2) Pangaoperatsioonide teostamisel on esimese allkirjaõigusega isikuks ametiasutuses vallavanem või asevallavanem ning Türi Kommunaalasutuses asutuse juht või tema määratud isik. Teise allkirjaõigusega isikuks on ametiasutuses pearaamatupidaja või tema asetäitja ning Türi Kommunaalasutuses asutuse raamatupidamist korraldav raamatupidaja. (3) Volitatud isiku ja ametiasutuses ka vallavanema või tema asendaja kinnitatud kuludokumentide alusel koostab maksekorraldused internetipangas rahandusosakonna töötaja või ametnik, kelle ülesandeks see ametijuhendi või töölepingu alusel on. Maksekorralduse ülekande kinnitavad internetipangas kaks vallavanema poolt ülekannet tegema volitatud isikut, mõlemad 50% õigusega.
(1) Maksimaalseks kassalimiidiks on ametiasutuses 3500 eurot ning hallatavas asutuses 700 eurot.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (2) Kassaoperatsioone teostab asutuse juhi määratud isik (lisa 1).(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (3) Asutuse juht võib sularaha operatsioonide tegemise õiguse anda ka aruandvale isikule. (4) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetuleku order; 2) kassa väljamineku order; 3) kassaraamat. (5) Kassa väljamineku orderi kinnitab asutuse juht. (6) Kassa sissetuleku-ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. (7) [Kehtetu - jõust. 13.12.2010] (8) Asutustes sisestab kassaoperatsioone teostav isik (lisa 1) sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi PMen. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, mille alusel teostatakse tehing. Kuu lõpus trükitakse programmist välja kassaraamat.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 13.12.2010) (9) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru vähemalt üks kord kuus avansiaruandega. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009) (10) Sularahas tehtud kulutuste aruande (lisa 2) alusel võib hüvitatavad summad kanda kulutaja pangakontole. Kulutajaks võib olla volikogu liige, asutuse teenistuja või töötaja. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (11) Võimalusel tuleb vältida sularahatehinguid ja arveldada panga kaudu. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009).
(1) Deebet ja kreeditkaartide kasutamise õiguse annab vallavanem oma käskkirjaga. Sellega kinnitatakse ka krediidi maksimumlimiit. Kaardiga sularaha väljavõttu tuleb üldjuhul vältida. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009). (2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud. (3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju. (4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse. (5) Kaardi valdaja esitab raamatupidamisele kuu jooksul tehtud tehingute algdokumendid järgneva kuu 5-ks kuupäevaks. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.
(1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (2) Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded ja kohustused kajastatakse nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 6% aastas. (3) Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009) (4) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud 1) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses. (5) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht. (6) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga. (7) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. (8) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (9) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamise toimib Türi valla põhimääruses sätestatud korras. (10) Suure hulga nõuete korral kasutatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuate hindamiseks inventeerimismeetodit, mille korral kõik laekumised kajastatakse esialgu ainult nõuete kontol (mitte kontrakontol). Aruandeperioodi lõpus hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete jääki ning tehakse korrigeerimiskanne olenevalt sellest, kas ebatõenäoliste nõuete summa kokku võrreldes eelmise perioodi lõpu seisuga suurenes või vähenes. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009)
(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmalt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata). Tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksu kajastatakse ettemakse tegemisel perioodis, millal tehingu vastaspool deklareerib käivet. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 21.11.2007 määrusega nr 9, jõust. 01.12.2007, rakendati 01.01.2007) (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2000 eurot (ilma käibemaksuta).(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6; jõust 01.01.2011).
(1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol “Kulude ettemaksed töövõtjatele”. (2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes. (3) Avanssi antakse asutuse töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab asutuse juht. Palgaavanssi üldjuhul ei anta. (4) Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast avansiaruande alusel (lisa3). (5) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt jooksva kuu lõpuks kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid. (6) Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab asutuse juht aruande. Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja asutuse juhi kinnitatud. (7) Majandusavansi kasutamata osa kohustub aruandev isik kandma tagasi asutuse pangakontolevõi maksma sularaha asutuse kassasse 5 kalendripäeva jooksul pärast majanduskuluaruande esitamist. (8) Lähetatu peab esitama avansiaruande koos lähetuskulude aruandega (lisa 4) 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. (9) Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületava summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Lähetuskulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist asutuse pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.
