Redaktsioonide võrdlus

Pajusi valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:11) Pajusi valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused;22) Pajusi valla sümbolid ja nende kasutamise kord;33) Pajusi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigused ja kohustused;44) vallavolikogu liikmete õigused ja kohustused ning vallavolikogu töökord;55) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;66) Pajusi vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;77) Pajusi Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus, õigused ja kohustused ning töökord;88) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;99) Pajusi valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;1010) Pajusi valla asutuste moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord;1111) Pajusi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;1212) Pajusi valla arengukava koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ning avalikustamise kord;1313) Pajusi valla eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ja eelarve avalikustamise kord, valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning majandusaasta aruande kinnitamise ja avalikustamise kord.

(1) Pajusi vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.2(2)Pajusi vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.3(3)Pajusi vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu vallavolikogu.4(4)Pajusi valla vara kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras.

(1) Pajusi vald teostab omavalitsuslikku haldamist Pajusi valla kui haldusüksuse territooriumil.2(2)Pajusi valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.3(3)Pajusi valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.4(4)Pajusi valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Pajusi valla ametiasutus – Pajusi Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

Pajusi valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel, kui õigusakti või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti.

(1) Pajusi vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp ning lipuvärvides vimpel.2(2)Pajusi vald kasutab oma sümboolikana aumärke ja aunimetusi volikogu kehtestatud korras.

Pajusi valla lipp on ristkülikukujuline vapilipp mõõtmetega on 105 × 105 cm.

(1) Pajusi valla lipu võib alaliselt heisata Pajusi valla ametiasutuse hoonel ja Jõgeva Maavalitsuse esisel lipuväljakul.2(2)Pajusi valla lipu võib heisata hoonete lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti:11) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Pajusi vald;22) Pajusi valla avalikel üritustel ja Pajusi valla asutuste üritustel;33) muudel üritustel, kus on esindatud Pajusi vald;44) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel ning tähtpäevadel;55) rahvuspühadel (riigilipu heiskamise päevadel),66) perekondlikel pidupäevadel;77) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.3(3)Pajusi valla lipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.4(4)Pajusi valla lipu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Pajusi valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid.5(5)Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Pajusi valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:11) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;22) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;33) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule;44) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.6(6)Pajusi valla lippu võib kasutada laualipuna.7(7)Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel.8(8)Nõuded heisatavale lipule:11) heisatav lipp peab vastama paragrahvis 6 toodud kirjeldusele, olema puhas ja terve.22) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest.33) heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.44) Pajusi valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50-100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde masti.55) alaliselt heisatud Pajusi valla lippu valgustatakse pimedal ajal.66) kasutamiskõlbmatuks muutunud Pajusi valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.9(9)Pajusi Vallavalitsus võib anda loa lipuvärvide kasutamiseks valla asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kirjablankettidel, reklaamil jm. lepingu alusel.10(10)Pajusi valla lippu tuleb kohelda väärikalt.

(1) Valla lipu värve võib kasutada vimplitel. Vimpel võib mastis lehvida ööpäev läbi.2(2)Vimpli soovitatav pikkus on pool masti kõrgusest. 6-meetrisele mastile sobib 3-meetrine vimpel, mille ülemise otsa laius oleks ca 30 cm ja alumise otsa laius 10 cm lai.3(3)Loa vimplite valmistamiseks Pajusi valla vapi värvides annab vallavalitsus.4(4)Pajusi valla vappi võivad vimplina kasutada valla asutused, ettevõtted ja organisatsioonid.5(5)Pajusi Vallavalitsus võib anda loa kleebiste valmistamiseks valla vapi alusel.

(1) Pajusi valla vapi kaldjaotusega paremalt poolitatud sini-rohelisel kilbil on laineline tala; saatena lainelised, vaheldumisi asetsevate lehtede ja urbadega pajuoksad 1+1, kõik hõbedased.2(2)Pajusi valla vapi laiuse ja kõrguse suhe on 9:12.

