Hanila vallavara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Hanila valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise reeglid.
Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Hanila valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
Vallavara valitsejad on: 1) vallavalitsus; 2) vallavalitsuse hallatavad asutused.
(1) Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. (2) Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (3) Vallale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitseja on vallavalitsus. (4) Vallavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektrivarustus, side, soojusvarustus, veevarustus jms) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires vallavara valitseja, kui käesolevas korras või vallavolikogu või -valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(1) Vallavara valitseja valitsemisel olevat vallavara võib anda teise valitseja kasutusse. Sellise kasutusse andmise otsustab vallavalitsus. (2) Vallavara jääkmaksumusega alla 650 euro üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel, väljaarvatud kinnisasjade üleandmine.(Vvk m 25.11.2010 nr 19, jõust.01.01.2011) (3) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes.
(1) Eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamisega seotud küsimused, s.h üürile andmise otsustab vallavalitsus, kui teiste õigustloovate aktidega ei ole sätestatud teisiti. (2) Eluruumi valdus antakse üle kahes eksemplaris koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja vallavalitsuse esindaja.
(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi vallavara omandamine) otsustab: 1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele; 2) vallavanem või vallavalitsuse hallatava asutuse juht jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui asja ostmisel või teenuse tellimisel selle maksumus ei ületa 5000 eurot ja ehitustöö tellimisel selle maksumus ei ületa 20 000 eurot ning vallavara omandamine on vajalik vallavalitsuse või vallavalitsuse hallatava asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks;(Vvk m 25.11.2010 nr 19, jõust.01.01.2011) 3) muudel juhtudel vallavalitsus. (Vvk m 28.01.2009 nr 111, jõust 05.02.2009). (2) Vallavara omandamisel käesoleva paragrahvi alusel tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Vallavalitsus võib kehtestada sellise vallavara omandamise täpsema korra. (3) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul sõlmib vara omandamise lepingu vallavanem või vallavalitsuse hallatava asutuse juht.
(1) Riigihankeid korraldavad valla nimel vallavara valitsejad. Asjade ostmisel, ehitustööde või teenuste tellimisel kasutatakse avatud pakkumismenetlust, muu pakkumismenetluse kasutamiseks annab loa vallavalitsus. (2) Riigihanke teostamiseks annab loa vallavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või hankelepingu sõlmimisega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mille täitmiseks puuduvad eelarves vahendid. Sellise loa olemasolul ei pea pakkumise edukaks tunnistamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks vallavolikogu luba küsima. (3) Pakkumise tunnistab edukaks ja hankelepingu sõlmib vallavalitsus. (4) Vallavalitsusel on õigus kehtestada riigihangete teostamise täpsem kord.
(1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (4) Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib vallavalitsus, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.
(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse teostamiseks vallavolikogu. (2) Pärimisseadusega vallale antud õigusi ja kohustusi teostab vallavalitsus. (3) Pärandi vastuvõtmise menetlus algatatakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse ka pärandi inventuuri läbiviimise komisjon. (4) Testamendijärgsel pärimisel ei või vallavalitsus keelduda pärandi vastuvõtmisest, kui sellest keeldumisel päriks Hanila vald seaduse alusel. (5) Pärimisõiguse tunnistuse saamise järel võetakse pärandvara valla omandisse vallavalitsuse vastava korraldusega.
(1) Vallavara antakse: 1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) vallavalitsuse hallatav asutus, kui:a) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari;b) kasutusse antakse asutuse valitsemisel olev ruum, mida teine isik kasutab piiratud aja jooksul ööpäevas; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Vallavara kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul (v.a eluruum) – kümme aastat; 2) kinnisasja puhul – kakskümmend viis aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides.; 3) eluruumi üürile andmisel – viis aastat, kui seadusega ei ole sätestatud teisi; (5) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vallavara on edaspidi vallale vajalik muuks otstarbeks või muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. (6) Vallavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu muud kohustuslikku vormi. Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastav asutus ning vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb lepingu sõlminud asutuse käsutusse.
