(1) Misso valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Misso vallas.2(2)Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega.3(3)Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja.4(4)Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.5(5)Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks.6(6)Ühiskanalisatsiooni heitvee ja/või fekaalide purgimine toimub vallavolikogu poolt kinnitatud eeskirja kohaselt selleks ettenähtud kohtades ja vastavat luba omavate isikute poolt.7(7)Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.8(8)Ühisveevärgist vee võtmine v. a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuselepingu (edaspidi teenusleping) alusel.
Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:abonenttasu - tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest;allklient - isik, kes kasutab ühisveevärgi teenuseid kinnistu veetorustiku ja/või kliendi veevõrgu kaudu ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ja/või kanalisatsioonivõrgu kaudu;arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesi, paakautode täitmise seade jm) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;drenaaživesi - drenaaži kaudu ärajuhitav vesi;heitvesi – olmes või tootmises kasutusel olnud ja loodusesse tagasijuhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ä rajuhitav sademe ja drenaaþ ivesi ning reovesi ja muu pinnase- ja pinnavesi;kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;kinnistu – kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus; Vallasasja juurde kuuluvat maad käsitletakse kinnistuga võrdsetel alustel.kinnistu kanalisatsioonivõrk - kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kinnistu kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik;kinnistu veevõrk - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitise siseveevõrk) kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist;klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga;liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi;peatorustik - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;purgimiskoht - tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees;reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi;reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;teenusleping - kliendi ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta;veemõõtesõlm - kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgearmatuuriga;ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga;ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond.
(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.2(2)Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.3(3)Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.4(4)Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.
(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.2(2)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus.
(1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.2(2)Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kangemat reovett võetakse vastu ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja nõusolekul. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused.3(3)Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud kohtades.
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi teenusleping) alusel.2(2)Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja klient.3(3)Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid vallavolikogu volitatud isikul ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja esindajal. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.4(4)Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest. Hinna kehtestab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. Ühisveevärgiga liitunutele on veearvesti paigaldamine kohustuslik. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus.2(2)Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Veearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab klient. Veearvesti paigaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.3(3)Kinnistu veevärgile arvesti paigaldamine, arvesti tüüp ja suurus tuleb kooskõlastada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga.4(4)Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.5(5)Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.6(6)Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.7(7)Veearvestite taatlemist ja hooldust korraldab veearvesti omanik, kui ei ole kokku lepitud teisiti.8(8)Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja.9(9)Klient peab tagama vallavolikogu volitatud isikule ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja esindajale juurdepääsu veearvestile.
(1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C.2(2)Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul.3(3)Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja plomm.4(4)Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5-10 m³/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.5(5)Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud).6(6)Arvesti ette filtri (mudakoguri) paigaldamiseks peab olema projekt, mis on kooskõlastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. Filter (mudakogur) peab olema plommitud.7(7)Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida.8(8)Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.9(9)Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.10(10)Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga.11(11)Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.12(12)Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale kirjalikult kolme päeva jooksul.
(1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide (m3 kuus inimese kohta) järgi:11) veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 2,6;22) veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub dušš ja vann 3,0;33) veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis, milles on vann 4,0;44) saun 5,8;55) ärihoone ja muud hooned 1,0;66) avalik veevõtukoht 100 m3 koht.2(2)Vee tarbimise arvestamiseks kulunormide järgi teatab klient ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdajale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.3(3)Kui klient ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale kolme päeva jooksul teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdajal õigus veekulu lõike 1 kohaselt ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või võetakse arvestuse aluseks valeandmetega hõlmatud aeg.
Tulekustutusvee võtmist valla ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest korraldab vallavalitsus.
(1) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepingute ning tehnilise järelevalveta.2(2)Omavoliliseks veekasutuseks on järgmised juhtumid:11) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ei ole sõlmitud teenuslepingut;22) on eemaldatud või rikutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt paigaldatud plommid;33) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;44) veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud;55) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;66) on avatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;77) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;88) vett võetakse omavoliliselt tuletõrjehüdrantidest.3(3)Omavolilise veekasutuse kohta koostab vallavolikogu poolt volitatud isik või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud.4(4)Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast.5(5)Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks 1 kuu.6(6)Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja tarbitud vee koguse lõikes 4 sätestatud viisil.
(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.2(2)Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskonnaministri määrustega.3(3)Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, sademevett võ i drenaaþ ivett, mis sisaldab:11) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;22) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;33) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms);44) keskkonnaohtlikke mikroobe;55) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke.4(4)Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid, tänavapuhastusjäätmeid jms.5(5)Kui kliendi reovesi ei vasta lõike 2 nõuetele, peab klient selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.6(6)Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
(1) Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee hulk kas mõõdetakse reovee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega.2(2)Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikult või valdajalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi reovee arvesti.3(3)Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks. Vastasel juhul on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel.4(4)Reovee mõõtmisel reoveearvestiga rakendatakse käesolevas eeskirjas vee mõõtmisel veearvestiga kohta sätestatut.
(1) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepinguta ning tehnilise järelevalveta või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja loata vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni.2(2)Omavolilise ühenduse kohta koostab vallavolikogu volitatud isik või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja esindaja vastavasisulise akti.3(3)Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud reovee hulga arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja § 11 lg 4 sätestatud viisil.
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.2(2)Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.3(3)Proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja reostuse iseloomust lähtuvalt.4(4)Proovi võtab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.5(5)Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul.6(6)Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
(1) Reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras.2(2)Reovee ärajuhtimise teenuse hind sõltub reovee reostumusest. Hinna määramisel võetakse aluseks eelmise aasta/kvartali analüüsi tulemused.3(3)Kui kliendi reovesi ületas mistahes ajahetkel lubatud piirkontsentratsiooni, võetakse ülemäärase reostumusega reovee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirkontsentratsioonide ületamise korral määratakse ülereostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.4(4)Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reoainesisalduse määramist.
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud teenuslepingus.2(2)Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas.3(3)Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.4(4)Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.5(5)Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus lõpetada vee andmine ja reovee vastuvõtmine eeskirjas ja muudes õigustloovates aktides sätestatud korras.6(6)Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja eeskirja § 11 lg 4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
(1) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist võib peatada või piirata eeskirjas, teenuslepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras.2(2)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või reovee vastuvõtmine:11) loodusõnnetuse korral;22) energiavarustuse katkestamise korral;33) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;44) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;55) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente;66) kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused;77) kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus.3(3)Kliendi taotlusel ja kulul võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peatada kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtmise.4(4)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või reovee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks.5(5)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja on kohustatud informeerima kliente lõikes 4 sätestatud juhtumist 1 tööpäeva ette. Juhul, kui vee andmine ja reovee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja tagama veevarustuse ja reovee ärajuhtimise muul viisil.6(6)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine ja reovee vastuvõtmine, kui klient:11) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;22) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida ja vahetada veearvestit või teha muid vajalikke töid;33) ei täida vallavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi;44) ei täida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt eeskirjast tulenevalt tehtud ettekirjutusi;55) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni reovee laskmise tingimustest;66) rikub teenuslepingu tingimusi.7(7)Vee andmist ja reovee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt eeskirjale ning vallavalitsuse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingutele.2(2)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning reovee ärajuhtimise vastavalt teenuslepingule ja eeskirjale.3(3)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist teenuslepingus ja eeskirjas sätestatud korras.4(4)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigusteha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.5(5)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega.6(6)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest.
(1) Kliendil on õigus nõuda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikult või valdajalt seadusest, eeskirjast ja teenuslepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või teenuslepingus ettenähtud juhul.2(2)Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.3(3)Klient peab lubama vallavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.4(4)Klient on kohustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.5(5)Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale.6(6)Klient peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale koheselt teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest.7(7)Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst.8(8)Klient on kohustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikku või valdajat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse.9(9)Klient vastutab eeskirja ja seaduse rikkumisega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale tekitatud kahju eest.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei vastuta eeskirja § 20 lg 2, lg 4 ja lg 6 käsitletud vee andmise ja reovee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest.2(2)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud.3(3)Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdajale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale.4(4)Klient peab sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostumuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni, viivitamatult teatama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale.5(5)Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemäärase reostumusega reovett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras.
Määrus jõustub 01. märtsil 2008. a.