(1) Palgajuhend reguleerib Võhma Linnavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu, puhkusetasu, sotsiaalse garantii ja seadusest tulenevate hüvitiste maksmise tingimusi ja korda. (2) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. (3) Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. (4) Linnapeale töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustused määrab linnavolikogu eraldi otsusega. Käesoleva määrusega neid ei reguleerita.
Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus, millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb, milline on nende osakaal kogupalgas ning kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja – vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 5 alusel on avalik teenistuja asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja. 2) ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks. 3) töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks. 4) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 5) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu. 6) töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale.
(1) Ametnikul on õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka ja töötajal õigus saada töötasu alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest või töölt vabastamiseni. (2) Ametniku palga määrab käskkirjaga linnapea. Töötaja töötasu (va tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja linnapea vahel kokku töölepingus või selle lisas. (3) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud põhipalga vahemiku miinimumsummast kuni 10% madalama palgamäära.Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel peab arvestama linna eelarvelisi vahendeid ja käesolevat määrust. (4) Ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest. Ametiasutus ei tohi maksta ametnikule sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ei maksta ametnikule palka ega muid hüvitisi, kui seaduses ei sätestata teisiti. (5) Töötaja põhipalk määratakse kindlaks töötajaga sõlmitavas töölepingus, arvestades käesoleva korra sätteid, ja makstakse lisatasusid ning hüvitisi vastavalt tööseadust reguleerivatele õigusaktidele.
(1) Ametniku ja töötaja põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral: 1) kui esineb üldine majanduslangus ning ametiasutuse eelarve vähendamine on vajalik majanduskeskkonna vastu usalduse säilitamiseks; 2) kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra ametiasutuse eelarve väheneb. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alus on ära langenud ja ametiasutuse palgafondi suurendatakse tulenevalt ametiasutuse eelarve suurendamisest, tuleb ametiasutusel leida võimalus põhipalga taastamiseks.
(1) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. (2) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu 28. päeval teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui 28. päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. (3) Keskmise palga maksmisel võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord. (4) Ametiasutus võib ametniku/töötaja palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametisutusele tagastama. Töötaja puhul on vajalik kirjalik nõusolek. Ametiasutus peab töötasust kinnipidamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. (5) Palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
(1) Põhipalk on fikseeritud palga osa, mis on määratud ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal ning teenistusülesannete keerukusest ja vastutuse ulatusest. Põhipalk ei sisalda muutuvpalka ja lisatasusid. (2) Asutuse igale teenistuskohale vastab põhipalga vahemik, mis määrab kalendrikuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära täistööaja korral (lisa 1). (3) Põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab linnavalitsus üks kord aastas oktoobris koos palgajuhendi läbivaatamisega.
(1) Muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta eelarvevahendite olemasolul: 1) tulemuspalgana; 2) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest; 3) preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. (2) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.
(1) Tulemuspalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida makstakse vastavalt asutuse töötulemustele ja teenistuja panusele tulemuste saavutamisel. Tulemuspalka makstakse teenistujale tulemusliku töö eest eesmärgiga motiveerida teda edasiste eesmärkide saavutamisel. (2) Tulemuspalk on individuaalne ja maksmise aluseks on arenguvestlus vahetu juhiga. Arenguvestlustel hinnatakse konkreetse ametniku poolt ametijuhendis olevate teenistusülesannete täitmist, täitmise efektiivsust ja eesmärgi saavutamist ning töötaja panust linna arengusse.Tulemustasu maksmise põhilised kriteeriumid: 1) linna prioriteetsete suundade ja ülesannete täitmine ning arendamine; 2) ametniku aktiivsus ideede ja lahenduste välja pakkumisel ning oskus operatiivselt lahendada probleeme; 3) ametniku oskus suhtlemise ja suhtumisega kaasa aidata tulemuste saavutamisele; 4) tööülesannete kvaliteetne, korrektne ja õigeaegne täitmine; 5) lisaülesannete või ametijuhendis mitteolevate ülesannete tulemuslik täitmine. (3) Tulemuspalga määramise õigus on linnapeal, kes annab välja sellekohase käskkirja. Tulemuspalka võib maksta ametnikule kuni kaks korda aastas, arvestades käesoleva määrus § 8 lõikes 2 nimetatud piiranguga. (4) Tulemustasu ei maksta ametnikule, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud. Tulemustasu ei maksta ka töötajatele, kes on linna ametiasutuses töötanud vähem kui kuus (6) kuud.
(1) Lisatasu on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida makstakse töö eest, mida ametnik teeb talle kindlaksmääratud töö ajal, kuid tehtava töö maht on nõutavast suurem ametijuhendis ettenähtuga võrreldes või ametijuhendis määramata teenistusülesandeid, mille sisu on erinev ametniku ametikohajärgsetest ülesannetest. (2) Lisatöö ja täiendavate tööülesannete all ei mõisteta juhi poolt antavaid ühekordseid ametialaseid korraldusi. (3) Lisatasu määrab linnapea käskkirjaga, on individuaalne, vajaduspõhine. Lisatasu määramise eelduseks on ametniku ametijuhendiga ametiülesannete eeskujulik täitmine ja lisatasu määramisel peab arvestama käesoleva määrus § 8 lõikes 2 nimetatud piiranguga.
(1) Preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest (edaspidi nimetatud preemia) on ametniku palga ebaregulaarne osa, mis määratakse selliste teenistusülesannete eduka täitmise eest, mis on suunatud Võhma linna kogukonna arengule ja heaolule. (2) Preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest määratakse linnapea käskkirjaga, arvestades käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud piiranguga.
(1) Eritingimustel töötamisel peab olema linnapea eelnev nõusolek ja eritingimustes töötamise eest makstavateks lisatasudeks on: 1) lisatasu valveaja eest; 2) lisatasu ületunnitöö eest; 3) lisatasu ööajal või riigipühal töötamise eest, kui nimetatud kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või töötasu kokku leppimisel. (2) Eritingimustes töötamisel ja sellistel tingimustel töötamise lubamisel peab ametiasutuse juht juhinduma avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse vastavatest sätetest. (3) Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu või kompenseeritakse vaba aja andmisega vastavalt avaliku teenistuse ja töölepingu seadusele. Eritingimustes töötamise eest makstav lisatasu ei kuulu muutuvpalga hulka (ei kehti käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud piirang).
(1) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, makstakse asendustasu, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. (2) Puuduva teenistuja asendamisel teenistuja haiguse ajal kauem kui 5 tööpäeva järjest eeldatakse, et võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormus oluliselt suureneb, ning asendajale makstakse asendustasu kuni 30% asendatava teenistuja põhipalgast. (3) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt või täielikult, olles vabastatud vastavalt kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse vähemalt tema oma teenistuskohajärgset palka. Kui asendatava teenistuja palk on suurem, makstakse suuremat palka. (4) Asendustasu eest makstav lisatasu ei kuulu muutuvpalga hulka (ei laiene käesoleva määrus § 8 lõikes 2 nimetatud piirang).
(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" alusel. (2) Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust. (3) Puhkusetasu maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
Teenistujatele makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% teenistuja keskmisest palgast.
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas paragrahvis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. (2) Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete mahtu või muutes nende sisu. (3) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning lõikes 2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 10 lõikega 1 või; 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi § 12 lõikele 2 või; 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
Linnavalitsusele eraldatud palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab linnapea.
(1) Asutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub asutuse juhtkonna poolt reeglina kord aastas oktoobris ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. (2) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. aprillil 2013.