(1) Määrusega kehtestatakse teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikule (edaspidi isik) Kaitseväe eelarvest: 1) sotsiaalteenuste tagamise tingimused, kord ja ulatus selles osas, mis ei ole tagatud sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel; 2) püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulude katmise tingimused, kord ja ulatus selles osas, mis ei kuulu hüvitamisele puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. (2) Tervisekahjustuseks on käesoleva määruse tähenduses kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastus või haigestumine. Isikul, kes taotleb sotsiaalteenuseid ja püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulude katmist, peab olema tuvastatud kaitseväeteenistuse seaduse §-s 202 sätestatud korras õigus saada teenistusalaseid tagatisi. (3) Määruses käsitletakse sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses järgnevaid sotsiaalteenuseid: 1) sotsiaalnõustamine; 2) rehabilitatsiooniteenus; 3) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite (edaspidi tehniline abivahend) andmine; 4) hooldamine hoolekandeasutuses. (4) Määruses käsitletakse püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakuludena (edaspidi lisakulud) isikul tuvastatud püsivast töövõimetusest või puudest tingitud funktsioonihäire või takistuste vähendamiseks vajalikke kulutusi eluruumile, transpordile, abivahendite korrashoiule, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele. (5) Käesoleva määruse alusel isikule sotsiaalteenuste tagamist ja lisakulude katmist korraldab asjaomane Kaitseväe struktuuriüksus või selle allüksus (edaspidi tugikeskus).
(1) Isik esitab käesoleva määruse alusel sotsiaalteenuste saamiseks ja lisakulude katmiseks Kaitseväe arstlikule komisjonile vormikohase taotluse (lisa 1), välja arvatud käesoleva määruse §-s 4 sätestatud teenuse saamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele tuleb lisada: 1) koopia isiklikust rehabilitatsiooniplaanist (edaspidi rehabilitatsiooniplaan); 2) olemasolul koopia Sotsiaalkindlustusameti otsusest püsiva töövõimetuse või puude raskusastme ja lisakulude vajaduse kohta; 3) olemasolul muud dokumendid, mis tõendavad sotsiaalteenuste vajadust või lisakulusid. (3) Isiku, kellel puudub rehabilitatsiooniplaan, saadab Kaitseväe arstlik komisjon suunamiskirja (lisa 2) alusel rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.
(1) Kaitseväe arstlik komisjon saadab taotluse koos käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumentidega tugikeskusele sotsiaalteenuste osutamise ja lisakulude katmise tegevuskava (edaspidi tegevuskava, lisa 3) koostamiseks. (2) Tugikeskus koostab isikule tegevuskava, võttes aluseks rehabilitatsiooniplaani ja hinnates taotleja lisavajadust sotsiaalteenuste või lisakulude järele. Tugikeskus saadab tegevuskava Kaitseväe arstlikule komisjonile kinnitamiseks. (3) Kaitseväe arstlik komisjon otsustab isiku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava kinnitamise 15 tööpäeva jooksul. Kui isikule on vaja käesoleva määruse § 2 lõikes 3 sätestatud korras rehabilitatsiooniplaan koostada, pikeneb käesolevas lõikes nimetatud tähtaeg rehabilitatsiooniplaani koostamiseks kuluva aja võrra. (4) Tegevuskava kehtib kuni kolm aastat, kuid mitte kauem kui isikul tuvastatud püsiva töövõimetuse või puude kestuseni. Tegevuskava tehakse isikule teatavaks allkirja vastu. Kaitseväe arstlik komisjon saadab tegevuskava kinnitamisotsuse koopia tugikeskusele. (5) Tugikeskus teeb vähemalt üks kord aastas tegevuskava täitmise vahehindamise ning esitab vajadusel Kaitseväe arstlikule komisjonile ettepaneku tegevuskava muutmiseks. Tegevuskava võib muuta ka isiku põhjendatud taotluse alusel. (6) Tegevuskava muutmisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel koostab tugikeskus tegevuskava muudatuse. Kaitseväe arstlik komisjon kinnitab muudetud tegevuskava ja saadab otsuse koopia tugikeskusele. Muudetud tegevuskava tehakse isikule teatavaks allkirja vastu.
(1) Isikule tagatakse tema soovil ja tuvastatud vajaduse korral sotsiaalnõustamine Kaitseväe kaudu ja eelarvest isiku taotluse alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud piirmääras. Sotsiaalnõustamise vajaduse tuvastab ja nõustamist korraldab tugikeskus. (2) Kaitsevägi tagab isikule sotsiaalnõustamise kuni 20 euro ulatuses nõustamistunni eest ja kokku kuni 200 euro eest aastas. (3) Kui Kaitseväes puudub võimalus sotsiaalnõustamiseks, korraldab tugikeskus isikule sotsiaalnõustamisteenuse osutamise väljaspool Kaitseväge. Osutatud teenuse maksumus kaetakse Kaitseväe eelarvest teenuseosutaja esitatud kuludokumendi alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirmääras. (4) Sotsiaalnõustamisteenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohalik omavalitsus või riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu. Sotsiaalnõustamisteenust võib osutada sotsiaaltööalase kõrgharidusega isik.
