Redaktsioonide võrdlus

(1) Kihelkonna vallavara valitsemise kord (edaspidi kord) reguleerib Kihelkonna vallale vara omandamist, valla omandis oleva vara kasutamist, kolmandatele isikutele kasutusse andmist, võõrandamist ning koormamist. (2) Käesolevas korras kinnisasja kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ja mõttelistele osadele ning pooleliolevatele ehitistele kuni nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse.

(1) Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Kihelkonna valla omandis olevad kinnisasjad, vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

(1) Vallavara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla või Eesti Vabariigi õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist (teostada tegelikku võimu asja üle), kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. (3) Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega.

(1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. (3) Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik Kihelkonna Vallavolikogule (edaspidi volikogu), Kihelkonna Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus), valla ametiasutusele ning ametiasutuse hallatavatele asutustele nende õigusaktidest ja põhimäärustest tulenevate ülesannete täitmiseks. (4) Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks.

(1) Vallavara valitsejad on: 1) valla ametiasutus; 2) valla ametiasutuse hallatav asutus. (2) Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. (3) Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (4) Valla poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat seadusest või tehingust otseselt ei selgu, määrab vara valitseja vallavalitsus. (5) Vallavara valitseja korraldab tema valitsemisel oleva vallavara asutusesisest kasutamist ja määrab vallavara eest varaliselt vastutavad isikud. Kui vallavara eest varaliselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle vallavara eest varaliselt vastutav asutuse juht. (6) Vallavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires vallavara valitseja.

(1) Vallavara üleandmine ühelt valitsejalt teisele valitsejale otsustab vallavalitsus. (2) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel.Akti märgitakse üleandmise alus, andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Aktile lisatakse üleantava varaga seotud dokumentatsioon. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes.

(1) Vallavara omandatakse avalikes huvides seaduse või tehingu alusel. (2) Vallavara omandamise või teenuse tellimise otsustab volikogu: 1) kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mis ületavad selleks eelarves ettenähtud vahendid või 2) kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mis toovad kaasa rahalisi kohustusi järgnevate aastate eelarvetes või 3) omandatakse kinnisvara, aktsiaid või osasid, mille omandamist ei ole jooksva aasta eelarves kajastatud; 4) kuid vara hind ületab 13 000 (kolmteist tuhat) eurot või omandatakse kinnisvara. (3) Vallavara omandamise või teenuse tellimise otsustab vallavalitsus: 1) kui vallavara omandamine või teenuse tellimine on jooksva aasta eelarves ette nähtud või 2) vara omandamine toimub jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires ja hind ei ületa 13 000 (kolmteist tuhat) eurot. (4) Vallavara omandamise või teenuse tellimise otsustab vallavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 2000 (kahte tuhandet) eurot ja vallavara omandamine on vajalik põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. (5) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (6) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub hallatava asutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik.

(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu.

(1) Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. (2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu.

(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras viib läbi vallavalitsus või vallale kuuluv äriühing, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. (2) Riigihangete korraldamiseks kehtestab vallavalitsus riigihanke läbiviimise korra. (3) Kui riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele nõusoleku hanke korraldamiseks volikogu.

(1) Vallavara antakse kolmandatele isikutele: 1) tasu eest kasutusse enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras; 2) tasuta kasutusse otsustuskorras. (2) Vallale kuuluvaid sotsiaaleluruume ja eluruume antakse kasutusse volikogu kehtestatudkorras. Vallale kuuluvaid eluruume ja sotsiaaleluruume ei anta kasutusvaldusesse. (3) Vallavara piiratud ajaks kasutusse andmise tariifid või tunnitasu kehtestab vallavalitsus. (4) Vallavara kasutamisel teenuste osutamiseks kolmandatele isikutele kehtestab teenuste hinnad vallavalitsus. (5) Vallavara antakse teistele isikutele kasutusse kasutuslepinguga, mis sõlmitakse käesolevas korras sätestatust lähtuvalt vara kasutusse andmise otsuse alusel. (6) Valla nimel sõlmib vallavara kasutuslepingu vallavalitsus. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema poolt volitatud isik. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vallavara valitseja. (7) Vallavara kasutusse andmise tingimused, mis ei tulene käesolevast korrast või muudest valla õigusaktidest, määrab vara kasutusse andmise otsuses kindlaks vara kasutusse andmise otsustaja. (8) Vallavara kasutusse andmise lepingute muutmise, sh pikendamise, otsustab see organ, kelle pädevusse kuulub selle vara kasutusse andmine.