(1) Pajusi valla vapi kujutist kasutatakse:11) ametiasutuse pitsatil. Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. Pitsati läbimõõt on 3,5 cm;22) Pajusi valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse dokumendiplankidel.2(2)Pajusi valla vapi kujutist võib kasutada:11) Pajusi valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;22) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil;33) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;44) Pajusi valla aumärkidel, medalitel ja valla muul sümboolikal;55) Pajusi valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;66) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.3(3)Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Pajusi valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud vallavolikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

(1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.2(2)Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.3(3)Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve.4(4)Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine.5(5)Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.6(6)Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 27 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.3(3)Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.4(4)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.5(5)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab pärast nimekirja sulgemist kandidaatide nimekirjas olev isik ennast 15 minutilises sõnavõtus ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.6(6)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.7(7)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.8(8)Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.9(9)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.10(10)Valimis- või häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid hääletajate nimekirja alusel.11(11)Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.12(12)Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või “erapooletu”.13(13)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.14(14)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.15(15)Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.16(16)Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.17(17)Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.Valimistulemused kinnitatakse:11) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;22) seoses vallavolikogu volituste lõppemise või lõpetamisega vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega.18(18)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.19(19)Kui kordushääletamise tulemusel ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung uuesti kokku. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

(1) Vallavolikogul on üks aseesimees.2(2)Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.3(3)Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 27 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.4(4)Vallavolikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd.2(2)Vallavolikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd ja annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;22) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;33) esindab Pajusi valda ja vallavolikogu vastavalt seadustele, vallavolikogu õigusaktidele ja Pajusi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale;44) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;55) edastab avalikkusele vallavolikogu tegevuse kohta informatsiooni;66) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;77) täidab muid seadusega volikogu esimehele pandud ülesandeid.3(3)Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita; vallavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni või juhul, kui vallavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Vallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused.

(1) Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse.2(2)Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(1) Vallavolikogu liige on kohustatud:11) osa võtma vallavolikogu istungitest;22) hoidma talle vallavolikogu liikmena teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni nii vallavolikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist;33) kohustatud tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist, kui arutatakse ja otsustatakse üksikakti, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.2(2)Vallavolikogu liikmel on õigus:11) kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu alalisse komisjoni;22) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele, ametiasutuse ning ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidele. Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vallavalitsuselt ning ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;33) teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele;44) teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;55) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;66) algatada õigusakte;77) esitada täiendus- ja muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;88) vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest;99) tagasi astuda vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras;3(3)Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.4(4)Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavolikogu liikme taandamise kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavolikogu liikme võrra väiksem.5(5)Volikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse järgmises korras:11) vallavolikogu liikme riigi sisese teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu esimees ning lähetus vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga. Käskkirja ärakiri edastatakse vallavolikogu liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust;22) vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamise välisriiki otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega. Otsuse ärakiri edastatakse vallavolikogu liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust;33) ettepanek teenistuslähetusse suunamiseks tuleb teha hiljemalt 3 tööpäeva enne eeldatavat teenistuslähetuse aega;44) volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(1) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on vallavolikogu liikme kõik õigused ja kohustused.2(2)Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.3(3)Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud otsuste tegemine.2(2)Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida vallavalitsusele või ametiasutusele.3(3)Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige.2(2)Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.3(3)Vallavolikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu poolthäälte enamusega kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälteenamusega.4(4)Volikogu istungit võib salvestada ja teha sellest ülekande Internetis.

(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka vallavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist.2(2)Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu kolmandal neljapäeval või vastavalt vajadusele.3(3)Vallavolikogu istung kutsutakse üldjuhust erinevalt kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates.4(4)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, siis juulis vallavolikogu istungeid ei toimu.5(5)Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused (päevakorra eelnõu), toimumise aeg ja koht ning istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud tehakse vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruse § 68 lõikes 1 sätestatud korras.

Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, peab hiljemalt vallavolikogu istungi alguseks, teavitama vallavolikogu esimeest. Kui vallavolikogu liikmel ei ole võimalik enda puudumisest vallavolikogu esimeest teavitada, edastab ta vastava informatsiooni ametiasutuse üldtelefonile või volikogu sekretärile.

(1) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega.2(2)Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.3(3)Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel.4(4)Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta võimalusel sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

(1) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.2(2)Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. Päevakorras eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.3(3)Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavolikogu liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Päevakorda võetava küsimuse eelnõu peab olema vallavolikogu liikmetele istungi alguseks kättesaadavaks tehtud.4(4)Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:11) vallavolikogu liikmed;22) vallasekretär;33) volikogu komisjonid.5(5)Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega.