(1) Rehabilitatsiooniteenuse tagamist korraldab tugikeskus käesoleva määruse § 3 lõike 3 alusel kinnitatud tegevuskava järgi. (2) Tugikeskus saadab isiku, kellel on õigus saada rehabilitatsiooniteenust, rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde suunamiskirjal märgitud teenuste saamiseks. Suunamiskirjale lisatakse tegevuskava koopia. (3) Isikule tagatakse tegevuskavas ettenähtud rehabilitatsiooniteenus vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 256 „Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuse maksimaalse maksumuse kehtestamine” sätestatud teenuste loetelule ja hindadele ning arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisustega kuni 2240 euro eest kalendriaastas. (4) Isikule tagatakse Eestis rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks vajalik majutus kuni 32 euro eest ühe ööpäeva kohta, kuid mitte rohkem kui 800 euro eest ühes kalendriaastas. (5) Välisriigis osutatava rehabilitatsiooniteenuse korral tagatakse isikule rehabilitatsiooniteenus tegevuskavas ettenähtud mahus. (6) Välisriigis rehabilitatsiooniteenuse saamiseks korraldab tugikeskus isiku, tegevuskavas märgitud vajaduse korral ka ühe saatja, majutuse ja transpordi. Välisriigis osutatava rehabilitatsiooniteenuse korral tagatakse isikule ja tegevuskavas märgitud vajadusel ühele saatjale majutus kuni 128 euro ulatuses ööpäevas, kui seda ei ole ette nähtud rehabilitatsiooniteenuse osutamise lepingus. (7) Tegevuskava täitmise vahehindamise tulemuste, samuti isiku põhjendatud taotluse alusel ja tuvastatud vajaduse korral võib Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud isiku otsuse alusel käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud piirmäärasid suurendada kuni kahekordse määrani kalendriaastas. (8) Rehabilitatsiooniteenuse osutajale hüvitatakse rehabilitatsiooniteenuse kulu suunamiskirja ja esitatud arve alusel käesolevas määruses sätestatud ulatuses. Arvele lisatakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise käigus isikule koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan või tegevuskava, kuhu rehabilitatsiooniteenuse osutaja on kandnud andmed osutatud teenuste ja nende tulemuslikkuse hindamise kohta. (9) Rehabilitatsiooniteenuse osutajale hüvitatakse sõidukulu rehabilitatsiooniteenuse osutamise asukohast isiku elukohta ja isiku elukohast rehabilitatsiooniteenuse osutamise asukohta, arvestades ühe hüvitatava kilomeetri maksumuseks 0,20 eurot, kui rehabilitatsiooniteenust on vaja isiku terviseseisundi tõttu osutada isiku elukohas. (10) Tegevuskavas nimetamata rehabilitatsiooniteenust ei hüvitata. (11) Mõjuva põhjuseta kasutamata rehabilitatsiooniteenust samaväärse teenusega ei asendata ja isikult nõutakse tehtud kulude hüvitamist.
(1) Isikule hüvitatakse Eestis rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tehtud sõidukulu isiku elukohast rehabilitatsiooniteenuse osutamise asukohta ja tagasi, arvestades ühe hüvitatava kilomeetri maksumuseks 0,20 eurot, või sõidupileti maksumus, kuid mitte rohkem kui 420 eurot ühes kalendriaastas. Nimetatud piirmäära võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku otsusega suurendada kuni kahekordse määrani kalendriaastas. (2) Rehabilitatsiooniteenuse saamisega seotud sõidukulu hüvitamiseks esitab isik 30 kalendripäeva jooksul kulutuse tegemisest arvates tugikeskusele taotluse, milles märgitakse: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, postiaadress ja telefoninumber; 2) arvelduskonto number ja konto omaniku nimi; 3) andmed rehabilitatsiooniteenuse saamisega seotud sõidukulu tekkimise aja, lähte- ja sihtkoha kohta ning läbitud vahemaa kilomeetrites, kui hüvitist ei taotleta sõidupileti alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse sõidukulu tõendav dokument. (4) Sõidukulu hüvitamisotsuse tegemisel arvestatakse rehabilitatsiooniteenuse osutaja esitatud teavet rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta. (5) Tugikeskus otsustab sõidukulu hüvitamise või sellest keeldumise 30 kalendripäeva jooksul kõigi nõutavate dokumentide laekumise päevast arvates, hüvitis kantakse isiku taotluses esitatud arvelduskontole. (6) Tegevuskavas ettenähtud saatja sõidukulu hüvitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatule.
