Palgajuhend reguleerib Kuressaare linna omavalitsusteenistuse teenistujate ja hallatavate asutuste juhtide palga ja töötasu maksmise põhimõtteid, puhkusetasu ja seadusest tulenevate lisatasude maksmise tingimusi ja korda.
Palgajuhend tagab, et teenistujal on selgus: 1) millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb, 2) milline on nende osakaal kogupalgas, 3) kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja – avaliku teenistuse seaduse § 5 alusel Kuressaare linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev ja töölepingu alusel töötav töötaja; 2) ametnik – Kuressaare linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu; ametnik on teenistuses avaliku teenistuse seaduse alusel linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ametikohal; 3) töötaja – Kuressaare linnaga eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd; töötaja töötab töölepingu alusel linnavalitsuse teenistuskohtade kooseisus ettenähtud töökohal; 4) asutuse juht - linna hallatava asutuse juht, direktori või juhataja ametinimetusega; 5) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht; 6) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu; 7) töötasu – töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale; 8) põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal; 9) muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest; 10) tulemuspalk – konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu; tulemuspalgaks võib olla eelnevalt kokkulepitud tulemuste saavutamise eest makstav tasu; 11) preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu; 12) lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu; 13) asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest juhul, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis; 14) lisatasu valveaja eest – valveaja eest makstav lisatasu; 15) lisatasu ületunnitöö eest –ületundide tegemise eest makstav lisatasu; 16) lisatasu ööajal tehtava töö eest – lisatasu, mida makstakse juhul, kui teenistuja tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel; 17) lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse juhul, kui tööaeg langeb riigipühale; 18) sotsiaalsed garantiid – tasu, mida makstakse soorituse tulemuslikkusest mittesõltuvatel asjaoludel; 19) teenistusgrupp – sarnaste teenistus-või tööülesannetega teenistuskohtade grupp, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt täidetavate ülesannete iseloomule ja tööülesannete täitmisega kaasnevale vastutusele; 20) palgaaste - näitarv, mis seostab teenistuskoha sellele vastava põhipalgamääraga.
(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. (2) Linnavalitsus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. (3) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. (4) Linnavalitsus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik töötaja kirjalik nõusolek. (5) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. (6) Ametniku palk määratakse linnapea käskkirjaga. Töötaja töötasu (v.a. tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja linnapea vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokkuleppimiseks teeb vahetu juht. (7) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest vähemalt 10% madalama palgamäära. (8) Põhipalka võib teenistuja ja asutuse juhi töötulemuste hindamisel tõsta kõrgemale palgaastmele viimisega. Ettepaneku kõrgemale palgaastmele üleviimiseks esitab vastavalt alluvusele vahetu juht või abilinnapea.
Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada: 1) lisatasu öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas; 2) lisatasu riigipühadel töötamise eest; 3) lisatasu ületunnitöö eest; 4) lisatasu valveaja eest; 5) lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest; 6) tulemuspalka; 7) preemiat; 8) asendustasu; 9) käesoleva määruse § 11 nimetatud toetust.
(1) Linnavalitsuse teenistuskohad on jaotatud kolme (1 - 3) teenistusgruppi, millele vastavad palgaastmete ja põhipalgamäärade vahemikud. Iga palgaastme (2 kuni 36) vahe võrreldes eelneva astmega on 5%. Igale palgaastmele vastab põhipalga määr. (2) Teenistuskohtade koosseis teenistusgruppides ja neile vastavad palgaastmete vahemikud on järgmised: 1) 1. teenistusgrupp 2 - 16 palgaaste teenindavad teenistuskohad ja nooremspetsialistid; 2) 2. teenistusgrupp 12 - 28 palgaaste keskastme spetsialistid; 3) 3. teenistusgrupp 20 – 36 palgaaste hallatavate asutuste juhid, tippspetsialistid, osakonna juhatajad, nõunikud, linnasekretär. (3) Palgaastmestiku muutmine ei too kaasa automaatselt individuaalsete palkade muutumist. Palgaastmestiku muudatused rakendatakse linnapea käskkirjaga teenistujate palkade ja töötasude muutmise kohta. (4) Teenistujate ja asutuste juhtide põhipalgamäärad vastavalt § 6 lõikes 2 toodud teenistusgruppidele ja palgaastmetele on esitatud käesoleva määruse lisas. (5) Erandjuhtudel on linnapea põhjendatud käskkirja alusel võimalik maksta väljaspool palgaastmestikku olevat põhipalka.
(1) Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga (tulemuspalk, preemia ja lisatasu) kogusumma ei tohi ületada 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast. (2) Tulemuspalka makstakse eelnevalt seatud eesmärkide silmapaistva saavutamise eest ühekordse tasuna kord aastas. (3) Ettepaneku teenistuja ja asutuse juhi tulemuspalga suuruse osas teeb vahetu juht või abilinnapea. Ettepanekut tulemuspalga maksmiseks tuleb põhjendada. (4) Preemiat võib maksta kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest. Preemia suuruse otsustab linnapea igal korral eraldi. (5) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks (6) kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui kuus (6) kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk. (6) Täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmise ettepaneku teeb linnapeale teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, missuguse ajajooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mille eest lisatasu makstakse, otsustab linnapea. (7) Hädavajaduse korral, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid viivitamata, mõistlikuks asjaajamiseks lubatava ajakuluga arvestades.
(1) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse ametnikule asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud ametniku ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. (2) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse töötajale asendustasu. (3) Kirjaliku ettepaneku linnapeale teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab linnapea lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57. Puuduva teenistuja asendamisel, kelle palk või töötasu on kõrgem, kui asendajal, makstakse asendajale asendatava teenistuja palka või töötasu. Puuduva teenistuja asendamisel, kelle palk või töötasu on madalam või sama kui asendajal, makstakse asendajale lisatasu kuni 10 % puuduva teenistuja põhipalgast.
(1) Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega. (2) Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on vahetu juhi kinnitatud tööajaarvestuse tabel ning vahetu juhi ettepanek.
(1) Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega. (2) Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, võib proportsionaalselt vähendada asutuse omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või ülesannete mahtu või muutes nende sisu. (3) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis või töölepingus fikseeritud ning lõikes 2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet, kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 7 lõikega 4, või 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi § 9 lõikele 1, või 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja ametijuhendist või töölepingust tulenevate teenistusülesannetega.
(1) Teenistujatele ja asutuste juhtidele võib maksta toetust isikliku tähtpäeva või muude kaalukate sündmuste puhul aastas kuni kahe kuu ametipalga ulatuses. (2) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses surmaga makstakse ametniku lähedastele (abikaasa, lapsed vm) toetust ametniku kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetusele juhul, kui ametnik on põhikohaga teenistuses olnud vähemalt viimased kolm aastat.
Puhkusetasu makstakse seaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud korras.
Palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise ning täitmise eest vastutab linnapea.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (3) Määrus jõustub 1. aprillil 2013.