(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. Istungi juhataja otsustab arutelu läbiviimise täpsema korra.2(2)Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.3(3)Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.4(4)Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt viieteistkümne minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit.5(5)Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Istungi juhatajal on õigus otsustada, mitu küsimust võib iga volikogu liige ettekandjale esitada.6(6)Ettekannetele ja küsimustele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses.7(7)Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile.8(8)Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.9(9)Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.10(10)Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks.11(11)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.2(2)Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Poolthäälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Kooseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.3(3)Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Vallavolikogu liige võib taotleda, et vallavolikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.4(4)Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.5(5)Istungist osa võttev vallavolikogu liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata.6(6)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.7(7)Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.8(8)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse vallavolikogu järgmisel istungil.

(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.2(2)Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemisekomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis.3(3)Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa.4(4)Kui valituks osutumiseks ei ole vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.5(5)Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.6(6)Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile.7(7)Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha heli- ja audiosalvestist.2(2)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.3(3)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras);33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;55) viited vastuvõetud õigusaktidele;66) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.4(4)Protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajast hääletamist korraldava komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused.5(5)Volikogu protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.6(6)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav alates seitsmendast tööpäevast pärast istungi toimumise päeva. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Pajusi valla veebilehelt www.pajusi.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.2(2)Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu komisjoni moodustamisel.3(3)Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alalisi komisjone ka muul ajal.4(4)Õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks (nt korruptsioonivastase seaduse rakendamise komisjon). Erikomisjoni moodustamisel ning tegevuse korraldamisel lähtutakse vallavolikogu alaliste komisjonide kohta sätestatust, v.a komisjoni kooskäimise sagedus.

(1) Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras.2(2)Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab vallavolikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.3(3)Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon vallavolikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist Pajusi valla veebilehel www.pajusi.ee. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.

(1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.2(2)Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega.3(3)Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Alaliste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga.4(4)Komisjon valib oma liikmete hulgast sekretäri.

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.2(2)Vallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.3(3)Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu otsusega.4(4)Vallavolikogu komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

Komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone.

(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Juulikuus üldjuhul alalised komisjonid koosolekuid ei korralda.2(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul.3(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada üldjuhul vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.4(4)Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.5(5)Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komisjoni liikmetest.6(6)Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega.7(7)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.8(8)Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutaja vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.9(9)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Pajusi valla veebilehelt www.pajusi.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.10(10)Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed.

Komisjonide ülesanded on:11) oma valdkonna probleemide väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine nende lahendamiseks;22) oma valdkonna tegevuskavade väljatöötamine koostöös vallavalitsuse vastavate ametnikega ja valdkonna arengukavade seire teostamine;33) oma valdkonda puudutavate volikogu määruste ja otsuste eelnõude algatamine ja arvamuse andmine ning ettepanekute tegemine komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;44) seisukoha andmine komisjonile suunatud märgukirjade, selgitustaotluste ja teiste dokumentide kohta ja selle esitamine kirjalikult volikogu esimehele.

(1) Komisjonidel on õigus:11) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse asjatundjaid;22) algatada õigusakte ja esitada volikogule õigusaktide eelnõusid;33) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni, tutvuda kõigi oma tööks vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning väljavõtteid, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja;44) teha koostööd volikogu teiste komisjonidega probleemi sisust sõltuvalt;55) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikule;66) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta;77) töötada välja tegevuskavasid ja algatada arutelusid;88) läbi vaadata ja ette valmistada volikogule oma töövaldkonda käsitlevaid materjale.2(2)Komisjonil ei ole õigust välja anda õigusakte, komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.3(3)Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

(1) Vallavanem:11) esindab oma tegevusega Pajusi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Pajusi valda kui omavalitsusüksust;22) juhib vallavalitsuse tegevust;33) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.2(2)Vallavanema valib vallavolikogu. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 482 nõuetele.

(1) Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.2(2)Vallavolikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.4(4)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu.5(5)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.6(6)Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 27 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.7(7)Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.8(8)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.9(9)Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.10(10)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.11(11)Häältelugemiskomisjon annab valla pitsatiga hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja.12(12)Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.13(13)Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavolikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt”, „vastu” või „erapooletu”.14(14)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.15(15)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.16(16)Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.17(17)Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.18(18)Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.19(19)Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.20(20)Kui kordushääletamise tulemusel ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

(1) Vallavanema valimine vormistatakse vallavolikogu otsusega.2(2)Vallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Pajusi vallavanemaks.

