lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend
→
0 § muudetud14 § eemaldatud+0 sõna lisatud−1808 sõna eemaldatud
§ 1Reguleerimisalaeemaldatud

Korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendiga (edaspidi kord) määratakse: 1) korraldatud jäätmeveo veopiirkond; 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 4) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitunuks lugemise tingimused; 5) korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid; 6) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete vedamise teenustasu piirmäärad ja teenustasu muutmise kord; 7) korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmekäitluskoht.

§ 2Mõistete määratlemineeemaldatud

Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on segaolmejäätmed; 2) jäätmevedaja on avaliku konkursi korras välja valitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveopiirkonnas; 3) jäätmeveo teenustasu piirmäär on jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale segaolmejäätmete vedamise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu, millest ei saa vedamise ainuõigust omava jäätmeveoettevõtte teenustasu kõrgem olla; 4) korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud jäätmeveoettevõtte poolt; 5) segaolmejäätmed on Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” jäätmekoodiga 20 03 01 all nimetatud segaolmejäätmed; 6) segaolmejäätmete vedamine on määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete laadimine jäätmemahutitest segaolmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmeveoettevõtte jäätmeveokile, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine jäätmekäitlejale edasiseks käitluseks; 7) valla ja jäätmeveoettevõtte vaheline leping on jäätmeveoettevõtte ja Tori valla vahel sõlmitav leping, millega reguleeritakse jäätmeveoettevõtte ja Tori valla vahelisi õigusi ja kohustusi korraldatud jäätmeveo korraldamisel; 8) veopiirkond on volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks eri- või ainuõigust omav jäätmeveoettevõte.

§ 3Korraldatud jäätmeveo piirkondeemaldatud

(1) Tori valla haldusterritoorium moodustab ühise jäätmeveo piirkonna Sindi linna, Paikuse valla, Surju valla ja Tahkuranna valla haldusterritooriumiga. (2) Korraldatud jäätmeveoga on kohustuslikult hõlmatud Tori valla haldusterritooriumi järgmised alad: Tori alevik, Selja küla, Jõesuu küla, Taali küla, Piistaoja küla, Muraka küla, Tohera küla, Kuiaru küla, Oore küla, Võlli küla, Urumarja küla, Muti küla, Kõrsa küla, Randivälja küla, Mannare küla, Levi küla, Rätsepa küla, Aesoo küla, Riisa küla, Kildemaa küla ja Elbi küla.

§ 4Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigideemaldatud

Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud segaolmejäätmed, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” jäätmekoodi 20 03 01 all (edaspidi segaolmejäätmed).

§ 5Korraldatud jäätmeveo sageduseemaldatud

(1) Jäätmete kogumismahuteid peab Tori valla haldusterritooriumil tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja ebameeldiva lõhna tekke, kuid mitte harvemini kui: 1) Tori aleviku tiheasustusalal 1 kord 4 nädala tagant ja hajaasustusalal 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 2) Selja külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 3) Jõesuu külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 4) Taali külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 5) Piistaoja külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 6) Muraka külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 7) Tohera külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 8) Kuiaru külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 9) Oore külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 10) Võlli külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 11) Urumarja külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 12) Muti külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 13) Kõrsa külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 14) Randivälja külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 15) Mannare külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 16) Levi külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 17) Rätsepa külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 18) Aesoo külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 19) Riisa külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 20) Kildemaa külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi; 21) Elbi külas 1 kord 12 nädala tagant, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi. (2) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust sagedamini vastavalt Tori Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ettekirjutusele. Ettekirjutus saadetakse nii jäätmevaldajale kui ka jäätmevedajale. (3) Konteinerite tühjendamine ja jäätmete vedu võib toimuda elamupiirkondades ajavahemikul kella 7.00 – 22.00.

§ 6Jäätmekäitluskohteemaldatud

Jäätmete ladustamine ja ladestamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades.