(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 26.06.2012 määrusega nr 4, jõust. 01.07.2012) (2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena bilansivälistel kontodel. Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetusesaajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse tuludes. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 26.06.2012 määrusega nr 4, jõust. 01.07.2012) (3) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivara soetatud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 26.06.2012 määrusega nr 4, jõust. 01.07.2012) (4) Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ning puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 26.06.2012 määrusega nr 4, jõust. 01.07.2012) (5) [Kehtetu - jõust. 01.07.2012] (6) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulu katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 2000 eurot.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (7) [Kehtetu - jõust. 01.07.2012] (8) [Kehtetu - jõust. 01.12.2007] (9) Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt üldeeskirja § 25 lõikele 3. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 26.06.2012 määrusega nr 4, jõust. 01.07.2012) (10) Mitterahaliseks sihtfinantseerimiseks loetakse sihtfinantseerimist kolme osapoole tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab ja sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 21.11.2007 määrusega nr 9, jõust. 01.12.2007, rakendati 01.01.2007). (11) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt saadud mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse vastavalt üldeeskirja § 44 lõigetele 3 või 4. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 21.11.2007 määrusega nr 9, jõust. 01.12.2007, rakendati 01.01.2007).
(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja §-le 38 kantakse soetamisel lisanduvad maksud ja lõivud maksukulu kontole. (2) Materjalid võib kanda kohe kulusse, kui ostuarve summa ei ületa 2000 eurot ilma käibemaksuta. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (3) Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. (4) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse asutustes kohapeal. Iga kvartali lõpus korrigeeritakse kuludesse kantud toiduainete maksumust inventuuri alusel.
(1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabel. (2) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. (3) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 13.12.2010) (4) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitab raamatupidamisele personaliarvestusega tegelev ametnik või töötaja hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. (5) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja vallavanema ning Türi Kommunaalasutuses selle juhi poolt. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009) (6) Palgalehed koostatakse asutuste ja tegevusalade lõikes. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt arvutist tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötajale esitatakse palgalipik kas trükitult või e-kirjaga. (7) Aruandeaasta kohta trükitakse iga töötaja kohta isikukonto.
(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse vara hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele olenemata maksumusest. Kuni 31. detsembrini 2010 soetatud põhivara kapitaliseerimise alampiir on 1917 eurot.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (2) Vara, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille maksumus on alla põhivara soetusmaksumuse alampiiri, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.
(1) Üldeeskirja § 40 lõike 1 alusel lähtutakse materiaalse põhivara arvestuses RTJ 5 esitatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a. tööjõukuludelt arvestatud maksud). (2) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive ning laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse tekkimise perioodil kuludesse. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009) (3) Põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt 2000 eurot (ilma käibemaksuta). Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (4) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes. (5) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (6) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (7) Ettepaneku kuluminormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. (8) Uute põhivarade amortisatsiooninormid aastas on järgmised: (Muudetud Türi Vallavalitsuse 26.06.2012 määrusega nr 4, jõust. 01.07.2012) 1) hooned 2% 2) eluhooned 1,5% 3) teed 3,5% 4) vee- ja kanalisatsioonitorustikud 2,5% 5) tänavavalgustusliinid 5% 6) pumbamajad 5% 7) puurkaevud 6,5% 8) masinad ja seadmed 20% 9) transpordivahendid 20% 10) arvutustehnika 25% 11) kontoritehnika 20% 12) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20% 13) reservuaarid ja mahutid 2,5% 14) reoveepumplad 6,5%Veemajanduse varadele rakendatakse uusi amortisatsiooninorme alates 01.01.2009 soetatutele. Muid enne 01.01.2012 soetatud põhivarade amortisatsiooninorme, mis ei vasta eespool esitatule, muudetakse vastavalt vajadusele aastainventuuride käigus. (9) Kasutatud varadele ja oluliselt erisugustele uutele põhivahenditele kehtestatakse asutuse juhi käskkirjaga konkreetne individuaalne amortisatsiooninorm. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 26.06.2012 määrusega nr 4, jõust. 01.07.2012) (10) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (11) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) hinnatakse vara alla. Vara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab asutuse juht. (12) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. (13) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses asutuse juhi käskkirja alusel. Ettepaneku vara arvelevõtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik). 13 (13¹) EL struktuurifondide toetuste arvel soetatud põhivarasid arvestatakse raamatupidamisprogrammis Pmen varade arvestuse objekti ”Välisabist sihtfinantseeritud põhivara” all. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009) 13 (13²) Raamatupidamises koostatakse põhivara arvelevõtmise kuupäeva seisuga akt (lisa 5), millel kajastatakse järgmised andmed: põhivara nimetus, inventari number, info vara kohta (hoone aadress, maa katastri tunnus, transpordivahendi registreerimisnumber ja muu info), soetusmaksumus, amortisatsiooninorm aastas, vastutava isiku nimi ja allkiri, raamatupidamise konteering ja raamatupidaja allkiri. Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale antakse inventarinumber vöötkoodina. Võimalusel kleebitakse vöötkood varale. Hoonete, teede, rajatiste ja muude põhivarade puhul kui vöötkoodi pealekleepimine ei ole võimalik või otstarbekas, koostatakse nimekirjad, kuhu kleebitakse igale varale individuaalne vöötkood. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 02.11.2009 määrusega nr 14, jõust. 06.11.2009) (14) Põhivara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine toimub Türi valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.