(1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega juriidilistele isikutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 5) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 6) isikule, kes soovib temaga sõlmitud vallavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama vallavara kasutamist; 7) § 11 lg 2 alapunktides a ja b sätestatud juhtudel. (2) Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Kasutusse andmise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel peab vallavalitsus arvestama eelkõige järgmiste asjaoludega: 1) kehtiva üüri- või rendilepingu järgsete kohustuste täitmine üürniku või rentniku poolt; 2) vallavara vajalikkus valla enda ülesannete täitmiseks; 3) üürile või rendile andmise otstarbekus samale üürnikule või rentnikule olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle vallavara kasutamise vastu. (4) Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse vallavalitsus, väljaarvatud kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse pädevusse. (5) Vallavara võib tasuta kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) üüri või rendi algsuuruse; 3) enampakkumise korraldaja; 4) üüri- või rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 6) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse kaudu valla veebilehel ja omal valikul maakonna ja/või üleriigilise levikuga ajalehes või kinnisvaraportaalis.(Vvk m 21.06.2012 nr 48, jõust 25.06.2012) 1) enampakkumise korraldaja; 2) üürile või rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) üüri või rendi algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. (3) kehtetu (Vvk m 21.06.2012 nr 48, jõust 25.06.2012)
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja, ning komisjoni sekretäri.
(1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta ja vallavalitsuse raamatupidamisel puuduvad andmed nende tasumise kohta või kes kuuluvad käesoleva korra paragrahvi 14 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele registreerub ainult üks pakkuja, siis enampakkumist ei toimu ja vara antakse kasutusse alghinnaga. (4) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (5) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (6) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; enampakkumise sammu võib enampakkumise käigus muuta kõigi enampakkujate nõusolekul; 3) tutvustab pakkujaid. (7) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (9) Kõrgeima pakkumise teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjonil on õigustunnistada enampakkumise nurjunuks või teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks.
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument.Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga § 16 lõikes 8 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Uus pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Kui pakkujad ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumist, tunnistab komisjon enampakkumine nurjunuks.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb vallavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga kirjalik üüri- või rendileping. Üüri- või rendilepingu sõlmib vallavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade üüri- või rendilepingu sõlmimise aja ja koha kohta. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumiste tulemuste kohta protokolli koostamisest. Osavõtutasu ei tagastata. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (9) Üüri- või rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks sõlmitava lepingu järgi. (10) Kui enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks käesoleva eeskirja § 16 lõikes 4 sätestatud alustel, on komisjonil õigus korraldada samadel tingimustel üks uus enampakkumine. (11) Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab vallavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
(1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) vallavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 13–14, 16 ja 17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 4) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 5) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. (5) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
(1) Üüri- või rendilepingu muutmise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsuse hallatav asutus otsustab muutmise käesoleva korra § 11 lõike 6 alusel sõlmitud lepingute osas. (2) Vallavara allkasutusse andmiseks annab nõusoleku vallavalitsus .
Vallavara tasuta kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) tasuta kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused jms); 2) kasutaja kannab vallavaraga seotud maksud ja koormised; 3) kasutusse antud vallavarale kulutuste tegemisel lähtutakse paragrahvis 22 sätestatust; 4) tasuta kasutamise lepingu muutmise otsustab vallavalitsus.
(1) Vallavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale vallavarale teha parendusi või muudatusi ainult vallavalitsuse või vara kasutada andnud vallavalitsuse hallatava asutuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab ainult vallavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine. (2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist vallavarale võib lubada ainult avalikes huvides. (3) Vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab vallavalitsus enne vastavate töödega alustamist näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra. (4) Vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele. (5) Vallavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse, samuti kohustuse hüvitise maksmiseks, kui üüri- või rendilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üüri- või rendilepingus ette näha ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Avaliku huvi olemasolu tuleb lepingu sõlmimise otsustamisel põhjendada. (6) Vallavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st vallavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (7) Käsundita asjaajamisele (võlaõigusseaduse § 286 lg 2) rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega: 1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse vallavara valitsejale; 2) asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab vallavalitsus.
Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping lõpeb seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel. Üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu lõppemise ja pikendamise otsustab ja korraldab vallavara valitseja.
Hanila valla omandis olevale ehitisele või kinnistule, reklaami, teabe või muu väikevormi (müügikiosk, monument jms) paigaldamiseks peab olema vallavara valitseja eelnev nõusolek, kui vallavalitsuse või vallavolikogu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui võõrandatava vara alghind on suurem kui 6500 eurot (k. a) või vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle ostuhind on suurem kui 3500 eurot või vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara turuväärtus on suurem kui 2000 eurot või vara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel või otsustuskorras võõrandatakse ehitist või kinnistut;(Vvk m 25.11.2010 nr 19, jõust.01.01.2011) 2) vallavalitsuse hallatav asutus või vallavanem, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 350 eurot (v.a kinnisasjad);(Vvk m 25.11.2010 nr 19, jõust.01.01.2011) 3) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Vallavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse või vallavanema pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastav asutus või vallavanem. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised.
(1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.
(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega juriidilistele isikutele või mittetulundusühingule ja sihtasutusele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) ostja kasutab võõrandatavat vara pikaajalise kasutuslepingu alusel või on tal lepingu järgi vara väljaostu õigus; 4¹) kui vara on valla omandisse tulnud peremehetu ehitisena ja see ehitis oli enne peremehetuks tunnistamist ostja valduses;(Vvk m 29.10.2008 nr 104, jõust 05.11.2008) 5) kui enampakkumise läbiviimise kulud võrreldes vara väärtusega on suured. 6) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
(1) Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 13–18 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud andmetele müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel müügilepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) müügileping sõlmitakse ühe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab vallavalitsus enampakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab vallavara edasise käsutamise. (2) Kui laekunud enampakkumise osavõtutasudest ei piisa vallavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse.
(1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) vallavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Vallavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 13–14, 16 ja 17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 2 ja paragrahvi 28 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelemaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) müügileping sõlmitakse ühe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab vallavara edasise käsutamise. (5) Kui laekunud eelläbirääkimistega pakkumise osavõtutasudest ei piisa vallavara müümise eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vakkavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse.
Müügihinna määramisel võetakse aluseks eksperdi hinnang või vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused.
Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus vallavalitsuse poolt. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib vallavalitsus.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) vallavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama.
(1) Valla omandis olevat kinnisasja võib koormata hoonestusõigusega. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmist otsustuskorras tuleb põhjendada. (3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu.
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 13 (lg 2 ja 3) – 17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib hoonestusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused; 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
(1) Kui vallavara (põhivara) ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, samuti kui see on osaliselt või täielikult hävinud, kantakse see maha ja vajadusel utiliseeritakse või hävitatakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vallavara kantakse maha (bilansist välja). Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, vallavara hävitamise või utiliseerimise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed. (3) Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara (v.a ehitis) jääkmaksumus on väiksem kui 350 eurot, otsustab vallavara mahakandmise vallavalitsuse hallatav asutus.(Vvk m 25.11.2010 nr 19, jõust. 01.01.2011) (4) Vallavara hävitamise kohta koostab vallavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. (5) Lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise valla raamatupidamisdokumentidesse.
(1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele.Nõude lootusetuks tunnistamise kinnitab vallavara valitseja juht. (2) Nõudest loobumise otsustab: 1) vallavalitsus, kui nõude suurus on 350 kuni 3500 eurot või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud;(Vvk m 25.11.2010 nr 19, jõust. 01.01.2011) 2) vallavolikogu, kui nõude suurus on suurem kui 3500 eurot;(Vvk m 25.11.2010 nr 19, jõust. 01.01.2011) 3) muudel juhtudel vallavara valitseja juht.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Hanila vallavara valitsemise kord jõustub 1. veebruaril 2006. a.