(1) Vallavara kolmandate isikutele kasutusse andmise tähtaeg on: 1) vallasasjade puhul mitte üle viie aasta; 2) hoonete või üksikute ruumide puhul mitte üle kümne aasta; 3) kinnisasja puhul mitte üle 50 aasta, välja arvatud kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (2) Vallavara antakse teistele isikutele kasutusse tähtajaliselt, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et vara on vallale lähitulevikus vaja muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta vallale võimalus vara kasutusleping lõpetada.

(1) Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) kasutusse antakse kinnisasi; 2) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 3) vara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavara valitseja, kui: 1) kasutusse antakse vallavara valitseja valitsemisel olevat väheväärtuslikku kuluinventari (vara soetusmaksumusega alla 2000 eurot) vallavalitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel; 2) kasutusse antakse vallavara valitseja valitsemisel või kasutuses olevaid ruume, mis antakse kolmanda isiku kasutusse piiratud ajaks vallavalitsuse poolt kinnitatud tunnitasu või tariifide alusel. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhtudel otsustab vallavara kasutusse andmise vallavalitsus. (4) Vallavara kasutusse andmise otsustaja määrab: 1) vara kasutusse andmise viisi (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord); 2) kasutusse andmise tähtaja; 3) alghinna või vara kasutamise tasu suuruse; 4) vara kasutamise (kasutuslepingu) tingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 6) vara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmise põhjenduse; 7) muud vajaliku tingimused.

(1) Vallavara kasutuslepingus peab olema ära näidatud: 1) lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta kasutamise leping vms); 2) lepingu sõlmimise aluseks olev haldusakt; 3) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht, koosseis ja muud vara iseloomustavad näitajad); 4) andmed vara kasutusse saaja kohta; 5) lepingu tähtaeg; 6) vara kasutusotstarve; 7) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 8) vara kasutamise eest makstava tasu suurus ja tasumise kord; 9) varaga seonduvate kulutuste kandmise ja maksude tasumise kohustuste jaotus; 10) vara korrashoiu- ja hoolduskohustuste jaotus; 11) kasutusse antud vara suhtes parenduste tegemise lubatavus, kord ja hüvitamine; 12) kasutusse andmise eritingimused vastavalt kasutusse andmise haldusaktile; 13) sanktsioonid lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral; 14) vara allkasutusse andmise tingimused ja kord; 15) tagatisraha suurus lepingust tulenevate nõuete tagamiseks kasutusse andjale; 16) lepingu ülesütlemise alused; 17) muud vajalikud tingimused. (2) Vallavalitsus võib kinnitada kasutuslepingute tüüpvorme. (3) Kasutusele antava vara üleandmine kasutajale ning vara tagastamine fikseeritakse kahepoolse vara üleandmis-vastuvõtmisaktiga, milles fikseeritakse andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta. (4) Vallavara valitseja kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõiki seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist.

(1) Vallavara võib lähtudes valla huvidest anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. (2) Vallavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmisel tuleb üldjuhul lähtuda järgmistest tingimustest: 1) kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused jms); 2) kasutaja kannab kasutusse antud varaga seotud maksud ja koormised.

(1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 2) valla osalusega äriühingutele; 3) valla poolt asutatud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, mille liikmeks on vald; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 5) üksikut asja rendile või üürile, kui kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 6) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 7) kui vallavara on vajalik tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks, mille teostaja leidmiseks on vald korraldanud konkursi ning konkursi võitja soovib sõlmida selle vara kasutuslepingu; 8) vallaga äriruumide kasutuslepingut omavale isikule tema majandustegevuse laiendamiseks täiendava äriruumi taotlemisel tingimusel, et täiendav äriruum asub juba kasutatava äriruumi vahetus läheduses ning ei ole sellest suurem; 9) isikule, kes soovib temaga sõlmitud vallavara kasutuslepingu tähtaja möödumisel jätkata sama vallavara kasutamist. (2) Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Kasutusse andmise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel peab vallavalitsus arvestama eelkõige järgmiste asjaoludega: 1) kehtiva kasutuslepingu järgsete kohustuste täitmine kasutaja poolt; 2) vallavara vajalikkust valla enda ülesannete täitmiseks; 3) kasutusse andmise otstarbekus samale kasutajale olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle vallavara kasutamise vastu. (4) Vallavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid.

(1) Vallavara antakse kasutusse avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda vallavara kasutusse otsustuskorras ega eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema kasutustasu. (3) Enampakkumise viisid on suuline enampakkumine ja kirjalik enampakkumine. (4) Enampakkumise korraldab vallavara kasutusse andmise otsustaja. Volikogu võib delegeerida enampakkumise korraldamise vallavara kasutusse andmise otsusega vallavalitsusele.