(1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.2(2)Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.2(2)Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:11) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse liikmed;22) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;33) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;44) juhib vallavalitsuse istungeid;55) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;66) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.3(3)Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:11) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;22) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;33) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;44) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;55) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.4(4)Vallavanem esindab Pajusi valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine jms) annab vallavanem käskkirju.5(5)Vallavanem esindab Pajusi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.6(6)Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, välja arvatud juhul, kui Pajusi vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.7(7)Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.8(8)Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi- või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning talle kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.2(2)Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.3(3)Vallavanema lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne lähetusse minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.4(4)Vallavanema teenistuslähetuse kulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses kehtestatud tingimustel ja korras.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem.2(2)Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema liikmestaažiga vallavalitsuse liige. Kui vallavalitsuse liikmete staaž on ühepikkune, asendab vallavanemat vallavalitsuse kõige pikema liikmestaažiga kõige vanem vallavalitsuse liige.3(3)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha abivallavanem, teostab need kõige pikema liikmestaažiga kõige vanem vallavalitsuse liige.

(1) Vallavanema ametipalga ning võimalikud lisatasud määrab vallavolikogu otsusega.2(2)Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.3(3)Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.2(2)Vallavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.

(1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu.2(2)Vallavanemal on ametisse valimisest eeldatavalt kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisus esimesest istungist arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks vallavolikogule. Kui vallavolikogu ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse koosseisu, on vallavolikogu tegutsemisevõimetu ning kõigi tema liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.3(3)Vallavalitsus saab volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest.

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.2(2)Vallavalitsus:11) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;22) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;44) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;55) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;66) korraldab Pajusi valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;77) kehtestab Pajusi valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad;88) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse kinnitamisest ning kestavad vallavalitsuse tagasiastumiseni, vallavalitsusele umbusalduse avaldamiseni või vallavalitsuse liikmest tagasiastumise või vallavalitsuse liikme umbusaldamiseni.

(1) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.2(2)Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.3(3)Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist. Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab vallavolikogu.4(4)Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.5(5)Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.6(6)Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.7(7)Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse järgmises korras:11) vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Käskkirja ärakiri edastatakse ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.22) ettepanek teenistuslähetusse suunamiseks tuleb lähetusse minejale teha hiljemalt 3 tööpäeva enne eeldatavat teenistuslähetuse aega.33) vallavalitsuse liikmel on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses kehtestatud tingimustel ja korras.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.2(2)Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.3(3)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.4(4)Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini.

(1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.2(2)Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.3(3)Istungi kokkukutsumisest teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse liikmetele kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.4(4)Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.5(5)Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkt.

(1) Vallavalitsuse liige on kohustatud vallavalitsuse istungil osalema.2(2)Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale.3(3)Vallavalitsuse istungil osaleb sõnaõigusega vallasekretär.

(1) Istungil osalevad vallavalitsuse liikmed märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis.2(2)Kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.3(3)Kui vallavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enne vallavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest võimalusel eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse vallavalitsuse istungi protokolli.

(1) Vallavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda võetakse küsimused, mille õigusaktide eelnõud on vallasekretär eelnevalt läbi vaadanud ning andnud eelnõu õiguspärasuse kohta oma hinnangu.2(2)Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse päevakorrast väljajätmise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.3(3)Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavalitsuse liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest.4(4)Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega.

(1) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. Õigusaktide eelnõud peab olema eelnevalt läbi vaadanud vallasekretär ning eelnõud peavad vähemalt 1 päev enne istungit olema vallavalitsuse liikmetele kättesaadavaks tehtud.2(2)Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus.3(3)Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks.4(4)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liige võib taotleda, et vallavalitsuse istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.2(2)Istungil viibiv vallavalitsuse liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata. Vallavalitsuse liige peab hääletama isiklikult, hääletamist ei saa edasi volitada.3(3)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused on isikuvalimistel hääletamisel. Isikuvalimistel hääletamisel on vallavalitsuse liikmel üks poolthääl.4(4)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavalitsuse istungil.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär.2(2)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.3(3)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) istungist osavõtjate nimed;33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;55) vastuvõetud otsused;66) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.4(4)Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.5(5)Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.6(6)Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.7(7)Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Pajusi valla veebilehelt www.pajusi.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).2(2)Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan.3(3)Komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.4(4)Vallavalitsuse alalised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.

(1) Vallavalitsuse alalise komisjonina moodustatakse sotsiaalhoolekande komisjon ning hädaolukorraseadusest tulenevalt kriisikomisjon, v.a juhul, kui kriisikomisjon moodustatakse teiste kohalike omavalitsustega ühiselt.2(2)Vallavalitsuse teiste alaliste või ajutiste komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus.

