Viru-Nigula valla ametiasutuse palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Viru-Nigula vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) teenistujatele töötasu (edaspidi palk) määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette põhipalga vahemikud, muutuvpalga ja lisatasude ning seaduses sätestatud hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja - ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja; 2) ametnik - ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu ametikohal ning nimetatakse ametikohale ja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse alusel; 3) töötaja - ametiasutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd töökohal ning töötab töölepingu alusel; 4) teenistuskoht - teenistusgrupi koosseisus ette nähtud ameti- või töökoht; 5) teenistusgrupp - teenistusgruppi kuuluvad ameti- või töökohad, mis on klassifitseeritud gruppi oma vastutuse ulatuse, ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, kohustuste, hariduse jms poolest; 63) teenistuskoht - teenistusgrupi koosseisus ette nähtud ameti- või töökoht; 4) palgagrupp - näitab teenistusgruppi kuuluvust ja määrab vastava teenistusgrupi põhipalga miinimum- ja maksimummäära ehk
(1) Teenistujate palkade määramisel, kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja käesolevast palgajuhendist. (2) Ametiasutus maksab teenistujatele palka sarnastel alustel. (3) Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud teenistusülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt töötatud aja eest. (4) Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel. (5) Ametiasutus peab õigeaegselt ja õigusaktides ettenähtud ulatuses töötasust kinni: 1) tulumaksu, mis laekub Maksu- ja Tolliametile ja millest finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust; 2) töötuskindlustusmaksu, mis laekub Maksu- ja Tolliametile ja millega rahastatakse töötuskindlustust kindlustamaks teatud tingimustel teenistujale kaitse (hüvitised, toetused ja teenused) töötuks jäämise korral; 3) kohustusliku kogumispensioni makse, mis laekub Maksu- ja Tolliametile ja millega rahastatakse II samba pensioni. (6) Ametiasutus maksab teenistuja eest sotsiaalmaksu, mis laekub Maksu- ja Tolliametile ja millest rahastatakse ravikindlustust ning I ja II samba pensioni. Lisaks maksab ametiasutus teenistuja eest töötuskindlustusmakse, mis laekub Maksu- ja Tolliametile ja millega rahastatakse töötuskindlustust kindlustamaks teatud tingimustel teenistujale kaitse (hüvitised, toetused ja teenused) töötuks jäämise korral.
(1) Põhipalk on teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha teenistusülesannete ja vastutuse ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja hariduse põhjal.
(2) Teenistuja põhipalga määramise aluseks on teenistuskoha kuuluvus vastava teenistusgrupi palgagruppi: 1) teenistujate I palgagrupp – juhid (teenistujad, kes juhivad valdkonda või lahendavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid); 2) teenistujate II ja III palgagrupp - keskastmespetsialistid ja tippspetsialistid (teenistujad, kes täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud ülesandeid ja nõustavad oma spetsiifilises töövaldkonnas); 3) teenistujate IV palgagrupp – spetsialistid ja tehnilised töötajad (teenistujad toetavad protsesse ning täidavad rutiinseid tegevusi).
(3) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on järgmised: 1) I palgagrupp - 2500-4200 eurot; 2) II ja III palgagrupp - 1900-3200 eurot; 3) IV palgagrupp - 1700-2200 eurot.
(4) Ametiasutuse tegevuse ja eesmärkide saavutamise mõttes oluliste teenistusülesannetega seotud teenistuskohtade puhul võib teenistujale määrata kehtestatud palgavahemikust kõrgema põhipalga.
(45) Teenistujale võib katseajal määrata kuni 20 protsenti% madalama põhipalga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üleviidud teenistujale, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud.
(5) Teenistuja palk võib lisaks põhipalgale sisaldada ka muutuvpalka.
(1) Muutuvpalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta: 1) tulemuspalgana; 2), lisatasuna; 3) või preemiana.
(2) Muutuvpalka makstakse ametiasutuses selleks ettenähtudeelarveliste vahendite olemasolul. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalga juurde maksta kokku kuni 20 protsenti% teenistuja aastasest põhipalgast.
(3) Tulemuspalka võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest teenistusülesannete täitmisel. Tulemuslikkust hindab teenistuja vahetu juht. Lõpliku otsuse teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb ametiasutuse juht.
(4) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on ametiasutuse või ametiasutuse osakonna/osakondade kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel. Otsuse teenistujate tulemuspalga suuruse kohta teeb ametiasutuse juht.
(5) Tulemuspalka ei maksta: 1) teenistujale katseajal; 2) ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal; 3) töölepingu seaduse kohaselt kirjaliku hoiatuse saanud töötajale kuue kuu jooksul hoiatuse tegemisest.
(6) Lisatasu võib teenistujale maksta täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, tööülesannete kirjeldusest või muudest õigusaktidest. Lisatasu makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust.
(7) Puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest või kui puuduva teenistuja asendamine tingib töökoormuse olulise suurenemise, võib teenistujale maksta lisatasu (asendustasu). Asendamise määramise vajadust hindab puuduva teenistuja vahetu juht. Kui asendajaid on rohkem kui üks, tuleb ära näidata igale asendajale pandud teenistusülesanded. Puuduva teenistuja asendaja määrab ja lisatasuasendustasu suuruse otsustab ametiasutuse juht.
(8) Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega.
(9) Lisatasu määratakse ühekordse või perioodilise lisatasuna. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, tuleb muuta teenistuja ametijuhendit või tööülesannete kirjeldust ja töölepingut ning vaadata üle tema põhipalk.
(10) Erakordsete teenistusalaste saavutuste või kauaaegse laitmatu teenistuse eest on ametiasutuse juhil õigus määrata teenistujale preemiat.
(11) Samade ülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta.
(1) Teenistujatele makstakse palka üks kord kalendrikuus, palgaarvestuskuu viimasel tööpäeval, teenistuja poolt teatatud pangakontole. Pangakonto muutmisest teavitab teenistuja finantsosakonda kirjalikult esimesel võimalusel kirjalikult.
(2) Teenistuja kirjalikul nõudmisel väljastatakse talle teatis arvestatud palga, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste kohta.
(1) Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruseseadusest tuleneval alusel ja korras. Puhkusetasu arvutatakse teenistujale keskmise töötasu alusel või jätkatakse teenistujale palga maksmist juhul, kui see on teenistuja jaoks soodsam.
(2) Puhkusetasu makstakse teenistujale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kui tööandja ja teenistuja soovi korral järgmiselei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
(3) Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haigestumise tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
(1) Teenistujale makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korralalates esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 100% teenistuja keskmisest palgast.
(2) HaigushüvitisAjutise töövõimetuse hüvitis makstakse välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates teenistujalt elektroonilise haiguslehetöövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest.
(3) Teenistujale võib hüvitada tervise edendamiseks tehtavad kulutused tulumaksuseaduses sätestatud korras ja ulatuses. Hüvitise maksmise täpsemad alused kinnitab vallavanem käskkirjaga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitise suuruse määrab vallavanem oma käskkirjaga arvestades vallavolikogu poolt kehtestatud palgafondi võimalustega.
(5) Hüvitisi ja sotsiaalseid garantiisid rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetudProjektide raames sõlmitavate töö- või võlaõiguslike lepingute puhul, kus tasu maksmine toimub projekti raames saadud vahenditest, ei ole kohustust projekti eest vastutavat isikut ja meeskonnaliikmeid näha ette vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisus.]
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist Nimetatud isikutega sõlmitakse tähtajalised töö- või võlaõiguslikud lepingud.
(1) Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 28.04.2022 määrus nr 8 "Viru-Nigula valla ametiasutuse palgajuhend". (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.