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab enampakkumise korraldaja: 1) enampakkumise viisi ja muud enampakkumise läbiviimisega seotud tingimused; 2) vähemalt 3-liikmelise enampakkumise läbiviimise komisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe; 3) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse kaudu Kihelkonnae valla veebilehel, maakondlikus ajalehes ja üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht ja kasutusotstarve); 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5) üüri või rendi alghind; 6) osavõtutasu ja tagatisraha ning nende tasumise tähtaeg ja viis; 7) enampakkumise ja kasutuslepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses.

(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara kasutamise eest saadud tulu; 3) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. (3) Alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha määrab vallavara kasutusse andmise otsustaja. Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja see ei kuulu tagastamisele. (4) Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 10 eurot või alghinda ei määrata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse vallavara kasutusse andmise otsustaja.

(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ja kelle osavõtt enampakkumisest ei ole tulenevalt seadustest ning käesolevast korrast keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isikud, kes on maksuvõlglased riiklike või kohalike maksude osas ning isikud, kellel on valla ees lepingute rikkumisest tulenevad rahalised kohustused.

(1) Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Pakkujate nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Pakkujad või neid esindavad isikud esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. (2) Enne enampakkumise alustamist annavad kõik pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja kasutuslepingute tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui pakkuja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja pakkujad. (4) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, fikseerib enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks osutumise. (5) Pärast lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud kasutustasu kolmekordset teatamist. (6) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (7) Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi enampakkumise korraldajale kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral võib enampakkumise läbiviija teha osavõtjatele teatavaks, et vara antakse kasutusse pakkujale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (9) Pakkujatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata.

(1) Kirjalikul enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud. (4) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest. (5) Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumiste esitamise tähtaja möödumisel nimekiri suletakse. (6) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, fikseerib enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks osutumise. (7) Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid, teatab alghinna ning annab kohalviibivatele pakkujatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Täiendavad kirjalikud pakkumised uue pakutava summaga esitatakse kinnises ümbrikus. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (8) Pakkumiste läbivaatamise käigus avatakse enampakkumise läbiviimise komisjoni poolt pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise komisjoni liikmed on kohustatud kõik pakkumised ja nendele lisatud dokumendid viseerima ja kandma need enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (9) Ühe pakkuja poolt esitatud esialgse ja täiendavate pakkumiste puhul võetakse arvesse neist kõige suurem pakkumine. (10) Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor. (11) Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada kaebusi või proteste enampakkumise läbiviimise kohta käesoleva korra paragrahvi 21 lõikes 7 sätestatud korras.

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab enampakkumise korraldaja. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub isik, kelle osavõtt enampakkumisest vastavalt käesoleva korra paragrahvile 20 ei ole lubatud. (4) Enampakkumise korraldaja vormistab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise kirjalikult, tuues ära kinnitamata jätmise põhjused, ning teeb enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise teatavaks kõigile enampakkumises osalenud isikutele. (5) Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise,tagatisraha ei tagastata. (6) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. (7) Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta ning tähtajaks. (8) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded ja sõlmib lepingu, siis muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras. (9) Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (10) Kui enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavara kasutusse andmise otsustaja, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajaliselt teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) vallavara kasutusse andja poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise korraldab vallavara kasutusse andmise otsustaja. Volikogu võib delegeerida eelläbirääkimistega pakkumise korraldamise vallavara kasutusse andmise otsusega vallavalitsusele.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise käigus määrab eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisekomisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisest annab pakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse kaudu vastavalt paragrahv 18 lõikes 2 sätestatule, arvestades erisusena, et eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva korra paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. (3) Alghinna, tagatisraha ning osalustasu osas lähtutakse korra paragrahvis 19 sätestatust.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumise osavõtvate isikute ringi määramisel lähtutakse korra paragrahvist 20 arvestades, et eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii tasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (2) Pakkumised tuleb esitada eelläbirääkimisega pakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (3) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumine lisatingimuste kohta; 6) pakkumise esitaja allkiri; 7) esindaja volitusi tõendav dokument. (4) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (5) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata ning eelläbirääkimistele kutsutakse ainult nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. (6) Sobivate pakkumiste puudumisel või kui pakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist tunnistab eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. (7) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, kuid avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele. (8) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumisevara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta või teatab pakkumisest loobumisest. (9) Lõplike pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Komisjon hindab lõplikke pakkumisi ja reastab need paremusjärjekorras. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võitja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada. (10) Eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on komisjon hinnanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. (11) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitatakse ning leping sõlmitakse vastavalt paragrahvis 23 sätestatule arvestades käesolevast jaost tulenevate erisustega.

