(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Kui eelnõu esitajaks on linnavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette linnapea või vastava valdkonna abilinnapea. Linnavalitsuse vastava volituse alusel võib eelnõu ettekandjaks olla linnakantsler või linnasekretär. Linnaosa puudutavates küsimustes võib linnavalitsus volitada eelnõu ette kandma linnaosa vanemat või tema asetäitjat. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma asendajale. (2) Ettekandeks on aega 15 minutit. Ettekandja annab ülevaate eelnõu vastuvõtmise või muutmise vajadusest, tutvustab eelnõu üldpõhimõtteid ning kasutab eelnõu sisu selgitavaid materjale (esitlus, joonised, skeemid jms). Kaasettekandeks on aega kümme minutit. Kaasettekandes annab komisjoni esindaja ülevaate komisjoni koosolekul toimunud arutelust, esitatud küsimustest ja neile antud vastustest ning teeb teatavaks hääletustulemused ja eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (3) Igal linnavolikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjatele kokku kuni kaks suulist küsimust, v.a töökorra § 17 lõikes 2 sätestatud juhul. Küsimuse esitamiseks antakse aega 30 sekundit. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna registreerumise järjekorras. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavolikogu liikmele, komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele või linna teenistujale. (4) Peale küsimuste ammendumist on linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil õigus üle anda kirjalikult vormistatud muudatusettepanekud. Peale muudatusettepanekute üleandmist avab istungi juhataja läbirääkimised, kus linnavolikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga kohalt kestusega kuni kaks minutit või kõnega kõnepuldist kestusega kuni viis minutit. Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. Sõna istungi läbiviimise korra kohta (nn protseduuriline küsimus) antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda. (5) Soovist esineda kõnega või avaldusega kõnepuldist, sõnavõtuga kohalt, protestiga või esitada küsimusi annab linnavolikogu liige märku vastavale nupule vajutamisega hääletuspuldil ning linnavalitsuse liikmed ja istungile kutsutud isikud käega. Elektroonilise hääletussüsteemi rikke korral annab linnavolikogu liige oma soovist esineda või esitada küsimus märku käega. (6) Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks kestusega kuni 5 minutit. (7) Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Linnavalitsuse esitatud eelnõu puhul esitab muudatusettepaneku kohta linnavalitsuse seisukoha eelnõu ettekandja. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda toetab eelnõu esitaja. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni linnavolikogu liige või fraktsioon seda nõuab. (8) Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.
(1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib linnavolikogu fraktsiooni esimees või tema asendaja võtta vaheaja nõupidamiseks. Vaheaja pikkuse otsustab istungi juhataja.
(2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab linnavolikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta linnavolikogu poolthäälte enamusega eelnõu saata teisele lugemisele ja ei katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja. Eelnõu menetlusest väljalangemine protokollitakse.
(3) Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui: 1) eelnõuga võetakse vastu või muudetakse linnaeelarvet; 2) eelnõuga võetakse vastu linna arengustrateegia ja eelarvestrateegia või muudetakse neid; 3) eelnõuga kehtestatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks kohalik maks; 4) eelnõuga võetakse vastu, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks Tallinna põhimäärus, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelnõu esimesel lugemisel komisjonis ja linnavolikogu istungil tutvustatakse eelnõu üldpõhimõtteid. Juhtivkomisjon määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille teeb istungil teatavaks istungi juhataja. Teiseks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu liikmed, fraktsioonid, alatised komisjonid, linnaosakogud ja linnavalitsus. Juhtivkomisjoni koosolekule, kus vaadatakse läbi esitatud muudatusettepanekud, kutsub komisjoni esimees kõik muudatusettepanekute esitajad või nende esindaja, kui on tegemist fraktsiooni, alatise komisjoni, linnaosakogu või linnavalitsuse muudatusettepanekuga. Koosolekule kutsutud muudatusettepaneku esitajal või tema esindajal on õigus selgitada oma muudatusettepanekut. Eelnõu teiseks lugemiseks linnavolikogu istungil esitab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu koos juhtivkomisjoni seisukohaga. EelnõuleLinnavolikogu istungil muudatusettepanekuid esitada ei saa eelnõule muudatusettepanekuid esitada. Linnaeelarve menetlemise üksikasjalikum kord on toodud töökorra §-s 15.
(5) Linnavolikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Enne määruse või otsuse eelnõu hääletamist, mille vastuvõtmiseks on nõutav linnavolikogu koosseisu häälteenamus, kontrollitakse linnavolikogu liikmete kohalolekut.
(6) Hääletamine on linnavolikogus avalik, välja arvatud isikuvalimistel.
(7) Linnavolikogu liige hääletab isiklikult. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ning linnapea valimistel ning revisjonikomisjoni moodustamisel ja Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimisel hääletatakse hääletussedelitega Tallinna põhimääruses sätestatud korras. Kui linnavolikogu istung viiakse läbi kaugosalusel, toimuvad käesolevas lõikes nimetatud isikuvalimised Tallinna põhimääruse § 281 lõikes 17 sätestatud korras.
(8) Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni uue liikme valimisel ning muudel valimistel, kui linnavolikogu nii otsustab, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel, kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Ühe kandidaadi puhul on hääletusaeg 20 sekundit, iga järgmise kandidaadi puhul lisatakse hääletusajale 5 sekundit. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, toimuvad isikuvalimised hääletussedelitega Tallinna põhimääruses sätestatud korras.
(9) Avalikul hääletamisel kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Hääletusaeg on 20 sekundit. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, hääletatakse avalikul hääletusel käetõstmisega. Käetõstmiseks ettenähtud aja ja muud protseduurireeglid määrab istungi juhataja enne hääletamise algust.
(10) Hääletustulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga.
(11) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel koheselt peale antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui linnavolikogu liikme hääletuspult ei olnud töökorras elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise korral või on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(12) Igaühel on õigus tutvuda hääletamise tulemustega. Hääletustulemused avalikustatakse asjaomases infosüsteemis.
(13) Istungite vahelisel ajal hoitakse linnavolikogu liikmete hääletuskaarte linnavolikogu kantselei dokumendiosakonnas. Kaart antakse linnavolikogu liikmele istungist osavõtuks registreerumisel ja tagastatakse dokumendiosakonnale istungilt lahkumisel.
(1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja abilinnapeadele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimine vormistatakse asjaomases infosüsteemis ja esitatakse linnavolikogu istungil või istungitevahelisel ajal linnavolikogu kantseleile.
(2) Linnavolikogu kantselei edastab arupärimise hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle koheselt arupärimise adressaadile. Kui linnavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei puuduta tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ning teavitab sellest arupärijat ja linnavolikogu kantseleid.
(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb edastada arupärijale 10kümne tööpäeva jooksul arupärimise asjaomases infosüsteemis registreerimise päevast. Kui arupärimisele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, teavitab arupärimisele vastaja arupärimisele vastamise ajast arupärijat ja linnavolikogu kantseleid asjaomase infosüsteemi kaudu. Arupärimisele tuleb vastata 20 tööpäeva jooksul.
(4) 5 (5)