Kiviõli Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks teenistuskohale vastav põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja – vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 5 on teenistuja Kiviõli linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja; 2) ametnik – isik, kes on Kiviõli linnaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning on nimetatud linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisus ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu; 3) töötaja – isik, kes on võetud linnavalitsuse teenistuskohtade kooseisus ettenähtud töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel; 4) palk – ametnikule tehtud töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest ning asendustasust; 5) töötasu – töötajale tehtud töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest ning asendustasust.
(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. (2) Linnavalitsus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. (3) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. (4) Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel. Tööajaarvestuse tabeli koostamise eest vastutab struktuuriüksuse juht. (5) Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse personalikulude eelarvet.
Ametniku palk ja töötaja töötasu koosneb: 1) põhipalgast, 2) muutuvpalgast, 3) eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu ööajal töötamise, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest), 4) lisatasust puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest (asendustasu).
(1) Põhipalk on ametniku palga või töötaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha teenistusülesannete ja vastutuse ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja hariduse põhjal. (2) Linnavalitsuse teenistuskohad on jaotatud palgagruppidesse. Jaotuse aluseks on ameti- või töökoha nõutav haridustase, tööülesannete lahendamise keerukusaste, kohustuste ja vastutuse ulatus. (3) Linnavalitsuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppidesse: 1) teenistujate I palgagrupp - teenindavad teenistuskohad (haldustöötajad, kes toetavad protsesse ja täidavad rutiinsemaid ühetaolisemaid ülesandeid, otsustusulatus ja vastutusaste on madalad); 2) teenistujate II palgagrupp – spetsialistid; 3) teenistujate III palgagrupp - linnasekretär ja struktuuriüksuste juhid. (4) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on järgmised: 1) teenistujate I palgagrupp – 470-770 eurot; 2) teenistujate II palgagrupp – 700-1250 eurot; 3) teenistujate III palgagrupp – 1150-1590 eurot. (5) Teenistuja põhipalga määramisel või töötasu kokku leppimisel lähtutakse tema teenistuskohale vastavast põhipalga vahemikust. (6) Katseajal määratakse ametnikule või lepitakse töötajaga kokku üldjuhul 10% tema teenistuskohale planeeritud põhipalgast madalam põhipalk.
(1) Muutuvpalk on ametniku palga või töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. (2) Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. (3) Tulemuspalka makstakse ühekordse lisatasuna linnapea või tema volitatud isiku poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest. (4) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis või õigusaktides fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu. (5) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui ülesannete kestus on kauem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk. Lisatasu maksmise aluseks olevas käskkirjas määratakse konkreetselt täiendavate teenistusülesannete sisu, ajavahemik, mille eest lisatasu makstakse ning lisatasu suurus. (6) Teenistujale võib erakordsete teenistusalaste saavutuste eest maksta preemiat. (7) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
(1) Eritingimustes töötamise eest makstavateks lisatasudeks on: 1) lisatasu ületunnitöö eest; 2) lisatasu ööajal töötamise eest, kui nimetatud kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või töötasu kokku leppimisel; 3) lisatasu riigipühal töötamise eest. (2) Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja töölepingu seadusele, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada täiendava vaba aja andmisega.
(1) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, makstakse asendustasu, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. (2) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt või täielikult, olles vabastatud vastavalt kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, säilitatakse tema senine palk. Kui asendatava teenistuja põhipalk on suurem, siis makstakse asendavale teenistujale suuremat põhipalka, võttes arvesse asendavale teenistujale antud asendatava teenistuja ülesannete mahtu.
(1) Ametniku palk määratakse linnapea käskkirjaga. (2) Töötaja töötasu lepitakse kokku töötaja ja linnapea vahelises töölepingus või selle lisas. Töötaja tulemuspalk, preemia, lisatasud ja asendustasu võib määrata linnapea käskkirjaga. (3) Ettepaneku ametniku palga või töötaja töötasu või muutuvpalga, lisatasude ja asendustasu määramise osas võib linnapeale teha struktuuriüksuse juht, struktuuriüksuse juhi osas otsustab linnapea. (4) Muutuvpalga ja lisatasude maksmise aluseks olev linnapea käskkiri peab olema põhjendatud. (5) Asendustasu määramine ametnikele toimub linnapea käskkirjaga lähtudes avaliku teenistuse seaduse §st 57. (6) Teenistujale ületunnitöö eest, ööajal töötamise eest või riigipühal töötamise eest lisatasu maksmise aluseks on lisaks eelpool toodule tööaja arvestuse tabel.
(1) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval. Linnavalitsus kannab palga või töötasu teenistuja määratud pangakontole. (2) Kui palgapäev langeb riigi- või rahvuspühale või puhkepäevale, makstakse palk ja töötasu välja sellele eelneval tööpäeval.
(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. (2) Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
(1) Teenistujale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% teenistuja keskmisest palgast. (2) Teenistujale makstakse tema lapse sünni korral ühekordset toetust 200 eurot. (3) Teenistujale makstakse lähedase inimese surma korral ühekordset toetust 200 eurot.
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas paragrahvis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. (2) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 6 lõikega 5 või; 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi § 7 lõikele 2 või; 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
Määrus jõustub 01. aprillil 2013.