(1) Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras vallavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. (2) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. (3) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (4) Vallavara võõrandatakse üldjuhul avaliku enampakkumise korras. (5) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimist; 2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) võõrandatakse vallale kuuluvaid aktsiaid või osasid teistele selle äriühingu aktsionäridele või osanikele võõrandamise otsustaja poolt kinnitatud hinnaga; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (6) Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 nimetatud alustel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (7) Vallavara võib tasuta või alla harilikku väärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse tervishoiu, hariduse, hoolekande või muudel avalikust huvist lähtuvatel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus. (8) Vallavara tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma võõrandamisotsuses. (9) Vara võõrandamiseks tehakse kindlaks selle turuväärtus. Vara hindamist korraldab vallavalitsus.

(1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui võõrandatakse kinnisvara või vallale kuuluvaid aktsiaid või osasid või võõrandatava vallavara turuväärtus on suurem kui 13000 eurot. (2) Vallavara võõrandamise otsustab vallavara valitseja, kui võõrandatakse väheväärtuslikke kuluartikleid (väärtusega alla 2000 euro) ning see on vajalik tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhtudel otsustab vallavara võõrandamise vallavalitsus. (4) Vallavara võõrandamise lepingu (sh asjaõiguslepingu) ja võõrandamisel tagatise nõudmise korral hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema poolt volitatud isik. (5) Vallavara võõrandamise otsuses peab olema ära näidatud: 1) võõrandatava vallavara nimetus, asukoht ja põhinäitajad, aktsiate ja osade müügi korralmüüdavate aktsiate arv ja nimiväärtus ning osa suurust iseloomustavad andmed; 2) vallavara võõrandamise viis; 3) vallavara müügihind või alghind; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suurus; 5) vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamisel põhjendus; 6) makse- ja muud olulised müügilepingu tingimused.

(1) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara võõrandamise viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. (2) Enampakkumise viisid on suuline enampakkumine ja kirjalik enampakkumine. (3) Enampakkumise korraldab vallavara võõrandamise otsustaja. Volikogu võib delegeerida enampakkumise korraldamise vallavara võõrandamise otsusega vallavalitsusele.

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab enampakkumise korraldaja: 1) enampakkumise viisi ja muud enampakkumise läbiviimisega seotud tingimused; 2) vähemalt 3-liikmelise enampakkumise läbiviimise komisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe; 3) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise korraldaja vastava kuulutuse kaudu Kihelkonna valla veebilehel ja üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) olulised andmed võõrandamisele kuuluva vallavara kohta (nimetus, asukoht jms), kinnisvara puhul maatüki katastritunnus, suurus ja sihtotstarve. Vara täpsem kirjeldus ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) alghind ja enampakkumise osavõtumaksu ning tagatisraha suurused ja nende tasumise tähtaeg ja viis; 6) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg, ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised ning võõrandamise lisatingimused juhul, kui need on sätestatud. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kui kuulutus sisaldab enampakkumise ja müügilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega.

(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara laguneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või kui selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha määrab vallavara võõrandamise otsustaja. Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja see ei kuulu tagastamisele. (4) Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 10 eurot või alghinda ei kehtestata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse vallavara võõrandamise otsustaja.

Enampakkumine on avalik ning selles võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, arvestades seadustega ettenähtud piiranguid.

Enampakkumine viiakse läbi vastavalt käesoleva korra paragrahvides 21 ja 22 sätestatule, arvestades käesolevast peatükist tulenevate erisustega sh, et enampakkumise esemeks on vallavara müügihind.

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab enampakkumise korraldaja. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisele järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevat korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. (4) Enampakkumise korraldaja vormistab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise kirjalikult, tuues ära kinnitamata jätmise põhjused, ning teeb enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise teatavaks kõigile enampakkumises osalenud isikutele. (5) Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (6) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. (7) Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta ning tähtajaks. Enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad müügilepingu täitmise tagatised. (8) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded ja sõlmib müügilepingu, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras. (9) Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (10) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi vallavara võõrandamise otsustaja.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara võõrandamise viis, mis valitakse võõrandamise otsustaja poolt juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine vallavara võõrandamisel on olulisem laekuvast müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) muud võõrandamise otsustaja poolt kehtestatud tingimused. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise korraldab vallavara võõrandamise otsustaja. Volikogu võib delegeerida eelläbirääkimistega pakkumise korraldamise vallavara võõrandamise otsusega