§ 7Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja korraldatud jäätmeveo lepingeemaldatud

(1) Tori valla haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud jäätmevaldajad. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva määruse jõustumisest või ainuõigust omava jäätmevedaja konkreetses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Jäätmevaldaja sõlmib kuu aja jooksul alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud ainuõigust omava jäätmevedajaga. (3) Jäätmeveo lepingu sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist. (4) Jäätmeveo lepingus sätestatakse vähemalt: 1) kas jäätmevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit; 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg; 3) poolte õigused ja kohustused. (5) Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevaldajatega jäätmeveo lepingut jäätmevedaja nimel. (6) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühist kogumismahutit, mis teenindab mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Lepingu näidisvorm ühise jäätmekäitluskonteineri kasutamiseks on toodud käesoleva korra lisas nr 1. (7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. (8) Jäätmevaldajatele, kes pole lepingut sõlminud ega saanud vabastust korraldatud jäätmeveost, esitab jäätmevedaja arve miinimumpaketi (80 liitrine konteiner) eest 4 nädala möödumisel või 12 nädala möödumisel (jäätmete asukohast sõltuvalt), alates korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisest. (9) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on kehtiv jäätmeluba või kompleksluba.

§ 8Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemineeemaldatud

(1) Erandkorras võib vallavalitsus piiratud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud taotluse alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest erandkorras vabastamise taotluse vorm on toodud käesoleva korra lisas nr 2. (2) Tori valla haldusterritooriumil tegutsev või elav jäätmevaldaja esitab soovi korral vallavalitsusele kirjaliku taotluse tema tähtajaliseks mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. (3) Vabastamise ajaline kestus on kuni kolm aastat. Tähtajaliseks mitteliitunuks lugemise maksimaalne lõpptähtaeg ei tohi ületada vedamise ainuõigust omava ettevõtte lepingu lõpptähtaega. (4) Kirjalikus taotluses peab olema esitatud vähemalt: 1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 3) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud. (5) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks Tori Vallavalitsusele kirjaliku aruande jäätmete käitlemise kohta vastavalt käesoleva korra lisas 3 toodud vormile. (6) Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks järgmistel juhtudel: 1) kui vabastust taotletakse kinnistul, mis pole alaline elukoht ja seal ei tekitata segaolmejäätmeid; 2) kui jäätmevaldaja ei ela teatud perioodi jooksul kinnistul ja seal ei toimu mingisugust majandustegevust; 3) kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu alaliselt või ajutiselt takistatud.

§ 9Taotluse menetlemineeemaldatud

(1) Käesoleva korra § 8 lõikes 1 nimetatud kirjaliku taotluse menetlemine toimub järgmiselt: 1) vallavalitsus kontrollib jäätmevaldaja taotluse vastavust käesoleva korra § 8 lõikes 3 toodud nõuetele. Nõuetele mittevastava taotluse saadab vallavalitsus taotluse esitajale tagasi märkega taotluse nõuetele mittevastavuse kohta; 2) juhul kui taotlus vastab käesoleva korra § 8 lõike 4 nõuetele ja taotluses toodud andmed vastavad vähemalt ühele käesoleva korra § 8 lõikes 6 esitatud tingimusele, otsustab vallavalitsus, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata; 3) segaolmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Vallavalitsuse korralduses näidatakse jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või taotluse rahuldamata jätmise põhjused, mitteliitunuks lugemise ajaline kestus ja mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja kohustus § 8 lõikes 5 esitatava aruande kohta; 4) käesoleva korra § 8 nimetatud taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud vallavalitsuse korralduse teatavakstegemiseni, kestab kuni üks kuu. Täiendava teabe kogumise vajadusel, küsimuse erilise keerukuse puhul või muul mõjuval põhjusel võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (2) Vallavalitsus teavitab taotluse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse rahuldamata jätmisest. (3) Vallavalitsus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, milleks on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus. (5) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine, kui: 1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt käesoleva korra § 8 lõikes 5 nõutud aruannet või sisaldab jäätmevaldaja esitatud taotlus või aruanne valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma segaolmejäätmete käitlemist; 3) kaob käesoleva korra § 8 lõikes 6 nimetatud mitteliitunuks lugemise alus (näiteks rajatakse juurdepääsutee).

