(1) Tamsalu valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Tamsalu valla haldusterritooriumil asuvate valla omandis olevate kalmistute haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatsi kasutajatele.2(2)Riikliku kaitse alla võetud ja kultuurimälestiseks tunnistatud kalmistute suhtes kohaldatakse kalmistueeskirja niivõrd, kuivõrd see ei ole vastolus mälestise kaitseks seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud nõuetega.3(3)Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistu kasutajatele ja kalmistu territooriumil viibijatele.
Tamsalu valla halduses on Tamsalu valla haldusterritooriumil munitsipaalmaal asuvad järgmised kalmistud (edaspidi kalmistu):11) Tamsalu kalmistu;22) Uudeküla kalmistu, mis on riikliku kaitse all olev kultuurimälestis;33) Tamsalu linnas, Sõpruse tn 3 pargis asuv terrorismiohvrite ühishaud, mis on riikliku kaitse all olev kultuurimälestis;44) Loksa külas asuv II maailmasõjas hukkunute ühishaud, mis on riikliku kaitse all olev kultuurimälestis;55) Vistla külas asuv II maailmasõjas hukkunute matmispaik, mis on riikliku kaitse all olev kultuurimälestis;66) Sauvälja külas asuv II maailmasõjas hukkunute matmispaik, mis on riikliku kaitse all olev kultuurimälestis.
(1) Matmiseks on avatud Tamsalu vallas Tamsalu linnas asuv Tamsalu kalmistu ja Uudeküla külas asuv Uudeküla kalmistu.2(2)Teised eeskirja § 2 lõikes 1 märgitud kalmistud on matmiseks suletud.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) kalmistu – üldkasutatav maa- ala, mis vastavalt valla üldplaneeringule on ettenähtud surnute matmiseks ja surnute mälestamiseks;22) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;33) hauakoht – koht hauaplatsil surnu kirstus või tuhaurnis matmiseks;44) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on kalmistu haldaja nõusolek hauaplatsi kasutamiseks;55) kalmistuvaht – kalmistut haldava asutuse töötaja, kes tegeleb hauaplatside eraldamise, kalmistu kasutamise eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga;66) matmisraamat – matmise registreerimise raamat;77) kalmisturegister – hauaplatside ja nende kasutajate andmekogu.
(1) Kalmistute haldajaks on Tamsalu Vallavalitsus kui ametiasutus või ametiasutuse volitusel ametiasutuse hallatav asutus Tamsalu Kommunaal (edaspidi kalmistu haldaja).2(2)Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab hauaplatsi, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab Tamsalu valla kalmistute registrit, võtab arvele hooldamata ja kasutajata matmiskohad ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.3(3)Kalmistul korraldab töid kalmistuvaht, kelle õigused ja kohustused määrab kalmistu haldaja kindlaks töölepinguga.4(4)Kalmistu kohta peab kalmistuvaht matmise registrit ja kalmistuplaani.5(5)Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras, kooskõlastatud Terviseametiga.6(6)Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele Vallavalitsuse arhiivis.
(1) Kalmistu juurde kuuluvad parkla, veevõtukoht, jäätmekogumiskohad, tööriistade hoiupaik, teadetetahvel (edaspidi rajatised).2(2)Kalmistu peasissekäigu juurde infostendile pannakse välja kalmistuplaan, kalmistu kasutamise eeskiri, kalmistuvahi kontaktandmed ja muu vajalik info.3(3)Kalmistutel peavad olema:11) matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad;22) tähistatud prügikonteinerid ladestamisele kuuluvate jäätmete (küünla topsid, lillepotid, määrdunud pakendid) ja mittepuitunud biolagunevate haljastusjäätmete kogumiseks;33) tähistatud koht puitunud biolagunevate haljastusjäätmete (oksad, tüved, kännud) kogumiseks.
(1) Hauaplatsi kasutusse andmist korraldab kalmistuvaht. (2) Hauaplats eraldatakse surmatõendi alusel, surnult sündinud lapse puhul arstliku surmateatise alusel. (3) Taotleja soovil ning kalmistul ruumilise võimaluse olemasolul võib kalmistu haldaja kasutusse anda mitmekohalise hauaplatsi, mille suuruse lepivad kokku hauaplatsi taotleja ja kalmistuvaht. (4) Igale hauaplatsile eraldatakse üldjuhul maa-ala suurusega 1,3x2,5m ühe surnukeha kirstus matmise korral (5) Hauaplatsi kasutusse andmisel nimetatakse hauaplatsi kasutajaks isik, kes võtab endale kohustuse hooldada eraldatud hauaplatsi vastavalt heale tavale ja kalmistu kasutamise eeskirjale. (6) Kasutaja andmed registreeritakse kalmisturegistris.