(1) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg.2(2)Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alalisel komisjonil tuleb määrata ka aseesimees ja valida sekretär.

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.2(2)Vallavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.3(3)Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.4(4)Vallavalitsuse komisjonide liikmete volitused võib lõpetada vallavalitsuse korraldusega komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(1) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras. Teabe edastab või korraldab selle edastamise komisjoni esimees.2(2)Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

Komisjoni töövorm on koosolek.

(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel.2(2)Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Kui vähemalt neljandik komisjoni liikmetest teeb ettepaneku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, tuleb komisjoni esimehel või tema asendajal koosolek nädala aja jooksul ettepaneku esitamisest arvates kokku kutsuda.3(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti.4(4)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.5(5)Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavalitsuse istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutaja vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.6(6)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Pajusi valla veebilehelt www.pajusi.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(1) Vallavolikogu annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid.2(2)Vallavalitsus annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(1) Õigusaktide algatamise õigus on:11) vallavolikogu liikmel;22) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;33) vallavalitsuse liikmel;44) vallavanemal;55) vallasekretäril;66) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;77) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;88) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;99) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

(1) Õigusakti eelnõu ja selle seletuskirja töötab välja selle algataja.2(2)Õigusakti eelnõu seletuskiri peab sisaldama:11) eelnõu koostaja(te) nime(sid);22) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust;33) õigusakti kehtestamisega seotud kohaliku omavalitsusüksuse kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;44) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta;55) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks.3(3)Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele.4(4)Vallavolikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.5(5)Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga Pajusi valla veebilehel www.pajusi.ee.6(6)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid. Õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.7(7)Eelnõu peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.8(8)Õigusaktide eelnõud esitatakse enne vallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.9(9)Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogu esimehele.10(10)Eelnõu algatajal on õigustema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta enne selle lõpphääletusele panemist.

(1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorra eelnõuga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas Pajusi valla veebilehel www.pajusi.ee või edastatakse vallavolikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.2(2)Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.3(3)Ettepaneku istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu muutmiseks istungil võib teha vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kas istungi algul kirjalikult või istungil eelnõu menetlemisel suuliselt. Isik, kes soovib eelnõu muuta suulise ettepaneku alusel, peab muudatusettepaneku esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku. Muudatusettepanekuga arvestamine või mittearvestamine otsustatakse hääletamise teel.

(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.2(2)Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki vastavas küsimuses enam arutelu ei toimu.3(3)Vallavolikogu õigusakte muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.4(4)Vallavalitsuse õigusakte muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates.2(2)Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Määrus loetakse avalikustatuks selle Riigi Teatajas avaldamisest arvates.2(2)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3(3)Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Pajusi valla veebilehelt www.pajusi.ee. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.5(5)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.2(2)Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.3(3)Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (korraldused, otsused) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Jõgeva maavanem.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

(1) Pajusi valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.2(2)Pajusi valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.3(3)Pajusi valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.4(4)Pajusi valla asutusel võib olla asutuse nimega pitsat ning Pajusi valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve.5(5)Pajusi valla asutuse haldusdokumentidel kasutatakse Pajusi valla vapikujutist.6(6)Pajusi valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht.7(7)Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.

(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Pajusi valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Ametiasutus esindab oma tegevuses Pajusi valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.3(3)Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu.4(4)Ametiasutuse pädevuse, õigused ja tegevuse täpsema korralduse võib kehtestada ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.5(5)Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab vallavolikogu.6(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud õigusaktide või nende muutmise eelnõu esitab üldjuhul vallavolikogule vallavanem. Ametiasutuse põhimääruse ning teenistuskohtade koosseisu muutmise eelnõu on õigus esitada ka vallavanemal, kes ei ole saanud veel vallavanema kõiki volitusi, või vallavolikogu liikmel.

(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Pajusi valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.2(2)Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse vallavolikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid.3(3)Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.4(4)Hallatav asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse vastav osakond. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon.5(5)Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga või õigusaktidest tulenevalt vallavalitsus korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest.6(6)Hallatav asutus esindab oma tegevusega Pajusi valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

(1) Pajusi vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Pajusi valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.2(2)Pajusi vallal on keelatud omandada aktsiaid ja osi, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.3(3)Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Pajusi vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Pajusi vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.4(4)Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Pajusi vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Pajusi vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik.5(5)Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud volikogu pädevuses olevate otsustuste tegemiseks esitab vallavolikogule vallavalitsus. Vallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Pajusi vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Pajusi vallale kaasa toob.

