(1) Kallaste linna ametiasutuse palgajuhend (edaspidi palgajuhend) reguleerib Kallaste linnavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi linnavalitsus) teenistujate palga ja töötasu, puhkusetasu ning hüvitiste ja toetuste maksmise tingimusi ja korda. (2) Palgajuhendi eesmärk on tagada, et igal teenistujal on selgus, millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb, milline on nende osakaal kogupalgas ning kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb. (3) Linnapeale laienevad palgajuhendi § 3 lõiked 3, 4 ja 6. (4) Palgajuhend laieneb Kallaste linna hallatavate asutuste juhtidele ja töötajatele niivõrd, kuivõrd seadusega ei ole ette nähtud teist palka või töötasu maksmise korda.
(1) Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja – Kallaste linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja; 2) ametnik – isik, kes on Kallaste linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning on nimetatud linnavalitsuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks; 3) töötaja – Kallaste linnaga eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks; 4) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht; 5) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni eest) ning asendustasu; 6) töötasu – töötajale tehtud töö eest makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni eest) ning asendustasu. (2) Palgajuhendis mõistete kasutamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduses ja teistes avalik-õigusliku teenistus- ja usaldussuhet reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. (2) Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. (3) Palka või töötasu eelmise kuu eest makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu kümnendaks kuupäevaks. (4) Teenistuja palk või töötasu eelmise kuu eest kantakse hiljemalt jooksva kuu kümnendaks kuupäevaks üle teenistuja poolt näidatud palgakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui jooksva kuu kümnes kuupäev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. (5) Linnavalitsuse palgajuhendi ülevaatamine toimub reeglina kord aastas oktoobris ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. (6) Palka ja töötasu korraldavate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. (7) Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal. (8) Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu (va tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb vahetu juht. (9) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal ja võimalik palga- või töötasu tõus peale katseaega. Katseajal määratakse teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale vastava palgavahemiku keskmisest palgatasemest vähemalt 10% madalam palgamäär. (10) Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib erandeid teha vahetu juhi põhjendatud esildise alusel. (11) Teenistuja soovil väljastab raamatupidaja teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult. (12) Linnavalitsus arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile. Linnavalitsuse raamatupidamisteenistus arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja. (13) Palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada: 1) eritingimustes töötamise eest saadavaid lisatasusid, milleks on lisatasu öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas; lisatasu riigipühadel töötamise eest ja lisatasu ületunnitöö eest; 2) lisatasu valveaja eest; 3) muutuvpalka, mille komponentideks on tulemuspalk, preemia ja lisatasu täiendavate tööülesannete eest; 4) asendustasu.
(1) Linnavalitsuse igale teenistusgrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära ning keskmise taseme. Põhipalga vahemikud on toodud lisas 1 (ühel lehel). (2) Palgavahemike moodustamisel võetakse arvesse: 1) ametikohtade hindamise tulemusi: tööde väärtust ning valdkondade strateegilisust; 2) võimalust diferentseerida teenistujate palkasid lähtuvalt pikaaegsest töösooritusest ning kompetentside tasemest; 3) linnavalitsuse eelarvelisi võimalusi. (3) Vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat ja miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht. (4) Põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab linnavalitsus üks kord aastas oktoobris koos palgajuhendi ülevaatamisega. (5) Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.
(1) Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust. (2) Individuaalse põhipalga määrab linnapea vahetu juhi ettepanekul vastavalt ametiülesannete ja tööde erinevusele, teenistuskoha teenistuskohustuste keerukusele, töökoormusele, vastutuse ulatusele, teenistuja kompetentsusele, kogemustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Individuaalse põhipalga summa ettepaneku tegemisel lähtub vahetu juht lisas 2 (ühel lehel) välja toodud kriteeriumidest. (3) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas jaanuarikuus. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi. (4) Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt: 1) teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel kahel aastal; 2) teenistuja palgapositsioonist palgaastmes; 3) teenistuskoha strateegilisest mõjust. (5) Põhipalga määramise ettepaneku tegija peab põhipalga määra teenistujale põhjendama. (6) Erandjuhtudel võib teha individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul.
