(1) Misso valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse sätestamine ning nimetatud seaduste nõuete täpsustamine planeerimise ja ehitamise korraldamisel Misso vallas.2(2)Ehitusmääruses kehtestatakse:11) valla ja selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded;22) ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord;33) projekteerimistingimuste määramise ja nende avalikustamise kord;44) ajutise ehitise ja väikeehitise ehitamise ning kasutamise kord;55) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
(1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) avalik ruum – avalikult kasutatavad maa-alad, näiteks üldkasutatavad haljasalad, mänguväljakud, teed, jalg- ja jalgrattateed, parklad jms.;22) detailplaneeringu kohustusega alad – alad, mis on Misso valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alaks või mille puhul on detailplaneeringu koostamise kohustus looduskaitseseadusest tulenevalt;33) ehitusalune pindala – ehitise horisontaalprojektsiooni pind sokli kõrguselt;44) ehitise tehnosüsteem – on käesoleva määruse tähenduses ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega;55) krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal;66) lähteseisukoht – dokument, milles määratakse ära Misso valla kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded;77) olulise ruumilise mõjuga objekt – on käesoleva määruse tähenduses objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile;88) tehniline taristu – kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus ning teed ja platsid;99) vastav ametnik – vallavalitsuse ametnik, kelle ülesandeks on tema ametijuhendi järgi ehitus ja/või planeerimisalane töö;1010) ehitusjärelevalvet teostav ametiisik – vallavolikogu poolt määratud ehitusseaduses toodud pädevuse ulatuses ehitusjärelevalvet teostav ametiisik;1111) valla veebileht – valla ametlik interneti võrgulehekülg www.misso.ee.2(2)Määruses mitte avatud mõistete defineerimisel lähtutakse planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Vallavolikogu pädevusse kuulub:11) üldplaneeringute, sh teemaplaneeringute algatamine ning nende lähteülesannete kinnitamine ja muutmine;22) detailplaneeringu algatamine ja selle lähteülesande kinnitamine või algatamisest keeldumine üldjuhul kahe kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamise päevast;33) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtestamine märgitakse detailplaneeringu algatamise otsuses;44) detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise otsustamine;55) üld- ja teemaplaneeringute vastuvõtmise otsustamine ning avaliku väljapaneku väljakuulutamine;66) üld-, teema- ja detailplaneeringute kehtestamine;77) detailplaneeringute kehtestamise otsuste kehtetuks tunnistamise ja detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustamine;88) üldplaneeringu ja detailplaneeringute ülevaatamine kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi;99) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;1010) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks;1111) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks;1212) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine;1313) maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel maakonnaplaneeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine;1414) riiklikult tähtsa ehitise valla territooriumile paigutamise ettepaneku kohta otsuse tegemine ning riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu eelnev kooskõlastamine;1515) olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse määramine koostöös maavanema ja Keskkonnaametiga, kui asukoht valitakse üldplaneeringu alusel;1616) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine;1717) valla ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;1818) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.2(2)Määruses mitte märgitud tähtaegade osas lähtutakse planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest tähtaegadest.