(1) Pajusi valla esindamise all mõistetakse Pajusi valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Pajusi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.2(2)Pajusi valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Pajusi valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Pajusi valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.2(2)Vallavolikogu esindab Pajusi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.3(3)Vallavalitsus esindab Pajusi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Pajusi valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.4(4)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Pajusi valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.5(5)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Pajusi valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.6(6)Pajusi valla asutus esindab Pajusi valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Pajusi valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.7(7)Pajusi valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Pajusi valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.8(8)Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Pajusi valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Pajusi valda vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Pajusi valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.2(2)Pajusi valla asutuse juht esindab Pajusi valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Pajusi valla asutuse juht esindab Pajusi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

(1) Pajusi valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Pajusi valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.2(2)Üldjuhul volitatakse Pajusi valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Pajusi valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.3(3)Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavanem vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus.4(4)Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(1) Vallavolikogu esindab Pajusi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.2(2)Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Pajusi valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.3(3)Vallavalitsus esindab Pajusi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuri- üksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.4(4)Vallavanem esindab Pajusi valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.5(5)Pajusi valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni.6(6)Avalikel üritustel esindavad Pajusi valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem, vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed ning vallasekretär.

(1) Pajusi valla arengu planeerimiseks peab Pajusi vallal olema arengukava.2(2)Vallavolikogu kinnitab arengukava uue redaktsiooni vähemalt neljaks järgmiseks aastaks hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.3(3)Arengukava on Pajusi valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab Pajusi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava peab sisaldama iga-aastast hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse Pajusi valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.4(4)Valla arengukava ja seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.5(5)Pajusi valla omavalitsusorganid ja asutused peavad tegutsema Pajusi valla arengukavast lähtuvalt.6(6)Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(1) Valla arengukava koostamist ja muutmist koordineerib vallavalitsus.2(2)Arengukava või selle muutmise eelnõu esitab vallavolikogule vallavalitsus.3(3)Arengukava koostamise ja muutmise ning arengukava analüüsi korraldab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutustega. Vallavalitsusel on õigus arengukava koostamise, analüüsimise või muutmise ettevalmistamiseks kehtestada vajadusel eraldi kord.4(4)Arengukava koostamisse või selle muutmisse tuleb kaasata kõik huvitatud isikud. Huvitatud isikud kaasatakse arengukava koostamisse avalike arutelude kaudu. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse Pajusi valla veebilehel www.pajusi.ee.5(5)Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteludeks avalikult kättesaadav Pajusi valla veebilehel vähemal kolm nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist.

(1) Valla finantsjuhtimine hõlmab:11) Pajusi valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust;22) Pajusi valla ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud alustel tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist;33) Pajusi valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist.2(2)Pajusi valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse eeskätt seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.3(3)Pajusi valla finantsjuhtimise alused on:11) Pajusi valla eelarvestrateegia;22) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud Pajusi valla eelarve;33) vallaeelarve täitmine kooskõlas õigusaktidega;44) läbipaistev ja aus aruandlus, s.o valla majandusaasta aruanne;55) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

(1) Valla finantsjuhtimist korraldab kooskõlas õigusaktide ja valla põhimäärusega vallavalitsus.2(2)Valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutus.

(1) Pajusi valla eelarvestrateegia on valla arengukavaga seotud dokument, mis on aluseks vallaeelarve koostamisele, vallale kohustuste võtmisele ja investeeringuprojektide kavandamisele.2(2)Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida arengukavas märgitud tegevuste finantseerimist vähemalt eelseisva nelja eelarveaasta kohta.3(3)Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt KOFS § 20 lõikes 3 toodud detailsuses. Vallavalitsus võib eelarvestrateegia koostada ka detailsemalt.

(1) Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus.2(2)KOFSi mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvad üksused peavad esitama eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni vallavalitsuse määratud korras ja tähtajal.3(3)Vallavalitsus võib kehtestada eelarvestrateegia koostamise korra.4(4)Eelarvestrateegia ja selle muudatused tuleb esitada vallavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks.