(1) Muutuvpalga maksmise piirangud 1) Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. 2) Linnavalitsuse teenistujatele kalendriaasta jooksul väljamakstud muutuvpalga kulud ei tohi olla suuremad kui 5% kogu asutuse vastava kalendriaasta jooksul tehtud töötasu kuludest. 3) Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% teenistujale sama kalendriaasta jooksul välja makstud põhipalga kogusummast. Kalendriaasta põhipalga kogusumma sisse ei ole arvestatud teenistujale selle kalendriaasta jooksul välja makstud puhkusetasusid. (2) Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord 1) Tulemuspalka makstakse ühekordse tasuna kord aastas. 2) Tulemuspalka makstakse jaanuarikuus lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal. 3) Teenistujate hindamise ja tulemuste mõõtmise alused on kehtestatud asutuse arenguvestluste pidamise korras. 4) Eesmärkide ja tulemuste loetelu, mille eest on võimalik maksta tulemuspalka ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arenguvestlusel ning fikseeritakse teenistuja arenguvestluste kokkuvõttes. 5) Teenistuja täpse tulemuspalga suuruse osas teeb ettepaneku linnapeale teenistuja vahetu juht selleks eraldatud vahendite piires ning otsuse teenistuja täpse tulemuspalga suuruse osas teeb vastavalt eelmises punktis sätestatud vahemikele linnapea. 6) Tulemuspalga määramise ettepaneku tegija peab tulemuspalga määra teenistujale põhjendama. (3) Tulemuspalga maksmise kriteeriumid (lisa 3 ühel lehel): 1) kui arenguvestluse käigus saadi nii töötulemustele kui kompetentsusele hinnang „üle ootuste“, makstakse tulemuspalka 10 – 14% vastava kalendriaasta arvestatud põhipalgast; 2) kui arenguvestluste käigus saadi töötulemustele hinnang „üle ootuste“ ja kompetentsidele hinnang „ootuspärane“, makstakse tulemuspalka 5 – 10% vastava kalendriaasta arvestatud põhipalgast. 3) kui arenguvestluste käigus saadi kompetentsidele hinnang „üle ootuste“ ja töötulemustele hinnang „ootuspärane“, makstakse tulemuspalka 5 – 10% vastava kalendriaasta arvestatud põhipalgast. (4) Preemia maksmise tingimused ja kord: 1) linnapeal on õigus määrata teenistujatele preemiat; 2) preemia suuruse otsustab linnapea igal korral eraldi; 3) preemia määrab käskkirjaga linnapea. (5) Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord 1) Lisatasu täiendavate tööülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk. 2) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete maksmise ettepaneku teeb linnapeale teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, missuguse ajajooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab linnapea. 3) Hädavajaduse korral, kui täiendavad tööülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele.
(1) Asendustasu maksmise tingimused ja kord 1) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib üldjuhul maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis. Kui asendamine on ettenähtud teenistuja ametijuhendis, makstakse lisatasu juhul, kui teenistujat ei vabastata asendamise ajaks oma ülesannete täitmisest ja töötaja töömaht seetõttu märgatavalt suureneb. 2) Kirjaliku ettepaneku linnapeale teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab linnapea. (2) Eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste määramise ja maksmise tingimused ja kord 1) Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega. 2) Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on pädeva isiku koostatud tööajaarvestuse tabel. Tööajaarvestuse tabel esitatakse raamatupidajale iga kuu viimaseks kuupäevaks. (3) Lisatasu valveaja eest määramise ja maksmise tingimused ja kord 1) Lisatasu valveaja eest makstakse seadusest tuleneval alusel. 2) Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on pädeva isiku koostatud tööajaarvestuse tabel. Tööajaarvestuse tabel esitatakse raamatupidajale iga kuu viimaseks kuupäevaks. (4) Transpordikulude hüvitamine 1) Teenistujale võib hüvitada isikliku sõiduauto töö- või ametisõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimaldada kasutada ametiautot. Kulude hüvitamise ja ametiauto kasutamise vajaduse üle otsustab ja hüvitise määrab ametiasutuse juht käskkirjaga.
(1) Teenistujatele võidakse maksta järgmisi toetusi: 1) toetus perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral; 2) toetus isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul. (2) Perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral makstava toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks linnapea. (3) Isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul makstava toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks linnapea. (4) Teenistuja teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu põhipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud linna ametiasutustes vähemalt viimased kolm aastat. (5) Toetusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt. (6) Toetusi makstakse linna eelarves toetuste maksmiseks ettenähtud vahendite piisavuse korral.
Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korras alusel.
(1) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist palka või töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku kümne kalendripäeva eest teenistujale palka või töötasu ei maksta. (2) Lisaks punktides käesolevas paragrahvis märgitule antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. (2) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 7 lõikega 5, või 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi § 8 lõikele 2 või 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 01. aprillil 2013.