(1) Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub:11) üld-, teema- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine;22) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud tegevuse lubamine ilma detailplaneeringut koostamata;33) detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsuse koostamise korraldamine. Vajadusel võib vallavalitsus pikendada detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsustamise tähtaega.44) detailplaneeringu vastuvõtmine, avalike arutelude ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning korraldamine;55) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjalike vastuväidete ja ettepanekute lahendamine;66) halduslepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta kinnisasja omaniku või teiste detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega;77) naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine;88) vallavalitsuse ametnike pädevus maa-alade planeerimisega seonduvalt määratakse ametijuhendites;99) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse;2(2)Vallavalitsuse pädevusse ehitusliku projekteerimise, ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub:11) detailplaneeringu kohustuseta aladel uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele ja rajatistele juurdeehituste tegemiseks projekteerimistingimuste määramine või projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsustamine 30 päeva jooksul alates huvitatud isiku poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast. Kui taotluse esitamisel esineb puudusi või puuduolevaid dokumente siis annab vastav ametnik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla lühem kui 5 tööpäeva. Projekteerimistingimuste väljastamise tähtaeg pikeneb puuduste likvideerimise aja võrra;22) detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel kehtestatud detailplaneeringu olemasolu korral ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste, mida detailplaneering ei sisalda, väljastamine või väljastamisest keeldumise otsustamine 30 päeva jooksul alates huvitatud isiku poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast. Kui taotluse esitamisel esineb puudusi või puuduolevaid dokumente siis annab vastav ametnik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla lühem kui 5 tööpäeva. Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise tähtaeg pikeneb puuduste likvideerimise aja võrra;33) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrolli korraldamine;44) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;55) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine või sellest keeldumise otsustamine 1 0 päeva jooksul alates kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast;66) ehituslubade väljaandmine või sellest keeldumise otsustamine 20 päeva jooksul alates ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast;77) ehitusloa kehtetuks tunnistamise või mitte tunnistamise otsustamine 10 päeva jooksul alates vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa väljastajale ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu teatavaks saamise päevast;88) kasutusloa väljastamisele eelnevalt ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele pädevate isikute ja institutsioonide kaasamine;99) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;1010) kasutuslubade väljaandmise või sellest keeldumise otsustamine 20 päeva jooksul alates kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast;1111) kasutusloa kehtetuks tunnistamise või mitte tunnistamise otsustamine 10 päeva jooksul alates vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa väljastajale kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu teatavaks saamise päevast;1212) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja –geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;1313) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutamiseks või ehitistele esitatavatele nõuetega vastavusse viimise otsustamine ja selleks tähtaja määramine;1414) õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamise või seadustamise otsustamine ja selleks tähtaja määramine;1515) tähtaja määramine ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks;1616) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku aluseta püstitatud ehitise või tähtaegselt likvideerimata jäetud ajutise ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras;1717) ehitusseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja nende ametikohtade loetelu kinnitamine, mida täitev ametnik on väärteomenetluses pädev vallavalitsuse nimel osalema;1818) ehitise olemasolu aja jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine;1919) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil;2020) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;2121) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine;2222) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine ja kinnitatud väljavõtete väljastamine.2323) tellija funktsiooni täitmine munitsipaalehitiste projekteerimisel ja ehitamisel;2424) munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerlahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine;2525) vallavalitsuse ametnike pädevus ehitusliku projekteerimise, ehitamise ja ehitusjärelevalve alal määratakse ametijuhendites.2626) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse.3(3)Määruses mitte märgitud tähtaegade osas lähtutakse planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest tähtaegadest.
ruumiline planeerimine tagatakse Misso valla haldusterritooriumil arengukava, üldplaneeringu, teemaplaneeringute, ühisvee ja –kanalisatsiooni arengukava, kaitsealade kaitseeeskirjade, detailplaneeringute jms ning vajadusel hoonestuskavade või ideekavanditega tehes ühtlasi ka vajalikel juhtudel koostööd naaberomavalitsustega.