(1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise käigus määrab eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisest annab pakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse kaudu vastavalt paragrahv 30 lõikes 2 sätestatule, arvestades erisusena, et eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva korra paragrahvi 30 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. (3) Alghinna, tagatisraha ning osalustasu osas lähtutakse korra paragrahvis 31 sätestatust.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumise osavõtvate isikute ringi määramisel lähtutakse korra paragrahvist 32 arvestades, et eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii müügihinna kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (2) Pakkumised tuleb esitada eelläbirääkimistega pakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (3) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumine lisatingimuste kohta; 6) pakkumise esitaja allkiri; 7) esindaja volitusi tõendav dokument. (4) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (5) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata ning eelläbirääkimistele kutsutakse ainult nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. (6) Sobivate pakkumiste puudumisel või kui pakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist tunnistab eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. (7) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele eikuulu, kuid avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele. (8) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara müügihinna ja kõigi lisatingimuste kohta või teatab pakkumisest loobumisest. (9) Lõplike pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Komisjon hindab lõplikke pakkumisi ja reastab need paremusjärjekorras. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võitja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada. (10) Eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on komisjon hinnanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud müügihinda. (11) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitatakse ning leping sõlmitakse vastavalt paragrahvis 34 sätestatule arvestades käesolevast jaost tulenevate erisustega.

(1) Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Vallavara koormamise lepingud sõlmib vallavalitsus. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema poolt volitatud isik.

(1) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab volikogu.

(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) vallavalitsus, kui see seatakse seadusest tuleneva kinnisasjal asuva tehnovõrgu või –rajatise talumiskohustuse täitmiseks; 2) muudel juhtudel volikogu. 2014-09-2314:41:36Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, § 40 lg 1 ja 2 parandatud numeratsioon. Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel arvestades Kihelkonna Vallavalitsuse taotlust 18.09.2014 nr 17-3.5/919 (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda ainult seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama.

(1) Hoonestusõiguse seadmise otsustab volikogu. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega juriidiliste isikute kasuks; 2) valla poolt asutatud sihtasutustele; 3) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 4) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, välja arvatud juhud mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viitkümmend aastat.

(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 17-23 ning eelläbirääkimistega pakkumine paragrahvides 24-26 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping.

Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise tasumise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) tingimus, et hoonestusõiguse võõrandamisel on vallal ostueesõigus; 8) tingimus, et hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks asjaõigusega on vajalik vallavalitsuse nõusolek; 9) hoonestusõiguse tähtaeg; 10) lepingu täitmise tagatised; 11) muud vajalikud tingimused.

(1) Vallavara kantakse maha, kui see ei ole enam vajalik avalikuks või valla valitsemise otstarbeks, seda ei ole võimalik võõrandada ega kasutada tulu saamise otstarbel ja selle säilitamine on ebaotstarbekas. (2) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavara valitseja, kui vallavara jääkmaksumus on null krooni; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Vallavara mahakandmise aluste ilmnemisel moodustab vallavara valitseja komisjoni, keskoostab vallavara mahakandmise akti, mille kinnitab vallavara valitseja. Kui vallavara mahakandmise otsuse tegemine on vallavalitsuse pädevuses, siis vallavara mahakandmiseks peab vallavara mahakandmise akti kinnitama vallavalitsus. (4) Vallavara mahakandmise aktis peavad sisalduma järgmised andmed: 1) mahakandmisele kuluva vallavara koosseis; 2) bilansiline maksumus; 3) kõlbmatuks tunnistamise põhjused; 4) vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused; 5) vallavara hävitamise või utiliseerimise viis ja selle maksumus; 6) muud maha kantava vallavaraga seotud olulised andmed. (5) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud vallavara koosseisus oleva bilansivälise vara osas toimub bilansivälisest arvestusest väljaarvamine raamatupidamise sisekorraeeskirjades sätestatud korras. (6) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega.

(1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, oma pädevuse piires vallavara valitseja. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olnud dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) volikogu, kui nõue on suurem kui 7000 eurot; 2) muudel juhtudel vallavalitsus.

Tunnistada kehtetuks Kihelkonna Vallavolikogu 11.12.1998.a määrus nr 7 ”Kihelkonna vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine” (muudetud 22.10.2003.a määrusega nr 18 ja 05. 06.2007.a määrusega nr 11).

Määrus jõustub 1. jaanuarist 2011.