(1) Tehnilise abivahendi taotlemine ja andmine toimub vastavalt sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määruses nr 79 „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord” sätestatule ning arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud erisustega. (2) Jäseme kaotuse korral tagatakse kaotatud jäseme kohta kuni kolm erinevat proteesi, millest üks on ette nähtud kaotatud jäseme põhifunktsiooni täitmiseks. (3) Eritellimusel valmistatud proteesi maksumus tagatakse kuni 6392 euro ulatuses. (4) Kaitseväe arstlik komisjon otsustab isiku põhjendatud taotluse alusel tehnilise abivahendi tagamise, kui: 1) tehniline abivahend ei kuulu soodustingimustel eraldamisele vastavalt sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määruses nr 79 „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord” sätestatule, sealhulgas kindlaksmääratud abivahendite kasutusaega ja piirhindu arvestades; 2) tehnilise abivahendi vajadust ei ole märgitud tegevuskavas. (5) Juhul kui tehnilise abivahendi maksumus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud piirmäära, otsustab isiku põhjendatud taotluse ja Kaitseväe arstliku komisjoni hinnangu alusel tehnilise abivahendi tagamise Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik. (6) Kaitseväe arstlik komisjon võib taotletava abivahendi kohta koguda täiendavat teavet ja vajadusel küsida spetsialisti hinnangut. Arstlik komisjon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Taotluse läbivaatamise tähtaeg peatub täiendava teabe küsimise ajaks. Taotluse rahuldamise korral täiendab Kaitseväe arstlik komisjon tegevuskava. Tehnilise abivahendi tagamise või tagamisest keeldumise otsust tuleb põhjendada. (7) Isikule tagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tehniline abivahend tasuta või omaosaluse hüvitamisega, välja arvatud käsijuhtimiseks kohandatud sõiduauto soetamisel või kapitalirendile võtmisel. (8) Omaosaluse hüvitamise taotlemiseks tuleb isikul esitada Kaitseväe arstlikule komisjonile kirjalik taotlus ja kuludokument 30 kalendripäeva jooksul kulu tegemisest arvates. Kaitseväe arstlik komisjon teeb otsuse kulu hüvitamise kohta 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja kuludokumendi saamisest arvates, hüvitis kantakse isiku taotluses esitatud arvelduskontole. (9) Käesoleva määruse alusel tehnilise abivahendi andmist korraldab tugikeskus.
(1) Isikule tagatakse tema või tema eestkostja soovil ning käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud taotluse alusel ja tuvastatud vajaduse korral hooldamine hoolekandeasutuses Kaitseväe kaudu ja eelarvest arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirmäära. (2) Kaitsevägi tagab isikule hooldamise hoolekandeasutuses kuni 700 euro eest kuus. (3) Käesoleva määruse alusel korraldab isiku hooldamisele paigutamist hoolekandeasutusse tugikeskus. (4) Hoolekandeasutus peab vastama sotsiaalhoolekande seaduse §-s 17 sätestatule.
(1) Isikule kaetakse tegevuskavas ettenähtud püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulud, välja arvatud eluruumi kohandamine, kokku kuni 500 euro ulatuses aastas tegevuskava kinnitamisest arvates. (2) Isikule tagatakse tegevuskavas ettenähtud isikliku eluruumi kohandamine kuni 5000 euro ulatuses selles osas, mis ei ole tagatud linna või valla eelarvest. Kui tegevuskavas on ette nähtud isiku eluruumi kohandamine ulatuses, mis ületab käesolevas lõikes kehtestatud piirmäära, otsustab eluruumi kohandamise Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik. (3) Isikule, kellel on tuvastatud vajadus eluruumi kohandamiseks, kohandatakse: 1) tema isiklik elukoht Kaitseväe poolt ühel korral; 2) tööandja eluruum teenistuskohas. (4) Isiku eluruumi kohandamist korraldab tugikeskus. (5) Tegevuskavas ettenähtud ja isiku tasutud transpordi, abivahendite korrashoiu, enesehoolduse ja majapidamise, kommunikatsioonivahendite kasutamise, riietuse ja jalatsite kulude katmiseks esitab isik tugikeskusele kirjaliku taotluse ja kuludokumendi 30 kalendripäeva jooksul kulu tegemisest arvates. (6) Tugikeskus kontrollib tehtud kulu vastavust tegevuskavale ja käesoleva määrusega sätestatud tingimustele. (7) Tegevuskavas nimetamata püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulu ei hüvitata. (8) Tugikeskus teeb hüvitamisotsuse 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja kuludokumendi saamisest arvates, hüvitis kantakse isiku taotluses toodud arvelduskontole. (9) Juhul kui taotluses esineb puudusi, teavitab tugikeskus isikut sellest kirjalikult 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg ei tohi olla alla 10 kalendripäeva ega üle 30 kalendripäeva. (10) Juhul kui taotlus ei vasta tegevuskavale ja käesoleva määrusega sätestatud tingimustele, jätab tugikeskus taotluse rahuldamata, teavitades sellest isikut kirjalikult.
Määrus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.