(1) Üldplaneering on omavalitsuse arengut määrav strateegiline dokument, mis koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu algatab vallavolikogu ning selle koostamise aluseks on valla arengukava ja lähteülesanne.2(2)Üldplaneeringu täpsustamiseks ja/või täiendamiseks võib koostada teemaplaneeringuid, mille koostamise osas kehtivad lisaks seaduses toodule samad tingimused, mis on käesolevas ehitusmääruses sätestatud üldplaneeringu koostamise kohta.3(3)Üldplaneeringu koostamist ja lähteülesande koostamist korraldab vallavalitsus, kes võib selleks moodustada täiendavaid komisjone. Lähteülesanne kooskõlastatakse vajadusel naabervaldade, asjasse puutuvate riiklike ametite ja inspektsioonidega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga.4(4)Lähteülesande kinnitab vallavolikogu ning sellega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri ning valla lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.5(5)Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga, naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejatega, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või maavanema poolt määratud asutuste ja ametiisikutega.6(6)Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.7(7)Üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu.8(8)Ehitamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus ja/või teemaplaneeringutes määratletud tingimustele ning maakonnaplaneeringus, kui see on kehtestatud hilisemal ajal kui eelpool nimetatud planeeringud, määratletud tingimustele, kui selle maa-ala suhtes, kus ehitada soovitakse, puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse juhud ja alad on määratletud planeerimisseaduses, looduskaitseseaduses ning Misso valla üldplaneeringus.2(2)Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid erandkorras võib sellega teha ettepaneku ka üldplaneeringu osaliseks muutmiseks.3(3)Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Detailplaneeringu algatamise taotlus tuleb esitada koos vastava põhjendusega huvitatud isiku poolt käesoleva määrusega kehtestatud vormil „Detailplaneeringu algatamise taotlus“ (Lisa 1). Koos taotlusega tuleb esitada planeeringu joonis, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala).4(4)Detailplaneeringu algatamise vajadus arutatakse taotlejaga eelnevalt läbi koos vastava ametnikuga, võrreldakse taotlust üldplaneeringu ja kehtivate detailplaneeringutega ning vajadusel tutvutakse olukorraga kohapeal.5(5)Kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba algatatud, siis teavitatakse taotlejat pooleliolevast detailplaneeringu menetlusest ning sama maa-ala suhtes enne menetluses oleva detailplaneeringu kehtestamist või detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist uut algatamise otsust vastu ei võeta.6(6)Kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba kehtestatud ning uue detailplaneeringuga kavandatakse kehtivat detailplaneeringut oluliselt muuta (ehitusmahud, kruntimine, taristud), tuleb esitada täiendavalt põhjendatud taotlus.7(7)Avaldus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja esindusõiguse alust ning kontaktandmeid.Avaldusele lisatakse:11) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt vms);22) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte;33) kinnistu omaniku nõusolek, kui taotleja ei ole kinnistu omanik;44) omandireformi objektiks oleva maa puhul maa tagastamise või kompenseerimise korralduste koopiad;55) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus ja eskiislahendus, mis on soovitatavalt koostatud topo-geodeetilisele alusplaanile või ortofotole või muule maapinna reljeefi ning olemasolevaid ehitisi ja kõrghaljastust kajastavale alusplaanile paberkandjal mõõtkavas 1:500 kuni 1:5000.8(8)Enne detailplaneeringu algatamist peab olema välja selgitatud ja kokku lepitud (st vastava halduslepinguga lepinguga sätestatud) järgmised asjaolud:11) kes on planeeringuga kavandatud ehitusseaduses § 13 nimetatud ehitiste väljaehitaja kuni planeeritud krundini ning millised on valla kasuks seatud tagatised nimetatud objektide väljaehitamiseks juhul, kui objektide väljaehitamise kulutused ei sisaldu valla eelarves;22) tehnilise taristu, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajalised seosed ja järjekord, mis tuleb märkida ka detailplaneeringu seletuskirja;33) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava avalikult kasutatava teevõi avalikult kasutatava puhke- ja virgestusala üleandmise ja/või kasutamise tingimused.9(9)Detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsustab ja lähteülesande kinnitab vallavolikogu üldjuhul 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamise päevast. Detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsuse koostamist korraldab vallavalitsus, kes võib vajadusel pikendada detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsustamise tähtaega. Juhul kui detailplaneeringu algatamise ja/või lähteülesande koostamisega seonduvalt esineb vaidlusi või taotlusega esitatud informatsioon ja/või dokumendid on puudulikud, pikeneb detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsustamine vaidluste lahendamise või taotlusega esitatud informatsiooni parandamise ja/või nõuete kohaste dokumentide esitamiseks kuluva aja võrra.10(10)Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, samuti vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu esitamise nõuded ja vallapoolsed tingimused. Lähteülesande koostamist korraldab vallavalitsus.