(1) Hauaplats antakse tähtajatuks kasutamiseks tasuta. (2) Registreeritud kasutaja asemel võib uueks kasutajaks nimetada mõne teise isiku senise kasutaja ja uue kasutaja ühise kirjaliku taotluse alusel. Uue kasutaja andmed registreeritakse kalmisturegistris. (3) Registreeritud kasutaja surma korral registreeritakse uus kasutaja senise kasutaja lähedaste ettepanekul ja uue kasutaja nõusolekul. (4) Hauaplatsi kasutamine lõpetatakse kasutaja ja kalmistu haldaja kirjalikul kokkuleppel ning selle kohta tehakse märge kalmisturegistris. (5) Hauaplatsi kasutamise võib kalmistu haldaja ühepoolselt lõpetada kalmistueeskirja § 11 sätestatud juhul ja korras.
(1) Surnu matmiseks hauaplatsil asuvale hauakohale peab matja taotlema maetava surmatõendi alusel kalmistuvahilt loa. Matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud. (2) Kalmistuvaht registreerib matmise matmisregistris, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg, matmise aeg ning surmatõendi number, väljaandmise aeg ja väljaandja, samuti andmed matuse korraldaja ja hauaplatsi asukoha kohta. (3) Kalmistuvaht peab hauaplatsi taotlejale kätte näitama hauaplatsi asukoha, märkima kohapeal maha hauaplatsi mõõdud ja informeerima hauaplatsi taotlejat või tema esindajat õigustest ja kohustustest. (4) Urnimatuseks eraldatav maa-ala on 1 m² ühe tuhastatud surnukeha matmiseks urnis. (5) Hauaplatse eraldades tuleb järgida üldjuhul põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas (maetava pea läänes) ja hauatähis asub haua peatsis. (6) Üldjuhul peab eelseisvast matmisest kalmistuvaht olema etteteatatud mitte vähem kui kaks ööpäeva. Riiklikel pühadel matmisi üldjuhul ei toimu. Matmine on lubatud valgel ajal üldjuhul kell 10.00-16.00. (7) Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema esmamatmisel 1,8 m, urniga matmisel vähemalt 0,8 m. Pealematmise korral peab kirstuhaua sügavus olema vähemalt 1,5 m. (8) Kirstuga maetava surnu pealematmine võib toimuda mitte vähem kui kahekümne viie (25) aasta möödumisel eelmisest matmisest samale kohale. (9) Urniga maetava tuhastatud surnu pealematmise lubatavust piiravat tähtaega ei ole. (10) Kultuurilooliste isikute haudadele on pealematmine keelatud. (11) Kui haua kaevamisel tuleb välja varem maetu säilmed, siis tuleb need matta sama haua põhja kaevatud süvendisse, tervena säilinud kirst jäetakse puutumata. (12) Matmist takistavate hauatähiste ja muude rajatiste ajutine kõrvaldamine ja taaspaigaldamine ning hauaplatsi korrastamine toimub matja kulul. Pärast matust korrastab matuse korraldaja matuse käigus kõrvalolevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt kolme päeva jooksul. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistuvaht tekitatud kahjustused matuse korraldaja kulul. (13) Matuse korraldaja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistuvahiga või kahjukannatajaga. (14) Haua kaevamisel väljakaevatud kivid ja kännud tuleb hauakaevajal toimetada kalmistuvaht poolt näidatud kohta. (15) Maetu säilmete ümbermatmiseks kalmistult või kalmistule tuleb esitada kirjalik taotlus kalmistuvahile, kes hindab ümbermatmist lubavaid ja takistavaid asjaolusid ning ümbermatmise lubatavuse korral korraldab koostöös taotluse esitajaga ümbermatmise taotleja kulul. (16) Andmed ümbermatmise kohta registreeritakse kalmisturegistris. (17) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.