(1) Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Türi vald omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat ning omab äriühingute puhul üle 50% ettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 13.12.2010) (2) Olulise mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Türi vald osaleb investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel. Olulise mõjuvõimu eelduseks on arvestatud 20-50% hääleõigusest. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 13.12.2010) (3) Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes soetusmaksumuses, kui osalused soetati peale 31.12.2003 ning tuletatud soetusmaksumuses kui osalused soetati enne 31.12.2003. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust nende üksuste netovaras seisuga 31.12.2003. (4) Konsolideeritud aruannetes kajastatakse valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad rida-realt ja grupisisesed nõuded, kohustused tulud ja kulud elimineeritakse ning olulise mõju all olevaid äriühinguid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil Alla 50% osalusi mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuludes. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009)
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on alates 01.01.2011 soetatud vara puhul 70 kuni 1999.99 (ilma käibemaksuta) euroni ning kuni 31.12.2010 soetatud vara puhul 63.91 kuni 1917 eurot.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (2) Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust mööbli ja rendile antud vara kohta. (3) Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. (4) Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes. (5) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. 5 (5¹) Igale bilansivälisele varale antakse inventarinumber vöötkoodina. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 02.11.2009 määrusega nr 14, jõust.06.11.2009) (6) Vara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine toimub Türi valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.
(1) Hallatavate asutuste kulude ja põhivara soetus kaetakse Türi valla eelarvest ja kajastatakse saadud siiretena. (2) Arvestatud tulude üleandmist valla eelarvesse kajastatakse antud siiretena. (3) Ametiasutus kajastab hallatava asutusele finantseerimiseks ülekantud summasi antud siiretena eelarvest ja hallatavalt asutuselt laekunud tulusid saadud siiretena eelarvesse. Samuti kajastatakse siiretena valla asutuste vahelisi muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi). (4) Omavalitsuse koondaruandes siirded elimineeritakse.
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga. (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Kord kvartalis viiakse läbi maksunõuete- ja kohustuste võrdlus e-Maksuameti kontokaartidega. Läbi viidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga). Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse. (4) Kvartali lõpu seisuga viiakse läbi toiduainete inventuur ladudes ja selle alusel korrigeeritakse kuludesse kantud materjalide maksumust. (5) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt elektronposti teel. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 21.11.2007 määrusega nr 9, jõust. 01.12.2007, rakendati 01.01.2007) (6) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu. (7) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) materiaalse põhivara inventuur; 2) varude inventuur; 3) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 4) kohustuste ja saadud ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur; 5) sularahakassade inventuur; 6) pangakontode saldode võrdlus; 7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine; 8) bilansivälise vara inventuur; 9) muude varade inventuur. (8) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. (9) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks. (10) Türi Vallavalitsus määrab varude ja materiaalse põhivara aastainventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 23.10.2007 määrusega nr 8, jõust. 01.11.2007). (11) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas. (12) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid.
(1) Kassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon. (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 4) komisjoni liikmete allkirjad. (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega. (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel; (Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi. Üksikisikutele saadetakse saldokinnituskirjad juhul kui nõue on tasumata pikema perioodi eest kui viimane aruandekuu ja nõude summa ületab 200 eurot. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (5) Varude inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon. (6) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks; 5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id); 6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse; 7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt; 8) allkirjastatud aktide põhjal korrigeerib rahandusosakond vajadusel raamatupidamise andmeid, avastatud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele. (7) Materiaalse põhivara ja bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid inventuuri läbiviimisel kasutatakse vöötkoodilugejat. Inventeeritud varad loetakse vöötkoodilugejast raamatupidamisprogrammi Pmen, kust trükitakse välja inventeerimisnimestikud, milles on kajastatud arvel oleva ja inventeeritud vara kogused ja maksumused ning põhivara puhul ka andmed järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud: 1) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust; 2) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 3) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse vara mahakandmise ja allahindluse aktid ning esitatakse need vallavalitsusele. Vallavalitsuse otsuse põhjal koostatakse raamatupidamises materiaalse põhivara korrigeerimiskanded. (8) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus; 5) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; 7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine. (9) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist. Sel juhul saadab üksus, kes leiab, et saldosid on vaja eelnevalt võrrelda, teisele poolele e-posti teel oma saldod ja jääb ootama teise poole vastust. Teine pool on kohustatud järelepärimisele e-posti teel vastama koos omapoolsete saldode esitamisega. Vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama, välja arvatud konsolideerimisgrupisisesed vahed, mis ei tohi olla suuremad kui 1 euro.(Muudetud Türi Vallavalitsuse 07.12.2010 määrusega nr 6, jõust. 01.01.2011) (10) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega, koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid. (11) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimiskomisjoni koostatud lõppakti alusel. (12) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt; 2) süüdlase mitteavastamisel - Türi valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.