(1) Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks planeerimisseaduse § 10 lõike 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses. Detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 toodud juhtudel.2(2)Enne detailplaneeringu algatamist peab olema otsustatud planeeringuga kavandatud ehitusseaduses § 13 toodud ehitiste rajamise kohustus. Enne detailplaneeringu algatamise otsustamist sõlmib vallavalitsus huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringukohaste ehituseaduse §-s 13 nimetatud ehitiste väljaehitamise tagamiseks ja üleandmiseks. Kui huvitatud isik keeldub ehitusseaduse §-s 13 nimetatud ehitiste väljaehitamise tagamise lepingu sõlmimisest ja valla eelarves puuduvad vahendid nende väljaehitamiseks siis on vallavolikogul õigus jätta detailplaneering algatamata.3(3)Enne detailplaneeringu kehtestamist peavad olema sõlmitud vajalikud notariaalselt tõendatud servituudi lepingud. Kui huvitatud isik keeldub detailplaneeringukohaste notariaalselt tõendatud servituudi lepingute sõlmimisest, siis on vallavolikogul õigus jätta detailplaneering kehtestamata.
(1) Misso valla miljööväärtuslike piirkondade piirid ja ehitamise ning planeerimise tingimused on määratud valla üldplaneeringus ja Võru maakonna maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.2(2)Detailplaneeringuga võib määrata täiendavaid miljööväärtuslikke alasid lähtudes konkreetse piirkonna vajadusest kui see piirkond eristub ümbritsevast alast omapärase hoonestuse ja/või kultuuritausta poolest ning see ei kuulu otseselt ühegi varasemalt määratud miljööväärtusliku ala koosseisu.3(3)Detailplaneeringuga miljööväärtusliku ala määramisel tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel.
(1) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, t ehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ning lammutamine. Ehitise laiendamine siinkohal on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. Ehitise rekonstrueerimine siinkohal on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.2(2)Ehitamiseks peab olema ehitusluba või kirjalik nõusolek, va kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab detailplaneeringu kohustusega alale ehitamise korral kohalikku omavalitsust vastavast kavatsusest, esitades selleks ehitusseadusega sätestatud korras 10 päeva enne ehitamise alustamist vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. Ehitusluba või kirjalik nõusolek tuleb taotleda vallavalitsuselt enne ehitustöödega elustamist ehitusseaduses sätestatud korras.3(3)Ehitusloa saamiseks peab olema eelnevalt koostatud ehitusprojekt, mis on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.4(4)Ehitusprojekti koostamine on kohustuslik, kui ehitatakse ehitist, mis ei ole väikeehitis. Ehitusprojekti ei pea üldjuhul koostama, kui ehitamiseks on nõutav kirjalik nõusolek või kui ehitatakse kuni 20 m² suurust ehitist. Kirjaliku nõusoleku taotlemise korral tuleb taotlusele lisada väikeehitise välismõõtudega varustatud asendiplaan, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht ja mõõdud.5(5)Kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale ehitusjärelevalvet teostav ametiisik. Põhjendatud juhtudeks on muu hulgas:11) ehitise ohutuse tagamise vajadus;22) ehitise või ehitamise tehniline keerukus;33) detailplaneeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest tulenevad nõuded või kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid.6(6)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.7(7)Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on hoone püstitamiseks ja rohkem kui 1/3 võrra laiendamiseks, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda.8(8)Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu ja/või maakonnaplaneeringu, kui see on kehtestatud hilisemal ajal kui üldplaneering, alusel koostatud projekteerimistingimused.9(9)Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel (sh kuni 20 m² pindalaga ehitiste puhul) tuleb ehituskruntidel täita tuleohutusnõuded.10(10)Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut.11(11)Ühele krundile võib reeglina ehitada kuni