§ 10Kogumismahutite tüübideemaldatud

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja peab jäätmemahutina kasutama mahutit, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada. Lubatud on kasutada kaanega suletavat metallist või plastist väikekonteinerit mahuga 80 kuni 800 liitrit, kaanega suletavat metallist konteinerit mahuga 1,5 m3, 2,5 m3 ning 4,5 m3. (2) Minimaalne konteineri maht hoonestatud kinnistu juures on 80 l minimaalse tühjendussagedusega lähtuvalt § 5 lõikes 1 toodud tühjendussagedustest. (3) Jäätmevaldaja, kes omab käesoleva korra § 10 lõikes 1 toodud nõuetele vastavat jäätmete kogumismahutit, võib kasutada oma kogumismahutit. (4) Kui jäätmevaldaja ei oma isiklikku või eraldi üüritud jäätmete kogumismahutit, on jäätmevedajal kohustus paigaldada kogumismahuti jäätmevaldajaga sõlmitud lepingu alusel.

§ 11Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmääradeemaldatud

(1) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest, jäätmete kogumise, veo ja käitlemise maksumusest. (2) Konteineri tühjendamise ühekordsed teenustasu piirmäärad segaolmejäätmete puhul on järgmised (hinnad sisaldavad 20% käibemaksu): 1) 80 liitrine kogumiskonteiner – 2.56 eurot 2) kuni 140 liitrine kogumiskonteiner – 3.67 eurot 3) kuni 240 liitrine kogumiskonteiner – 3.99 eurot 4) kuni 370 liitrine kogumiskonteiner – 5.30 eurot 5) kuni 600 liitrine kogumiskonteiner – 6.65 eurot 6) kuni 800 liitrine kogumiskonteiner – 7.67 eurot 7) kuni 1500 liitrine kogumiskonteiner – 12.78 eurot 8) kuni 2500 liitrine kogumiskonteiner – 18.15 eurot 9) kuni 4500 liitrine kogumiskonteiner – 32.08 eurot (3) Jäätmeveo teenustasu piirmäär ei sisalda konteineri üüri maksumust.

§ 12Korraldatud jäätmeveo raames teenustasu muutmineeemaldatud

(1) Jäätmevedajal on õigus taotleda vallavalitsuselt korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist. (2) Jäätmevedaja poolt kirjalikult esitatav teenustasu muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) millist teenustasu jäätmevedaja muuta soovib; 2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasu muuta; 3) milline on jäätmevedaja poolt soovitav teenustasu suurus. (3) Vallavalitsusel on õigus jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel muuta korraldatud jäätmeveo teenustasu mitte sagedamini kui üks kord aastas. (4) Korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmine on lubatud vaid juhul, kui esinevad asjaolud, mis oluliselt mõjutavad segaolmejäätmete veo- või ladestamiskulusid. (5) Teenustasu muutmine jõustub kui ühise jäätmeveopiirkonna kõik linna- või vallavalitsused on nõustuval seisukohal.

§ 13Korraldatud jäätmeveo rakendamineeemaldatud

Korraldatud jäätmeveo rakendamine Tori valla haldusterritooriumil algab pärast vallavalitsuse poolt avaliku konkursi korras edukaks tunnistatud jäätmevedajale eri- või ainuõiguse andmist ning jäätmevedajale Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamist.

§ 14Määruse jõustumineeemaldatud

(1) Tunnistada kehtetuks Tori Vallavolikogu 15. juuni 2005 määrus nr 16 „Korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi kehtestamine“ ja Tori Vallavolikogu 20. juuni 2006 määrus nr 22 „Tori Vallavolikogu määruse 15.06.2005 nr 16 “Korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi kehtestamine” muutmine“. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

← Tagasi teksti juurde