Raamatupidamise dokumente hoitakse raamatupidamises 2 aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse järgmiste ühikutena: 1) aastaaruanne lisadega; 2) raamatupidamise aruanded; 3) maksudeklaratsioonid lisadega; 4) statistilised palgaaruanded; 5) põhivarade nimekiri (säilitatakse elektroonselt); 6) põhivara arvestuse dokumendid; 7) bilansiväliste varade nimekiri (säilitatakse elektroonselt); 8) bilansiväliste varade arvestuse dokumendid; 9) varude arvestuse dokumendid; 10) palgalehed ja -arvestused; 11) isikukontokaardid; 12) tööaja arvestamise tabelid; 13) palgatõendid; 14) tulu- ja sotsiaalmaksu tõendite koopiad; 15) töövõimetuslehtede saatekirjad; 16) palga arvestuse alusdokumendid; 17) inventeerimise aktid jt. inventeerimist puudutavad dokumendid; 18) pangadokumendid; 19) kassadokumendid; 20) kirjavahetus raamatupidamise ja- kontrolli küsimustes; 21) arveldused hankijatega; 22) toetuste väljamakse dokumendid; 23) avansiaruanded; 24) lähetuskulude aruanded; 25) sularahas tehtud kulutuste aruanded; 26) sihtfinantseerimise dokumendid; 27) isikliku sõiduauto hüvitise väljamakse dokumendid; 28) müügiarved; 29) muud raamatupidamise algdokumendid; 30) päeva- ja pearaamat (säilitatakse elektroonselt); 31) EL struktuurifondide kasutamisega seotud raamatupidamise algdokumendid. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009)
(1) Majandusaasta aruannet säilitatakse alatiselt. (2) Isikukontokaarte säilitatakse 50 aastat. (3) 7 aastat säilitatakse järgmisi raamatupidamise dokumente: 1) raamatupidamise algdokumente, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati; 2) raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, alates vastava majandusaasta lõpust; 3) pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente pärast kehtimistähtaja möödumist; 4) raamatupidamise sise-eeskiri pärast selle muutmist või asendamist. (4) Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud toetuste kasutamisega seotud raamatupidamise algdokumente säilitatakse 31. detsembrini 2025 projektide kaupa kaustadesse paigutatult eraldi teistest asutuse raamatupidamisdokumentidest. Asutuse raamatupidamisdokumentide juurde jäetakse dokumendi koopia viitega originaaldokumendi asukohale. Pikemalt kui 7 aastat säilitatakse raamatupidamise algdokumente, mille puhul välisabi toetuse andja on kehtestanud sellise nõude. (Muudetud Türi Vallavalitsuse 10.02.2009 määrusega nr 2, jõust. 13.02.2009, rakendati 01.01.2009)
Türi valla asutuste raamatupidamisdokumentides kasutatakse järgmisi lühendeid: AR - aruanne AV – avanss D – deebet E – Eesti J – Järva, Järvamaa JV – jääkväärtus K – kreedit või kontrollitud KM – käibemaks LV- linnavalitsus MA – maksuamet MK – maksukorraldus MV – maavalitsus NR – number P – Paide RK – riigikassa SK – sõidukaart SO - sissetuleku order TM – tulumaks T – teatis VM – väljamaks VO - väljaminekuorder VV- vallavalitsus Õ - õiend
(1) Sise-eeskirjaga sätestatud põhimõtteid on rakendatud ja rakendatakse alates 01.01.2006. 1 (1¹) Sise-eeskirja § 29 punktides 21 ja 28 märgitud raamatupidamisdokumente, mis on ametiasutusele saadetud e-arvekeskuse kaudu, säilitatakse elektrooniliselt e-arvekeskuse keskkonnas ning nende säilimise tagab e-arvekeskuse operaator. (2) Määrus on jõus 3. aprillist 2006.