(1) Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistu kvartalis väljakujunenud kujunduse põhimõtteid. (2) Hauaplatsi haljastus peab olema madal, istutada tohib puid-põõsaid, mille kõrgus täiskasvanult ei ületa kahte meetrit. (3) Igal aastal 1. juuniks ja 1. novembriks tuleb hauaplatsilt koristada langenud lehed, oksad, kuivanud taimed ja muu praht, puhastada hauatähised, -piirded, katteplaadid ja muud kujunduselemendid ning vastavalt vajadusele lõigata tagasi sinna istutatud puude ja põõsaste oksad ja hooldada muud haljastamiseks kasutatud taimestikku nii, et see oleks terve ja elujõuline. (4) Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma kasutusse antud hauaplatsi piires ega tohi oluliselt häirida kõrvalasuvate hauaplatside, teede ja kalmistut ümbritseva kiviaia kasutamist ja korrastamist. (5) Hauatähiste või hauarajatiste rajamine, teisaldamine või eemaldamine tuleb eelnevalt kalmistuvahiga kooskõlastada. (6) Hauaplats või perekonna hauaplats tähistatakse nimelise hauatähisega (rist, hauaplaat, hauakivi, hauasammas). (7) Hauatähised ja hauarajatised on valdaja omand ja nende hooldamise korraldavad omaksed. (8) Kalmistuvahil on õigus eemaldada või korraldada kalmistu ilmet häirivate või ohtlike puude ja põõsaste raiet. Puude mahavõtmine peab olema eelnevalt kooskõlastatud kalmistu haldajaga. (9) Omasteta surnud maetakse valla kulul ja nende hauaplatside korrasoleku tagab kalmistuvaht.
(1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgnevatest tunnustest: 1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbikasvanud rohi või võsa; 2) hauarajatised ja –tähised on tugevasti sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud; 3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et seda ei ole pikka aega hooldatud. (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistu haldaja koos kalmistuvahiga selle ülevaatuse. (3) Enne hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamist märgib kalmistuvaht hauaplatsi tähisega, millel on märgitud: 1) tähistamise kuupäev; 2) kalmistu haldaja ja kalmistuvahi kontaktandmed; 3) nõue teatada kalmistu haldajale hauaplatsi korrastamise aeg. (4) Hooldamata hauaplatsi tähisega tähistamise aeg kantakse kalmisturegistrisse. (5) Kalmistu haldaja tunnistab lõikes 2 nimetatud tähisega tähistatud hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks, kui kahe aasta jooksul hauaplatsi tähisega tähistamisest ei ole hauaplatsi hooldatud kalmistueeskirja § 10 lõikes 2 sätestatud nõuete kohaselt. (6) Kalmistu haldaja võib arvele võetud hooldamata hauaplatsi anda teise isiku kasutusse.
(1) Külastajad peavad kalmistutel pidama korda, puhktust ja vaikust. (2) Kalmistul on keelatud: 1) rikkuda kalmistu rahu; 2) risustada ja rikkuda matmisplatse ja üldkasutatavat territooriumi; 3) jalutada kodu- ja lemmikloomi; 4) omavoliliselt võtta maha kasvavaid puid ja põõsaid; 5) sõita kalmistul mistahes mootorsõidukiga ilma kalmistuvahi loata; 6) teha lõket ega prahi põletamiseks tuld ilma kalmistuvahi loata; 7) laiendada omavoliliselt hauaplatse; 8) matta kodu-ja lemmikloomi; 9) tõsta ringi hauatähiseid ühelt hauaplatsilt teisele. (3) Muinsuskaitse nõuetest tulenevalt peab kalmistu miljöölise väärtuse säilitamiseks: 1) mahajäetud hauaplatsidel vanemad, kui viiekümne aastased hauatähised ja piirded jätma need algsetele kohtadele; 2) jalalt murdunud ning katkised ristid ja tähised (ka tükid), mida ei ole võimalik kohapeal eksponeerida, tuleb viia kalmistuvahi poolt määratud kohta; 3) sepis- ja malmpiirete ning kunstimälestisena kaitse alla võetud hauaristide remonttööd tuleb enne töödega alustamist kooskõlastada muinsuskaitseinspektoriga. (4) Kalmistuvahil on õigus ja kohustus juhtida omaste tähelepanu kalmistu eeskirjas kehtestatud nõuete täitmiseks.
Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral on vallavalitsusel õigus teha ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib vallavalitsus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.