kuus hoonet, välja arvatud hooned, mis on väikeehitised, kui detailplaneering ei sätesta teisiti.12(12)Väikeehitise (sh kuni 20 m² pindalaga ehitis), mille rajamiseks ei ole nõutav ehitusprojekt, arhitektuur peab olema kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega ning nende rajamisel tuleb jälgida ja arvestada tuleohutus- ja keskkonnanõuetega.13(13)Krundi piiretena tuleb kasutada hoone või hoonete arhitektuuriga sobivaid materjale. Krundi piirde kõrgus võib olla üldjuhul kuni 1,6 m, tehnilise funktsiooniga ja tootmisaladel ning nendega külgnevatel aladel kuni 2,1 m, eriotstarbega objektidel kuni 3 m maapinnast. Piirdeaia rajamiseks detailplaneeringu kohustusega alale, kui see toob endaga kaasa kaevetöid, tuleb taotleda vallalt seaduses ja käesolevas määruses sätestatud korras kirjalik nõusolek. Piirdeaia rajamisel avalikult kasutatava veekogu äärde tuleb arvestada looduskaitseseaduses ja veeseaduses sätestatud piirangutest, et tagada avatud kallasrada.14(14)Aladel, kus hoonetevaheline ruum on kõigile vabalt kasutatav puhke-, meelelahutus- või muu üldkasutatava alana, on piirdeaedade püstitamine keelatud, kui detailplaneering ei näe ette teisiti.15(15)Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse on ehitusseaduse kohane rekonstrueerimine, mille jaoks on vajalik taotleda vallavalitsuselt ehitusseaduses ja käesolevas määruses sätestatud korras ehitusluba ning koostada ehitusprojekt kogu hoonele.16(16)Korterelamu akende ja uste vahetamisel korteriomanike poolt peavad uued avatäited olema analoogsed esialgsetega, säilitades eelkõige gabariidid, klaasijaotused ja värvilahendus. Arhitektuuriliselt sobimatud ja välisfassaadide välimust rikkuvad avatäited kuuluvad asendamisele ehitusjärelevalve korras nõututega. Kui asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid ja vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme, siis tuleb taotleda vallavalitsuselt kirjalik nõusolek ehitusseaduses ja käesoelvas määruses ettenähtud korras.17(17)Hoonesse uue küttekolde ehitamine on lubatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolul.18(18)Munitsipaalomadis olevatel maa-aladel, sh teedel ja tänavatel tehtavaid puurimistöid jm mullatöid reguleerib valla territooriumil Misso valla kaevetööde eeskiri. Väljastatud kaevetööde luba ei asenda ehitusluba või kirjalikku nõusolekut.19(19)E hitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. Ehitise kasutusluba on on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitisele tuleb taotleda kasutusluba peale ehitise valmimist ehitusseaduses sätestatud korras.20(20)Enne ehitisele kasutusloa andmist korraldab ehitusjärelevalvet teostav ametiisiku ehitise ülevaatuse ehitusseadusega sätestatud korras ja vormistab ehitise ülevaatuse kohta vastava akti käesoleva määrusega kehtestatud vormil ”Ehitise ülevaatuse akt” (Lisa 2).21(21)22(22)23(23)Peale ehitise lammutamist tuleb ehitise omanikul esitada vallavalitsusele 10 päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatis lammutustööde lõpetamise kohta.
(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis.2(2)Ajutise ehitise püstitamiseks ja kasutamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus. Ajutise ehitise kasutamise aja määrab vallavalitsus kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.3(3)Ajutisele ehitisele ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa menetlemine ja väljastamine toimub analoogselt ehitistele kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloa väljastamise korraga.4(4)Vallavalitsus määrab ajutise ehitise kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas:11) ehitise kasutamise aja;22) ehitise lammutamise või likvideerimise tähtaja.5(5)Ajutisele ehitisele väljastatud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud kasutamise aja lõppemisel tähtaega ei pikendata.6(6)Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.7(7)Ajutist hoonet võib ehitada kehtestatud detailplaneeringus määratud planeeringualale ilma, et peaks koostama uue detailplaneeringu või detailplaneeringu kohustusega alale ilma detailplaneeringut koostamata.