(1) Pajusi valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) koosneb Pajusi valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest.2(2)Pajusi valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.3(3)Vallaeelarve eesmärk on kindlaks määrata Pajusi valla arenguks ning vallale pandud ja vallale võetud kohustuste täitmiseks vajaliku raha suurus ja summade jaotus.4(4)Vallaeelarve vastuvõtmisega annab vallavolikogu vallavalitsusele valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu volituse teha kulutusi Pajusi vallale pandud ja võetud ülesannete täitmiseks.5(5)Vallaeelarvega võib vallavolikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üks aasta.6(6)Vallaeelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult vallaeelarvega kinnitatud otstarbel.7(7)Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga vallaasutuse eelarves ettenähtud kulude tegemist.

(1) Vallaeelarve koostatakse ja esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks vähemalt järgmises liigenduses:11) eelarve põhitegevuse tulud;22) eelarve põhitegevuse kulud;33) investeerimisetegevused;44) finantseerimisetegevused;55) likviidsete varade muutus.2(2)Vallavalitsus võib eelarvet detailsemalt liigendada.

(1) Vallaeelarve ja selle lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja vallavolikogu alaliste komisjonidega.2(2)Eelarve koostamisel arvestatakse järgnevaid põhimõtteid:11) valla asutused ja teised alaeelarvete vastutajad esitavad eelseisva eelarveaasta finantseerimisvajadused majandusliku sisu lõikes koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadustele vastavuse kohta vallavalitsusele eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks.22) teised juriidilised ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad esitada taotlusi vallaeelarvest toetuste saamiseks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks;33) eelarve koostamisel lähtutakse ökonoomsuse põhimõttest;44) eelarve peab olema tasakaalus.3(3)Vallaeelarve eelnõu koostamiseks vajalikud andmed kogub ning vastavalt KOFSi ja Pajusi valla põhimääruses vallaeelarvele kehtestatud nõuetest lähtuva eelnõu koostab ametiasutus, kaasates ametiasutuse hallatavad asutused.4(4)Vallavalitsus esitab eelarve volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Seletuskiri peab sisaldama vähemalt KOFS § 22 lõikes 2 nimetatud informatsiooni.

(1) Vallavolikogu esimees korraldab vallavalitsuse esitatud vallaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga vallavolikogu alalistele komisjonidele edastamise.2(2)Vallavolikogu alalised komisjonid menetlevad eelarve eelnõu ning esitavad vajadusel ettepanekud eelarve eelnõu muutmiseks vallavalitsusele.3(3)Iga ettepanek eelarve või eelarve eelnõu muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada kirjalikult koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.4(4)Vallavalitsus vaatab esitatud parandusettepanekud läbi kahe nädala jooksul ettepanekute esitamise tähtajast arvates, võtab seisukoha nende vastavusest nõuetele ja koostab vallaeelarve eelnõu lõpliku versiooni.

(1) Vallaeelarve võtab vastu volikogu. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.2(2)Ametiasutus avalikustab vallaeelarve, selle seletuskirja, vallaeelarve menetlemist käsitlevad vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide istungite protokollid seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vallavolikogus vastuvõtmist Pajusi valla veebilehel www.pajusi.ee.

(1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus.2(2)Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes vallaeelarves selleks ettenähtud otstarbeks.3(3)Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulud kaetakse järgmise aasta vallaeelarvest. Olenevalt kohustuste sisust võib neid kohustusi katta ka järgmistel eelarveaastatel.4(4)Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbel.5(5)Vallavalitsus annab vallavolikogule vähemalt korra kvartalis ülevaate sihtotstarbeliste eraldiste laekumisest ja jooksva aasta eelarve täitmisest.

(1) Majandusaasta aruande koostab KOFS § 29 sätestatud korras ametiasutus ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.2(2)Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, arvestades vallvolikogu kehtestatud eelarve detailsust. Eelarve täitmise aruandes esitatakse:11) esialgne vallaeelarve;22) lõplik vallaeelarve;33) vallaeelarve täitmise andmed.3(3)Majandusaasta aruande jaoks vajaliku informatsiooni saamiseks on vallavalitsusel õigus vajadusel kehtestada majandusaasta aruande koostamise täpsem kord.4(4)Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

(1) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu oma otsusega hiljemalt 30. juuniks.2(2)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.3(3)Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud vallavolikogu määratud audiitori arvamus, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ja revisjonikomisjoni aruanne.

Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Pajusi valla veebilehel www.pajusi.ee.

(1) Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

Tunnistada kehtetuks Pajusi Vallavolikogu 26. oktoobri 2000 määrus nr 17 „Pajusi valla põhimäärus“.

Määrus jõustub 1. aprillist 2013.