(1) Halinga Vallavalitsuse (edapidi asutus) ametnike ja töötajate koolituse kord (edaspidi kord) sätestab ühtsed alused, millest lähtutakse ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujad) koolitustegevuse puhul.2(2)Koolituse eesmärk on teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine.
Koolitusvaldkonnas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) avatud koolitus – koolitusasutuse pakutav koolitus (sh konverents, infopäev, foorum);22) e-õpe – õppimine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil;33) iseseisev õpe – teenistuja iseseisev enesetäiendamine;44) koolitus – eesmärgistatud süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille käigus luuakse tingimused teenistuja professionaalsuse ja enesearendusvalmiduse suurendamiseks ning väärtushinnangute kujundamiseks;55) sisekoolitus – asutuse teenistuja läbiviidav koolitus;66) tellimuskoolitus – asutusse tellitud koolitus;77) koolitustegevus – loogiliselt järgnevad tegevusetapid koolituse korraldamisel.
(1) Koolitustegevus lähtub elukestva õppe põhimõttest.2(2)Asutus võimaldab teenistujale tööalast koolitust.3(3)Lisaks asutuse võimaldatud koolitusele täiendab teenistuja iseseisvalt oma teadmisi ja oskusi.4(4)Koolituskuludeks (sh koolituslähetuseks) planeeritakse asutuse eelarves vahendid, arvestades asutusele seatud eesmärke ning teenistujate koolitusvajadusi.5(5)Teenistuja osalemine koolitusel on tööülesande täitmine.6(6)Teenistujat katseajal üldjuhul koolitusele ei suunata, välja arvatud otseselt tööülesannete täitmisega seotud koolitus.
(1) Vallavanem määrab koolitusvajadused lähtuvalt arengu- ja hindamisvestlusest ning planeerib kalendriaastaks koolitustegevusteks vajalikud vahendid.2(2)Vallasekreäril on õigus esitada vallavanemale ettepanek teenistuja koolitusele saatmiseks.3(3)Registrpidaja tagab asutuses koolitusdokumentatsiooni korrasoleku.
(1) Koolituskulu planeeritakse vallavalitsuse eelarves tulenevalt koolitusprioriteetidest ja teenistujate koolitusvajadustest.2(2)Koolituse eelarve planeerimise ja vahendite kasutamise eest vastutab vallavanem.
Koolitustegevus hõlmab järgmisi etappe: koolitusvajaduse analüüs, koolituse planeerimine ja korraldamine, koolituskulude hüvitamine, koolitusarvestus ja ‑aruandlus ning koolituse tulemuslikkuse hindamine.
Koolitusvajaduse analüüsi eesmärk on välja selgitada, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada. Koolitusvajadust analüüsitakse vallavanema või vahetu juhi ja teenistuja arengu- ja hindamisvestluse käigus ning lähtuvalt teenistujate koolitusvajadustest ka aasta jooksul.
(1) Koolituse planeerimisel selgitatakse välja teenistujate koolitusvajadused ja ‑eesmärgid ning asutuse võimalusi arvestades kavandatakse koolitustegevused.2(2)Koolitusele suunamise aluseks on vallavanema poolt määratud koolitusprioriteedid.3(3)Koolitusele suunatakse teenistuja tema taotluse alusel, millele annab kooskõlastuse vallavanem.4(4)Koolituslähetus vormistatakse käskkirjaga teenistus- ja töölähetuse korra kohaselt.
Asutus hüvitab teenistuja koolituskulud üldjuhul täies ulatuses.
(1) Koolitusarvestuse eesmärk on saada teavet toimunud koolitustest. Registripidaja peab arvestust teenistujate koolitustel osalemise kohta.2(2)Registrpidaja peab koolitusarvestust personaliprogrammis Persona ning koostab aruande asutuse teenistujate eelmise aasta koolituste kohta ja edastab selle 15. jaanuariks vallavanemale ning avalikustab teabe eelmise aasta koolitustegevuse kohta asutuse siseveebis.
(1) Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärk on saada teavet edasise koolitustegevuse parendamiseks.2(2)Vallavanem või vahetu juht hindab teenistuja koolitustelt omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab teenistujale tagasisidet koolituste tulemuslikkuse kohta arengu- ja hindamisvestlusel.3(3)Vallavanem arvestab teenistujalt ja vahetult juhilt saadud tagasisidet edasise koolitustegevuse korraldamisel.
(1) Ressursimahukas koolitus on teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära.2(2)Ressursimahukale koolitusele saatmise otsustab ametniku taotluse alusel vallavanem ning sellega peab olema arvestatud jooksva aasta eelarves.3(3)Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmib vallavanem ametnikuga halduslepingu, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu asutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat.4(4)Vallavanem sõlmib ametnikuga halduslepingu, kui asutuse poolt tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud ületavad sada korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega täistööajaga töötamise puhuks kehtestatud kuutöötasu alammäära.5(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud koolitusega seonduvate muude kulude loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.6(6)Kui ressursimahukal koolitusel osalemiseks ametnikuga on sõlmitud haldusleping, peab teenistuja koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse §-s 87, 94 või 95 sätestatud juhul.7(7)Ressursimahuka koolituse kulud peab ametnik hüvitama kogu ulatuses, kui ta ei osale mõjuva põhjuseta koolitusel või katkestab selle mõjuva põhjuseta.8(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on isiku haigus või ootamatult tekkinud isiklik või perekondlik takistus või ametiasutusest tulenev põhjus.9(9)Kui teenistujaga sõlmitakse ressursimahukal koolitusel osalemiseks haldusleping ja ta saadetakse koolitusele katseajal, ei teki tal kohustust hüvitada koolituskulusid, kui ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse §-s 91 sätestatud juhul.10(10)Avaliku teenistuse seaduse § 33 alusel tähtajalist üleviimist ei käsitata asutusest lahkumisena enne määratud kohustusliku töötamise tähtaja lõppu.11(11)Kui ametnikul on tekkinud kohustus hüvitada asutusele koolituskulud ning ta ei ole kohustust täitnud, pöördub asutus vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule halduskohtusse.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.