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused peavad olema kajastatud detailplaneeringutes. Vajadusel määrab vallavalitsus lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida kehtestatud detailplaneering ei sisalda.2(2)Lisatingimuste taotlemine on kohustuslik, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.3(3)Lisatingimuste saamiseks tuleb huvitatud isikul esitada käesoleva määrusega kehtestatud vormi „Projekteerimise lähteandmete taotlus“ (Lisa 3) kohane taotlus. Taotlusele peab olema lisatud maaomaniku kinnitus projekteerimise lähteandmete taotlemisega nõustumise kohta kui projekteerimise lähteandmete taotlejaks ei ole maaomanik (välja arvatud juhul kui projekteerimise lähteandmeid taotletakse võrguettevõtjale kuuluva maaomandist sõltumatu ehitise projekteerimiseks).4(4)Detailplaneeringut täpsustavad lisatingimused ehitiste hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitistega ning täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramiseks koostatakse vajadusel asjasthuvitatud isiku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vormikohase taotluse alusel vastava ametniku poolt ja väljastatakse vallavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamise päevast.5(5)Kui projekteerimise lähteandmete taotluse esitamisel esineb puudusi või puuduolevaid dokumente siis annab vastav ametnik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla lühem kui 5 tööpäeva. Lisatingimuste väljastamise tähtaeg pikeneb puuduste likvideerimise aja võrra.6(6)Lisatingimuste määramisel tuleb arvestada järgmist:11) tagada projekteeritavate hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta;22) uute hoonete püstitamisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel ning rekonstrueerimisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;33) uue elamu projekteerimisel peab hoonetüübi valik olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega;44) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja keskkonda sobivaid materjale;55) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna kõrguse ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Ümbritseva maapinna kõrgus määratakse detailplaneeringu ja/või projekti põhijoonisel absoluutkõrgusena. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ning tehnorajatisi, kui detailplaneering ei näe ette teisiti;66) rajatise kõrguseks on rajatist ümbritseva maapinna keskmise kõrguse ja rajatise kõrgeima punkti kõrguste vahe;77) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.7(7)Lisatingimused avalikustatakse valla veebilehel viie tööpäeva jooksul lisatingimuste väljastamise päevast alates.8(8)Lisatingimused kaotavad kehtivuse, kui projekteerimist ei ole alustatud ühe aasta jooksul alates lisatingimuste väljastamise päevast.
(1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks ning tehnilise taristu ja avaliku ruumi objektide ehitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. 1 (1¹) Ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks koostatava ehitusprojekti koostamise aluseks võivad olla geodeetiline alusplaan, tellija lähteülesanne, olemasoleva situatsiooni kirjeldus, huvitatud isikute seisukohad. Samuti võivad ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olla lisaks Ehitusseaduse §-s 19 sätestatule võrguvaldajate tehnilised tingimused, projekteerimistingimused või kohaliku omavalitsuse või Tehnilise Järelevalve Ameti korraldused ja ettekirjutused. 2(2)Projekteerimistingimuste määramisel konkretiseeritakse üldplaneeringus ja/või maakonnaplaneeringus, kui see on kehtestatud hilisemal ajal kui üldplaneering, sisalduvad üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused kindla ehitise püstitamise tingimusteks.3(3)Projekteerimistingimuste määramine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest, mida võib menetluse hilisemates staadiumites huvitatud isiku taotluse alusel muuta.4(4)Projekteerimistingimuste saamiseks tuleb huvitatud isikul esitada käesoleva määrusega kehtestatud vormi „Projekteerimise lähteandmete taotlus“ (Lisa 3) kohane taotlus koos kõigi lisadokumentidega.5(5)Projekteerimistingimuste saamiseks tuleb projekteerimise lähteandmete taotlusele lisada:11) krundi või projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste tööde tulemused ja geodeetiliste tööde alusplaan paberkandjal nende olemasolul, nende puudumisel tuleb esitada asendiplaan;22) kavandatavate ehitiste kasutuse kirjeldus;33) täiendavad andmed olemasolevate ehitiste kohta (vanad projektid, joonised, fotod vms).44) maaomaniku kinnitus projekteerimise lähteandmete taotlemisega