Määrus reguleerib tugiisikuteenuse osutamist isikutele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Ridala vald.
Määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) tugiisik on tugiisikuteenust osutav isik, kes töötab lepingu alusel; 2) tugiisikuteenus on sotsiaalteenus lapsele või tema perekonnale, puudega isikule, kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele (edaspidi abivajaja), et tagada vastavalt vajadustele nende arenguks soodne keskkond ja teiste inimestega võrdsed võimalused ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks ning vältida või leevendada nende sotsiaalset tõrjutust.
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on abivajaja nõustamine ja juhendamine, tagades abivajajale arengut toetava keskkonna järgmiste tegevuste abil: 1) laste turvalisuse jälgimine peres; 2) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine; 3) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga; 4) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu; 5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine; 6) motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks; 7) toetuse pakkumine läbi aktiivse kuulamise; 8) Ridala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) informeerimine muutustest peres, mis tugiisiku hinnangul mõjutavad ja/või võivad mõjutada teenuse eesmärgi täitmist. (2) Tugiisikuteenust osutatakse üldjuhul abivajaja juures kodus, erandjuhtudel muudes kokkulepitud kohtades.
(1) Tugiisik määratakse: 1) last kasvatavale isikule või perekonnale, kui on vaja abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; 2) isikule, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema toimetulekut; 3) isikule, kes vajab abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel; 4) lapsele, kes vajab abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel; 5) lapsele, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu. (2) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arvestatakse ka noorema kui 10-aastase lapse soovi. Lapse seisukohad tuleb kirjalikult fikseerida.
(1) Tugiisikuteenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja riik täidesaatva riigivõimu asutuse kaudu. (2) Tugiisik vastab soovituslikult järgmistele nõuetele: 1) omab või on omandamas sotsiaaltöö ala, psühholoogilist, pedagoogilist, meditsiinilist või diakoonia alast sobivat haridust või omab töökogemust eelpool nimetatud valdkondades; 2) on läbinud või läbimas erialase tugiisiku koolituse ja kes on omandanud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused; 3) sobib abivajajaga. (3) Tugiisikuks ei või olla: 1) piiratud teovõimega isik; 2) isik, kellelt on võetud vanemlikud õigused või kellelt on lapsed ära võetud ilma vanemlikke õigusi ära võtmata; 3) isik, kellel on abivajaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus. (4) Tugiisikuteenust ei või vahetult osutada isik: 1) kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 2) kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse.
Tugiisikuteenuse saamiseks esitab abivajaja või tema esindaja kirjaliku avalduse vallavalitsusele.
(1) Tugiisikuteenust korraldab vallavalitsus. (2) Vallavalitsus selgitab välja tugiisikuteenuse vajaduse, sageduse ja mahu. (3) Isikul, kellele on määratud tugiisikuteenus on õigus enne tugiisikuteenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks isikuga, kes vahetult tugiisikuteenust osutama hakkab. (4) Korralduse tugiisikuteenuse osutamise või sellest keeldumise ning tugiisiku määramise kohta vormistab vallavalitsus 15 tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist. Korraldus tehakse teatavaks kirjalikus vormis 5 tööpäeva jooksul, arvates korralduse tegemise päevast. (5) Vallavalitsuses koostatakse iga abivajaja kohta toimik, mis sisaldab järgmisi dokumente: 1) avaldus; 2) tugiisikuteenuse vajaduse hindamise tulemused; 3) leping; 4) muud asjakohased dokumendid. (6) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.
(1) Tugiisikuteenustfinantseeritakse valla omavahendite arvelt ja riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt (raske või sügava puudega laste perede tugiisikuteenus). (2) Tugiisikuteenuse finantseerimiseks võidakse kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud raha. (3) Tugiiskuteenuse osutamise hinna kehtestab vallavalitsus. (4) Tugiisikuteenus on abivajajale tasuta.
(1) Tugiisikuteenuse osutamise aluseks onabivajaja, vallavalitsuse ja tugiisikuteenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping. (2) Lepingusse märgitakse poolte õigused ja kohustused, teenuse eest tasumise kord, teenuse osutamise tähtaeg ja muu vajalik. (3) Leping sõlmitakse jooksva eelarveaasta piires.
(1) Tugiisikuteenus leping lõpetatakse: 1) teenuse vajaduse lõppemisel; 2) abivajaja soovil või tugiisiku ettepanekul kooskõlastatult vallavalitsusega; 3) muudel põhjustel, mis takistavad teenuse osutamist. (2) Tugiisikul on õigusteenuse osutamisest ajutiselt keelduda, kui abivajaja on alkoholi- või narkojoobes, agressiivne või muul viisil ohtlik.
Järelevalvet tugiisikuteenuse osutamise üle teostab vallavalitsus.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist