Määrus reguleerib Tamsalu Vallavalitsuses (ametiasutusena) /edaspidi: ametiasutus/ teenistujate ja ametiasutuse hallatavate asutuste töötajate palga, töötasu, puhkusetasu ning seadusest tulenevate hüvitiste maksmise tingimusi ja korda.
Palgajuhend tagab, et igal teenistujal ja töötajal on selgus: 1) millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb; 2) milline on nende osakaal kogupalgas; 3) kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja – ametiasutuses avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o. töölepingu alusel töötav) töötaja; 2) ametnik – isik, kes on ametiasutuses avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks; 3) töötaja (ametiasutuses) – ametiasutuses eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks; 4) töötaja (ametiasutuse hallatavas asutuses) – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes töötab töölepingu alusel; 5) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht; 6) töökoht – ametiasutuse hallatava asutuse koosseisus ettenähtud töökoht; 7) palk – ametnikule tehtud töö eest tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest ning asendustasust; 8) töötasu – töötajale tehtud töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust; 9) põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal; 10) muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest; 11) tulemuspalk – asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu; 12) lisatasu täiendavate teenistusülesannete või tööülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete või tööülesannete täitmise eest makstav lisatasu; 13) asendustasu – puuduva teenistuja või töötaja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja või töötaja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha või töökoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja või töötaja ametijuhendis. 14) lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. Ületundide arvestamise alused ja kord on kehtestatud asutuse sisekorraeeskirjades. 15) lisatasu ööajal tehtava töö eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui teenistuja või töötaja tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel.
(1) Palkadeks ja töötasudeks ettenähtud vahendid kinnitatakse valla eelarves. (2) Koolide direktorite, õpetajate ja õppealajuhatajate personalikulude katmiseks kasutatakse hariduskuludeks määratud eraldisi, asutuste teiste töötajate töö tasustamiseks kasutatakse valla eelarve vahendeid.
(1) Kõikidele teenistujatele ja töötajatele on ettenähtud palgavahemik, mis sõltub teenistuskohale või töökohale esitatud nõuetest, ülesannete keerukusest, tööülesannete täitmisega kaasnevast vastutusest. (2) Käesoleva määruse palgavahemiku väiksem number näitab selle vahemiku palga alammäära ja iga asutuse juht tagab oma teenistujatele ja töötajatele vastava alammäära. (3) Palgafondi planeerimisel võetakse aluseks määratud palgavahemik, mille alusel arvestatud palgafondist on asutuse juhil õigus määrata töötajatele palk või töötasu (tagatud peab olema vastava palgavahemiku alammäär) ja maksta lisatasusid. Igakuist lisatasu võib määrata kuni aasta lõpuni. (4) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja või töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale või töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka või töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. (5) Palka või töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kuupäeval (palgapäev). Ametiasutus kannab palga või töötasu teenistuja või töötaja määratud pangakontole. Kui palgapäev langeb riigi- või rahvuspühale või puhkepäevale, makstakse palk või töötasu välja sellele eelneval tööpäeval.
(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" alusel. (2) Puhkusetasu kantakse teenistuja või töötaja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja või töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja või töötaja puhkus teenistuja või töötaja haiguse tõttu ning teenistujale või töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.
Ametiasutuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppidesse: 1) teenistujate I palgagrupp, kuhu kuuluvad nooremspetsialistid, spetsialistid ja teenindavad teenistuskohad (toetavad protsesse ja täidavad rutiinsemaid ühetaolisemaid ülesandeid); 2) teenistujate II palgagrupp, kuhu kuuluvad keskastme ja tippspetsialistid (täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud ülesandeid); 3) struktuuriüksuste juhid (osakondade juhatajad); 4) vallasekretär.
(1) Teenistujate palgad on diferentseeritud 4 palgagruppi. (2) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga või põhipalga miinimum- ja maksimummäära. (3) Palgagrupid koos palgavahemikega on: 1) teenistujate I palgagrupp: 500–750 eurot; 2) teenistujate II palgagrupp: 600–1300 eurot; 3) struktuuriüksuste juhid: 800–1500 eurot; 4) vallasekretär 800–1500 eurot. (4) Teenistuja põhipalga määramisel või kokku leppimisel lähtutakse tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust.
(1) Muutuvpalk on ametniku palga või töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. (2) Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.
(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. (2) Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal. (3) Ametnikele makstakse palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. (4) Käesoleva määruse paragrahv 8 lõikes 3 ettenähtud palgavahemikust lähtudes kehtestab vallavanem teenistujale ametipalga (tagades talle vastava palgavahemiku alammäära) oma käskkirjaga. (5) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest vähemalt 10% madalama palgamäära. (6) Tulemuspalka makstakse eelnevalt seatud eesmärkide silmapaistva saavutamise eest. Eesmärkide ja tulemuste loetelu, mille eest on võimalik maksta tulemuspalka ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arengu- ja hindamisvestlusel ning see fikseeritakse teenistuja arengu- ja hindamisvestluste kokkuvõttes, mis peab olema kooskõlastatud struktuuriüksuse juhiga. (7) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
(1) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis või õigusaktides fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu ja mida talle annab vahetu juht või mille täitmine toimub seaduse alusel. (2) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Lisatasu maksmise aluseks olevas käskkirjas näidatakse täiendavate teenistusülesannete sisu ja periood, mille eest lisatasu makstakse, ning lisatasu suurus. (3) Vallavanemal on õigus maksta ühekordseid lisatasusid ja preemiaid kinnitatud palgafondi piires.