nõustumise kohta kui projekteerimise lähteandmete taotlejaks ei ole maaomanik (välja arvatud juhul kui projekteerimise lähteandmeid taotletakse võrguettevõtjale kuuluva maaomandist sõltumatu ehitise projekteerimiseks).6(6)Projekteerimistingimused koostatakse asjasthuvitatud isiku käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vormikohase taotluse alusel vastava ametniku poolt ja väljastatakse vallavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamise päevast.7(7)Kui projekteerimise lähteandmete taotluse esitamisel esineb puudusi või puuduolevaid dokumente, siis annab vastav ametnik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla lühem kui 5 tööpäeva. Projekteerimistingimuste väljastamise tähtaeg pikeneb puuduste likvideerimise aja võrra.8(8)Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:11) projekteerimise eesmärk;22) arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ehitistele;33) krundi ehitusõigus, sh hoonestusala ja ehitiste paiknemine, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus;44) katusekalle;55) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;66) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;77) piirdeaedade tüüp, materjal ja kõrgus, soovitatav paiknemine;88) haljastuse ja heakorra nõuded;99) keskkonnakaitselised nõuded;1010) ehitusprojekti kooskõlastajad.9(9)Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel viie tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast alates.10(10)Projekteerimistingimused kehtivad 2 aastat alates projekteerimistingimuste väljastamise päevast.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele.2(2)Valda esitatav ehitusprojekt peab lisaks muudes õigusaktides sätestatud nõuetele vastama järgmistele vormistusnõuetele:11) kaks paberkandjal ja üks arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;22) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;33) uusehitiste ja juurdeehitiste puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega mõõtkavas 1:500. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;44) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde korral võib asendiplaani vormistada olemasoleval krundi plaanil;55) lisadena hindamiseks (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, mõõdistusjoonised);66) võimalusel üks digitaalne köide, milles sisalduvad lisaks seletuskirjale ja muudele olulistele dokumentidele ka pdf ja dwg formaadis joonised.3(3)Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.
(1) Ehitisregistrile andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete väljastaja on vastav ametnik.2(2)Nõuetekohased andmed ehitisregistrisse kandmiseks esitab kirjaliku nõusoleku, ehitus- ja kasutusloa taotleja ning ehitise teatise omanikust esitaja vastavalt Ehitusseadusega ettenähtud tingimustele.3(3)Ehitise oluliste andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima vastavat ametnikku muutunud andmetest.
(1) Ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja käesoleva ehitusmääruse täitmist kontrollib, rikkumise korral hoiatab ning teeb ettekirjutusi ehitusjärelevalvet teostav ametiisik, kes ühtlasi otsustab ettekirjutusega kaasnevate sanktsioonide rakendamise juhul kui süüdlane ei täida ettekirjutust.2(2)Inimeste elu, tervist, vara ja keskkonda kahjustava ohtliku või avariilise ehitise omanik või valdaja on kohustatud alluma koheselt ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku erakorralistele ettekirjutustele ning teatama viivitamatult kirjalikult tagasiside korras ohuolukorra kõrvaldamiseks ettevõetud abinõudest.3(3)Väärtegude menetlemist seoses ehitiste ehitamise, kasutamise ja nende tehnilise seisukorraga viib ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku esildise alusel läbi vallavalitsuse poolt volitatud ametnik.4(4)Kui ehitise omanik ei täida ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuses näidatud ohtliku või avariilise või omavoliliselt püstitatud ehitise likvideerimise tähtaegu, rakendatakse ehitusseadusega ettenähtud sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.5(5)Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab ehitusjärelevalvet teostav ametiisik.
(1) Käesoleva määrusega kinnitatakse järgmised määruse lisad:11) Detailplaneeringu algatamise taotlus;22) Ehitise ülevaatuse akt;33) Projekteerimise lähteandmete taotlus.2(2)Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta määruses viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega.
Käesoleva määrusega volitatakse vallavalitsust otsustama Maakatastriseaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal.