Tartu valla põhimääruses sätestatakse Tartu Vallavallavolikogu ja Tartu Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
(1) Tartu valla omavalitsuse esinduskoguks on Tartu Vallavallavolikogu (edaspidi vallavallavolikogu), mis valitakse Tartu valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Tartu valla omavalitsuse täitevorganiks on Tartu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse vallavolikogu poolt.
(1) Tartu valla sümbolid on lipp ja vapp, millede kirjeldus on kinnitatud Tartu Vallavallavolikogu 26. mai 1994. a määrusega nr 6. Lisaks määruses kehtestatud vapi kirjeldusele on lubatud kasutada ka valla vapi must-valget ja sini-valget kujutist. (2) Tartu valla vappi võib kasutada vallavallavolikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ja meenetel, samuti ülespanna nende ruumides. (3) Peale punktis 2 sätestatud juhtude võib vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. (4) Tartu valla lippu kasutatakse valla pidupäevadel, avalikel üritustel ja suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega. Tartu valla lipp asub lippude poolt vaadatuna riigilipust ja teiste riikide lippudest vasakul. (5) Tartu vallamaja esisel lipuväljakul on valla lipp heisatud alaliselt.
(1) Tartu valla piir on kehtestatud haldusjaotuse seadusega ja kantakse riigi maakatastri kaardile. (2) Tartu valla piiri tähistatakse valda suubuvatel riigi maanteedel.
(1) Tartu valla elanik on isik, kes elab alaliselt või peamiselt Tartu vallas. (2) Tartu vallavallavolikogu korraldab Tartu valla territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Küsitluse algatamine ja selle toimumise viisi otsustab vallavallavolikogu.
(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse vallavolikogu valimise seaduse alusel. (2) Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. (3) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Vallavolikogu liikmele makstakse hüvitist vallavolikogu tööst osavõtu eest vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Vallavolikogu asjaajamist korraldab vallavalitsuse kantselei.
Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, teiste seadustega ja valla õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.
(1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus: 1) vallavolikogu komisjonil; 2) vallavolikogu fraktsioonil; 3) vallavolikogu liikmel; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Vallavolikogu istungite protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis. Täiendavalt on vallavolikogu õigusaktid kättesaadavad valla raamatukogudes ning Tartu valla veebilehel. (2) Vallavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja vallavolikogu otsusel ajalehes. (3) Vallavolikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Vallavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja vallavolikogu õigusaktide täitmist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon. (2) Vallavolikogu liige võib esitada arupärimise vallavolikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või antakse üle avalikult vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt vallavolikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel vallavolikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
(1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele;esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab vallavolikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 5) korraldab vallavolikogule saabunud avaldustele ja kirjadele vastamist; 6) otsustab vallavolikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogul on üks aseesimees. Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle vallavolikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht on vallavolikogu otsusel palgaline.
(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega vallavolikogu; 4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (4) Vallavolikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valla valimiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (9) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub vallavolikogu esimehe valimisteks kehtestatud korras.
(1) Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Vallavolikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikmeid peab olema paaritu arv. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult vallavolikogu liikmed. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees taotluste alusel. Igal vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab vallavolikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(1) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv vallavolikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavalitsuse kantseleile. Protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast protokolli saamist. Protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis.
(1) Vallavolikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) vallavolikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra, vallavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate vallavolikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud vallavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi vallavolikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab vallavolikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult vallavolikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Vallavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
Komisjon annab oma tegevusest aru vallavolikogule vähemalt üks kord aastas.
(1) Vallavolikogu moodustab põhimääruse §- s 14 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Vallavolikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt viis vallavolikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on vallavolikogu esimehele esitatud vallavolikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab vallavolikogu esimees vallavolikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest vallavolikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Vallavolikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas vallavolikogusse valitud vallavolikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.
(1) Vallavolikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Vallavolikogu istungid toimuvad korda kuus, välja arvatud juulis ja augustis, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. (3) Vallavolikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis. (4) Istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Vallavolikogu istung kestab kuni kuus tundi, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. (6) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemiseks annab loa istungi juhataja, kes teeb selle teatavaks vallavolikogule.
(1) Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Eelinformatsioon vallavolikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse vallavolikogu istungi lõpus. (2) Vallavolikogu istungi päevakorra projekt koos vallavolikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallavalitsuse kantseleis kättesaadavad hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. (3) Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks vallavolikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Vallavolikogu istungi päevakorda võetakse need vallavolikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 28. (4) Ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) vallavolikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) komisjonid ja fraktsioonid.
(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. Hääletamine vallavolikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t. kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (5) Vallavolikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui vallavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a. vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiseks) moodustab vallavolikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemise komisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemise komisjon protokolli, mille vallavolikogu kinnitab poolthäälte enamusega.
Vallavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Vallavolikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar.
(1) Vallavolikogu istungeid juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest vallavolikogu liikmetest vanim liige. Vallavolikogu töökorra kehtestab vallavolikogu. Esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Vallavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) vallavolikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Vallavolikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Vallavolikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, vallavolikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) vallavolikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda vallavolikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega. 10) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude j a repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist vallavolikogu poolthäälte enamusega; 12) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Vallavolikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Vallavolikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Vallavolikogu istungil on sõnaõigus vallavolikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. (9) Enne vallavolikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon vallavolikogumenetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
Vallavolikogu istungid protokollitakse. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast vallavolikogu istungit. Vallavolikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile vallavolikogu fraktsioonid ja komisjonid, vallavolikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab vallavolikogu esimees vajadusel vallavolikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Vallavolikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallavalitsuse kantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse vallavolikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist vallavolikogu istungi päevakorda. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallavalitsuse kantseleisse hiljemalt 7 tööpäeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a. vallavolikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (7) Vallavolikogu õigusakti eelnõu, mida vallavolikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks vallavolikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Vallavolikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja vallavolikogu istungile. Eelnõu koostaja, vallavolikogu komisjon või vallavolikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (9) Vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud vallavolikogu liikme või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu.
(1) Vallavalitsuse moodustab vallavolikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse vallavolikogu poolt. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse vallavolikogu vallavanema ettepanekul.
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Tartu valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (2) Vallavanema äraolekul määrab vallavanem asendaja käskkirjaga.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel vallavolikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemise komisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemise komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu vallavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub nimekirja alusel vallavolikogu poolthäälte enamusega. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Vallavolikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise otsustab vallavalitsus, kui vallavolikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (3) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusloovate ja teiste aktide andmise, majandustegevuse ja kontrolli ning elanike kaasamise kaudu.
(1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestab vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse õigusaktid- ja protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad 4 korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul käskkirjaga määratud isik. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendavat isikut. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 7 tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. (7) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.
(1) Arengukava ja selle muutmise eelnõu ettevalmistamist korraldab vallavalitsus. (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogudes ja Tartu valla veebilehel. Avalikustamise ja ettepanekute tegemise tähtaja ja koha määrab vallavalitsus, kusjuures see ei tohi olla lühem kui kolm nädalat arvates avalikustamise alguspäevast.
(1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise täpsema korra kehtestab vallavolikogu. (3) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel vallavolikogu istungil kahel lugemisel. (4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras.
(1) Tartu valla munitsipaalomandiks on Tartu valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavaraeeskirjas.
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires vallavolikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt vallavolikogu esimees või vallavanem või vallavolikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Tartu valla nimel lepinguid. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Kontrolli koormise täitmise üle teostab vallavalitsuse ametnik, kelle ametijuhendi järgseks ülesandeks see on. (3) Kontrolli koormise täitmise üle teostatakse regulaarselt.
(1) Valla ametiasutusteks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Tartu valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab vallavolikogu. Ametiasutuse ülesanded ja töökorraldus sätestatakse käesoleva põhimäärusega. (3) Ametiasutuse moodustamise, selle ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning ametiasutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu.
Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele ja vallavanemale makstakse ametist vabastamisel huvitust 3 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja 4 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat. Hüvitust makstakse vallavalitsuse reservfondist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta seaduses sätestatud juhtudel.
(1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel vanadus- või invaliidsuspensionile jäämise või töövõimetuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ametnik on töötanud Tartu valla omavalitsusteenistuses vähemalt viimased kolm aastat. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist.
(1) Tartu valla välissuhted käesoleva põhimääruse tähenduses on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega (sõprusvaldadega), mille asukoht on väljaspool Eestit, samuti osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides. (2) Tartu valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ning lepingute sõlmimise väljaspool Eestit asuva kohaliku omavalitsusega otsustab vallavallavolikogu. (3) Vallavalitsusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus käeoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida sõprus- ja koostöösuhete arendamise eesmärgil lepinguid, kui see ei too kaasa eelarves ettenägemata kulusid.
Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel vallavolikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Tunnistada kehtetuks 20.detsembri 2006 a Tartu Vallavallavolikogu määrus nr 19 "Tartu valla põhimääruse kinnitamine". (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. (3) Käesoleva määruse peale võib esitada vaide Tartu Vallavallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse avalikustamise päevast.