(1) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, makstakse asendustasu, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. (2) Puuduva teenistuja asendamisel teenistuja haiguse ajal kauem kui 5 tööpäeva järjest eeldatakse, et võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormus oluliselt suureneb, ning asendajale makstakse asendustasu kuni 30% asendatava teenistuja põhipalgast. (3) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt või täielikult, olles vabastatud vastavalt kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse vähemalt tema oma teenistuskohajärgset palka. Kui asendatava teenistuja palk on suurem, makstakse suuremat palka.
Asutuste juhtide palgavahemikud tulenevalt laste arvust ja on: 1) alla 100 lapsega asutuses 700–1200 eurot; 2) 101 – 200 lapsega asutuses: 800–1400 eurot; 3) 201 – 450 lapsega asutuses: 1100–1600 eurot.
(1) Käesoleva määruse paragrahvi 13 lõikes 1 ettenähtud palgavahemikust lähtudes kehtestab vallavalitsus vallavanema ettepanekul asutuse juhile kuupalga (tagades talle vastava palgavahemiku alammäära) oma korraldusega. (2) Vallavanemal on õigus haridusasutuse juhile haridusasutuse eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires määrata: 1) lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest; 2) toetusi ja preemiaid. (3) Haridusasutuse hoolekogu võib teha vallavanemale ettepanekuid asutuse juhile lisatasu, toetuse või preemia määramiseks. Haridusasutuse juhile makstav ühekordne lisatasu, toetus või preemia määratakse vallavanema käskkirjaga. (4) Haridusasutuse juhi asetäitjate kuupalk on 70 kuni 90 protsenti juhi palgamäärast. (5) Haridusasutuse palgajuhendis sätestatud kõikidele haridusasutuse töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid toetusi makstakse samal alusel ka haridusasutuse juhile.
(1) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja (klassiõpetaja, aineõpetaja, õpiabi õpetaja, lihtsustatud õppekavaga (LÕK) klassi õpetaja) 1,0 ametikoha töötasu alammäär kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja rahastatakse riigieelarvest. Õpetajate töötasustamise aluseks on direktori poolt kehtestatud palgajuhend, mis sisaldab palgakorralduse põhimõtteid, s.h maksmise korda. 1 (1¹) Kui õpetaja töötasu alammäär oli enne 01.01.2014 kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel suurem kui käesoleva määruse §-s 15 lõikes 1 kehtestatud töötasu alammäär, tagatakse õpetajale töötasu alammäär enne 01.01.2014 kehtinud määruses kehtestatud suuruses. (2) Lasteaia pedagoogide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute töötasu on arvestades töötaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele ja talle atesteerimisel omistatud ametijärku järgmine: 1) õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 840 eurot; 2) teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute (õpetaja abi, ringijuht, huvijuht, logopeed, psühholoog jmt) 600 – 1200 eurot.
(1) 2 (2) 3 (3) 4 (4) 5 (5) Haridusasutuse juhil on õigus haridusasutuse eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires määrata töötajatele: 1) lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest; 2) töötasu klassijuhataja ülesannete täitmise eest; 3) toetusi ja preemiaid.
Asutuste töötajate palgad on jagatud 6 palgagrupiks. Palgagrupid koos palgavahemikega on: 1) abi- ja lihttöölised (nt: koristaja, majahoidja, abitööline): kuutasu alammäär – 600 eurot; 2) oskustöölised (nt: remonditööline, kokk, õpetaja abi, kasvataja, hooldustöötaja, administraator): kuutasu alammäär – 700 eurot; 3) teenindustöötajad (nt: sekretär, majandusjuhataja, laborant) 470–700 eurot; 4) keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid (nt: raamatukogutöötaja, ringijuht, treener): 500–750 eurot;keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid (nt: raamatukogutöötaja, ringijuht, treener): 430–650 eurot; 5) kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid (nt: raamatukoguhoidja, huvijuht, majandus-oskustööline, sekretär-personalitöötaja): 500–950 eurot; 6) asutuste juhid: 450–1200 eurot.
(1) Käesoleva määruse paragrahvi 17 lõike 1 punktis 6 ettenähtud palgavahemikust lähtudes kehtestab vallavalitsus vallavanema ettepanekul asutuse juhile töötasu (tagades talle vastava palgavahemiku alammäära) oma korraldusega. (2) Asutuse juhi asetäitjate palgamäär on 70 kuni 90 protsenti juhi palgamäärast. (3) Käesoleva määruse paragrahvi 17 lõike 1 punktides 1-5 ettenähtud palgavahemikust lähtudes kehtestab asutuse juht töötajatele töötasu (tagades vastava palgavahemiku alammäära) oma käskkirjaga. (4) Asutuse juhil on õigus asutuse eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires määrata asutuse töötajatele: 1) lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest; 2) toetusi ja preemiaid. (5) Kõik töötajate tööülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse töölepingus. (6) Asutuse juhile määratakse lisatasu vallavanema käskkirjaga. (7) Asutuse kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid lisatasusid, preemiaid või toetusi makstakse ka samal alusel asutuse juhile.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. (3) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01. jaanuarist 2013. a.